Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2015. a, Tallinn, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number
1-15-4447
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kriminaalasi
P.D (P.D) süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 26. juuni 2015. a otsus
Apellant
Süüdistatava P.D kaitsja Toomas Alp
Prokurör
Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold
Süüdistatav
P.D isikukood XXX; kodakondsuseta; emakeel: aserbaidžaani keel, valdab vabalt vene keelt; ei tööta; elukoht enne kinni pidamist Pikri 2-34, Tallinn; viibimiskoht: Tallinna vangla; tõkend: vahistamine; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 03.11.2014 otsusega KarS §-de 120, 121, 64 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.
Kaitsja
Toomas Alp
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2015. a kokkuleppemenetluses tehtud otsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
Kaitsja apellatsioon rahuldada.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada advokaadist kaitsja vahendusel. 1 (5)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav P.D ja tema kaitsja vandeadvokaat Alik Karajev sõlmisid 26.06.2015 kriminaalasjas nr 15230100286 kokkuleppe, mille päises on märgitud kuriteo kvalifikatsiooniks KarS § 121 lg 2 p 3. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt süüdistatakse P.D selles, et tema, olles varem 03.11.2014 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi 17.01.2015 kella 23 paiku Tallinnas Pikri 2 asuva maja juures kaks korda O D it noaga vastu nägu, millega tekitas O. Dogadajevile füüsilist valu ning tervisekahjustused: 4cm pikkuse lahtise haava nina piirkonnas ja lahtise haava parema põse piirkonnas. Kvalifikatsioon on selles kokkuleppe punktis märgitud järgnevalt: „Oma tegevusega P.D pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.“ Kokkuleppe punktist 5 nähtub, et prokurör nõuab P.D-le kohtus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Seda karistust suurendatakse KarS § 65 lg 2 Harju Maakohtu 03.11.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 8 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks on 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka eelvangistus 17.01.2015 kuni 26.06.2015, s.o kokku 5 kuud ja 10 päeva. Seega ärakandmata karistus on 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus 560 tunni üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jäetakse vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 79 lg 4 alusel peab P.D üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 toodud kohustusi.
2.Harju Maakohtu 26.06.2015 otsusega mõisteti P.D süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. Kohus suurendas mõistetud karistust KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 03.11.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata 8 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis maakohus 2-aastase vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka P.D eelvangistuses viibitud 5 kuud ja 10 päeva. Kohus asendas KarS 69 lg 1 alusel P.D-le mõistetud vangistuse 560 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määras kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel peab P.D üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi kooskõlas KarS §-s 75 sätestatuga ja nimelt: elab kohtu määratud alalises elukohas XXXXXXXXXXX ilmub kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; • saab kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 , 4, 8 alusel on P.D käitumiskontrolli ajal kohustatud: • • •
• •
mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2 (5)
• otsima endale töökoha 2 (kahe) kuu jooksul; • osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsuse põhiosast nähtub, et P.D süüdistatakse selles, et tema olles varem 03.11.2014 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest, 17.01.2015 kella 23 paiku Tallinnas Pikri 2 asuva maja juures lõi kaks korda O D it noaga vastu nägu, millega tekitas O D ile füüsilist valu ning tervisekahjustused: 4cm pikkuse lahtise haava nina piirkonnas ja lahtise haava parema põse piirkonnas. Oma tegevusega P.D pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3.P.D kaitsja Toomas Alp esitas 13.07.2015 Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu 26.06.