Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS: F.G ́t süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal (kuid mitte varem kui 12.12.2012.a.) ja kohas võltsis Audi A6 Avant VIN-kood XXX registreerimismärgiga XXX müügilepingu. F.G koostas sõiduauto Audi A6 Avant reg/nr XXX müügilepingu, mille sõlmimise kuupäevaks on märgitud 20.03.2013.a., mille kohaselt müüja XXXon ostja XXXmüünud nimetatud sõiduauto. F.G kirjutas lepingule alla kui XXX, s.o võltsides XXXi allkirja. Võltsitud lepingu alusel omandas F.G sõiduauto omandiõiguse ja sai seeläbi õiguse sõiduauto käsutamiseks, sh selle edasi müümiseks. Samuti tema 01.10.2013 aadressil Narva mnt 150A, Tallinnas AS Paip (registrikoodiga 10063317) kontoris, esinedes XXX , võltsis AS Paip esindaja XXXsõiduauto Audi A6 reg nr XXX ostu-müügilepingu nr 68, allkirjastades lepingu XXX , s.o võltsis XXX allkirja, mille alusel omandas õiguse nimetatud autot müüa. Seega F.G , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisega pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti F.G 01.10.2013 aadressil Narva mnt 150A, Tallinnas, nimetades end XXXiks, esitas AS Paip (registrikoodiga 10063317) esindaja XXX sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX võltsitud müügilepingu, mille sõlmimise kuupäevaks on märgitud 20.03.2013.a., mille tulemusena omandas ta õiguse sõlmida sõiduauto ostumüügileping nr XXXASiga Paip ning seeläbi läks sõiduauto omand lepingus märgitud tingimustel üle ASile Paip. Seega F.G , võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseertiava kuriteo (al 01.01.2015 KarS § 345 lg 1). Samuti F.G 01.10.2013 aadressil Narva mnt 150A, Tallinnas kasutas AS Paip esindaja XXXsõiduauto Audi A6 registrimärgiga XXX ostu-müügilepingu nr XXXsõlmimiseks XXXi (ik XXX) nimele väljastatud mootorsõiduki juhiluba nr XXX, omandades seeläbi õiguse sõlmida nimetatud leping sõiduauto müügiks.

Seega F.G , teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 15.06.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Katrin Kabeli, süüdistatava F.G ja tema kaitsja Talvi Vaske vahel järgnev kokkulepe: Kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 12.12.2012.a. episoodis KarS § 344 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.G süüditunnistamist ning karistamist juhindudes KarS §-st 44 lg 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses. 01.10.2013.a. episoodides KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja KarS § 349 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, F.G süüditunnistamist ning karistamist juhindudes KarS §-st 44 lg 1, 2 ja 4 rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on 3,20 eurot, vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele isiku keskmise päevasissetuleku kohta 2012 aastal (tl 115), mis teeb rahalise karistuse suuruseks 640 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 17.04.2012.a. otsusega mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks kogumis KarS § 64 lg 2 mõista vangistus 4 aastat ja 6 kuud, millest kohesele ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust ja 3 aastat ja 10 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg 2, 3 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kohaldamata ja milline karistus lugeda kantuks ning rahaline karistus 640 eurot, milline karistus viiakse täide iseseisvalt. Vastavalt KarS § 66 lg 1, 3 määrata mõistetud rahalise karistuse kandmine ositi 10 kuu jooksul, iga kuu 64 euro suuruses summas alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 344 lg-st 1; § 345 lg-st 1; §-st 349; § 44 lg-test 1, 2 ja 4; § 63 lg-st 1; § 64 lg-st 1; § 65 lg-st 2; § 66 lg-test 1 ja 3 asub kohus seisukohale, et F.G kuulub temale KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, ekspertiisitasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.12.2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). F.G süüdistati KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Käekirjaekspertiis oli menetluse seisukohast hädavajalik ja sellega kaasnenud kulu põhjendatud. Käesolevas asjas on käekirja ekspertiisiaktis (tl 95-101) kirjeldatud uuringu tulemus aidanud oluliselt tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele, mistõttu kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt väljamõistmisele. Sama ekspertiisiga tehti käekirjaekspertiis ka kahtlustatava Timo Tomsoni käekirja kohta, kelle suhtes kriminaalmenetlus seoses kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetati (tl 108-109). Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab menetluskulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kuivõrd kriminaalmenetlusega on tuvastatud vaid F.G süü ja ainult tema suhtes tehakse kohtuotsus, ei saa kohus lähtuda enam erinevate süüdistatavate süü suurusest, vaid ainult isikust, kelle süü ekspertiisi tulemusena tuvastati. Seega kuulub F.G-lt käekirjaekspertiisi tasu väljamõistmisele täies ulatuses. Süüdistatava puhul on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kes töötab ja seega ilmselgelt saab ka sissetulekut. Samuti ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. F.G on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet. Kohus ei tuvastanud ka kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega menetluskulud mõistetakse süüdistatavalt välja täies mahus. Samas leiab kohus, et konkureeriva kohustuse olemasolu rahalise karistuse näol annab aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.