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile. Kaitsja märgib kaebuses, et maakohtu otsusega mõisteti P.D kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 07.04.2015 toimus P.D suhtes kohtuistung lühimenetluses, kus süüdistatav ja kaitsja vaidlustasid teo kvalifikatsiooni ning prokurör leidis, et eeltoodud asjaoludel ei ole kriminaalasja arutamise lühimenetluses võimalik. Maakohus tagastas 07.04.2015 määrusega kriminaaltoimiku prokuratuurile. Uus süüdistusakt koostati 29.05.2015 ning 10.06.2015 kaitseaktist nähtuvalt ei nõustu kaitse P.D-le esitatud süüdistusega ja palub ta õigeks mõista. Eelistungil 26.06.2015 esitas prokurör taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppest nähtuvalt on P.D-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem 03.11.2014 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi 17.01.2015 kella 23 paiku Tallinnas Pikri 2 asuva maja juures kaks korda O D it noaga vastu nägu, millega tekitas O D ile füüsilist valu ning tervisekahjustused: 4cm pikkuse lahtise haava nina piirkonnas ja lahtise haava parema põse piirkonnas. Oma tegevusega P.D pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Harju Maakohtus mõistis P.D 26.06.2015 otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kokkuleppes viidet KarS § 121 lg 2 p-le 2 ei sisaldu. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Sellist süüteokirjeldust P.D-le esitatud süüdistuses Harju Maakohtu 26.06.2015 otsuses ei sisaldu. Seega on P.D süüdimõistmine ja karistamine KarS § 121 lg 2 p 2 järgi välistatud. Juhul kui kohus, tutvunud kokkuleppe sisu ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et P.D-le inkrimineeritav tegu kuulub täiendavalt kvalifitseerimisele KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, teeb kohus KrMS § 248 lg 1 p-s 2 toodud lahendi. Kuna maakohus sellist lahendit ei teinud, kuid pidas siiski võimalikuks P.D süüdimõistmise ja karistamise KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, kuulub maakohtu otsus tühistamisele ning kriminaalasi tagastamisele Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
4.P.D kaitsja Alik Karajev esitas Harju Maakohtule 14.07.2015 taotluse, milles palub, et kohus parandaks 26.06.2015 otsuses esineva vea, millega kohus tunnistas P.D ekslikult süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Taotluse kohaselt esitati P.D-le 26.03.2015 süüdistusakti kohaselt süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. 29.05.2015 süüdistusaktiga esitati P.D-le süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning välja jäeti süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi – lähi- või sõltuvussuhe kannatanuga. 26.06.2015 allkirjastasid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppe, milles on märgitud kuriteo kvalifikatsiooniks KarS § 121 lg 2 p 3. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt pani P.D oma tegevusega toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, kui see on 3 (5)
toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ekslikult on jäänud kokkuleppe punkti 5 sisse viide KarS § 121 lg 2 p-le 2.
5.Tallinna Ringkonnakohus võttis 12.08.2015 määrusega P.D kaitsja Toomas Albi apellatsioonkaebuse menetlusse. Kohus määras vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses ning andis apellatsioonimenetluse pooltele õiguse esitada ringkonnakohtule oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 26.08.2015.
6.17.08.2015 saabus ringkonnakohtusse Harju Maakohtu 13.08.2015 määrus, millega kohus määras KrMS § 306 lg 5 alusel parandada Harju Maakohtu 26.06.2015 otsuse nr 1-15-4447 resolutiivosa p 1 ja otsuse alalõigus p-s 1 esinev kirjaviga ning lugeda õigeks kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohus märkis, et 13.08.2015 määrus on 26.06.2015 kohtuotsuse lahutamatu lisa.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile.
8.Apellatsioonis heidetakse maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud otsusele sisuliselt ette seda, et see ei vasta kokkuleppele. Kui kohus mõistis P.D süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, siis kokkulepe kaitsja väitel P.D süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ette ei näinud. Seoses sellega tõdeb ringkonnakohus, et maakohtu otsuse esialgne, s.t määrusega parandamata resolutsioon, millega mõisteti P.D süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, vastas toimikus oleva kokkuleppe (kd II; toim.l. 28 – 30) punktile 5, s.o punktile, milles on toodud ära, millise sätte järgi süüdi mõistmist ja millise karistusega karistamist kohtumenetluse pooled kohtult taotlevad (kd II; toim.l. 29). Küll tuleb nentida seda, et kokkuleppe sissejuhatuses ning kokkuleppe punktis 3 (süüdistuse sisu) on P.D kuriteo kvalifikatsiooniks märgitud KarS § 121 lg 2 p 3. Seega sisaldub vastuolu juba kokkuleppes. Et kohtuotsuse aluseks olev kokkulepe ise on teo kvalifikatsiooni osas vastuoluline, ei või P.D kuriteo kvalifikatsiooni parandada KrMS § 306 lg 5 alusel tehtava määrusega: parandatud kujul läheb kohtuotsus vastuollu kokkuleppe punktiga 5. Tulenevalt KrMS § 248 lg 1 punktidest 2 ja 5 ei tohi kohus kokkuleppemenetluses süüdimõistvat otsust tehes kokkuleppes ettenähtud kuriteo kvalifikatsioonist kõrvale kalduda. Loomulikult võib ka kokkuleppes tulla ette trükivigu ning ringkonnakohus ei arva, et iga kokkuleppes sisalduv trükiviga peaks takistama kokkuleppe kinnitamist. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei oleks tohtinud ise tagantjärele asuda seisukohale, et õige kvalifikatsioon on just KarS § 121 lg 2 p 3, mitte aga KarS § 121 lg 2 p 2, 3. Nagu apellatsioonis märgitud, oli kohtumenetluse poolte vahel vaidlus kuriteo kvalifikatsiooni üle ning eelnevalt oli P.D-le esitatud süüdistus just KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (kd I; toim.l. 139). Vastavalt KrMS § 247 lõigetele 2 ja 3 peab maakohus kohtuistungil selgitama välja kokkuleppe sõlmimise asjaolud ning selle, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kuivõrd isiku süüdimõistmisel peab olema selge, millise sätte järgi kvalifitseeritava kuriteo ta on toime pannud, tuleb kuriteo kvalifikatsiooni pidada kokkuleppe üheks olulisemaks punktiks ning selles osas peab olema poolte tegelik tahe igal juhul välja selgitatud. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu istungi protokollist, et seda oleks tehtud. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et maakohtu istungil oleks kohus juhtinud tähelepanu sellele, et kokkuleppe erinevates punktides on P.D kuriteo kvalifikatsioon erinev, ning 4 (5)
palunud pooltel seda selgitada. Samuti ei nähtu, et kohtumenetluse pooled oleks omal algatusel selgitanud, kummas kahest erinevast kokkuleppes märgitud kvalifikatsioonist nad kokku leppisid, ning et teise puhul on tegemist trükiveaga. Protokollis on märgitud üksnes, et kohtumenetluse pooled kinnitasid, et kokkulepe vastab nende tegelikule tahtele (kd II; toim.l. 31 pöördel). Protokolli sellisest sõnastusest saab järeldada vaid seda, et kohtumenetluse pooled andsid heakskiidu kogu kokkuleppele, s.t väljendasid oma nõusolekut mõlemale kvalifikatsioonile. Ka asjaolu, et maakohus lähtus otsust tehes esialgu kokkuleppe p-s 5 toodud kvalifikatsioonist ning otsuse parandamise määruses p-s 3 toodud kvalifikatsioonist, näitab, et tegelikult sellele vastuolule kohtuistungil tähelepanu ei pööratud ning seda, kumb kvalifikatsioonidest poolte tahtele vastab, välja ei selgitatud. Kuna maakohus tegi P.D suhtes süüdimõistva otsuse, selgitamata eelnevalt nõuetekohaselt välja, millises kvalifikatsioonis kohtumenetluse pooled kokku leppisid ja kas kohtule esitatud kokkulepe vastab poolte tegelikule tahtele, rikkus maakohus KrMS § 247 lõikeid 2 ja 3 ning § 248 lg 1 p 2 ja 5. Et kohus ei või otsust tehes kokkuleppest kõrvale kalduda, kujutab süüdimõistva otsuse tegemine olukorras, kus kokkulepe sisaldab kahte erinevat kvalifikatsiooni, olulist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kuna kõik kokkuleppemenetluse pooled ei ole selgitanud, kumb kokkuleppes kajastatud kvalifikatsioonidest nende tegelikule tahtele vastab (prokuratuur ei ole ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul oma seisukohti esitanud), ei ole võimalik veenduda ka selles, et kõik kohtumenetluse poolte arusaam õigest kvalifikatsioonist langeb kokku. Samuti järeldub apellatsioonis esitatud taotlusest kaitsja ja süüdistatava soov kokkuleppest taganeda.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida veel seda, et kokkuleppes esineb veel üks viga, mis tegelikult ei võimalda kokkulepet kinnitada. Nimelt on kokkuleppes nähtud ette nii vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel kui selle täitmisele pööramata jätmine KarS § 74 alusel. Maakohus on seda vastuolu omal algatusel parandanud: erinevalt kokkuleppe punktist 5, kus on ette nähtud nii vangistuse asendamine kui selle tingimisi täitmisele pööramata jätmine, kohtuotsuse resolutiivosas vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist nimetatud ei ole. Seega kaldub kohtuotsus kokkuleppes märgitust kõrvale ka kohaldatava karistuse osas, rikkudes sellega KrMS § 248 lg 1 p-i 2. Viidatud sätte kohaselt oleks kohus pidanud kokkuleppemenetlusest keelduma ja kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastama, kui ta ei nõustu karistuse liigi või määraga.
10.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna kokkulepe on olulistes küsimustes vastuoluline ja ebaselge, ei ole kirjeldatud puudusi võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, mistõttu tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel tühistada ning tagastada kriminaaltoimik KrMS § 337 lg 2 p 3 ja § 3411 p 3 alusel prokuratuurile.
/allkirjastanud digitaalselt/
/allkirjastanud digitaalselt/
/allkirjastanud digitaalselt/
Sten Lind
Meelika Aava
Ivi Kesküla
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.