lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2066/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-2066/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1520
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-2066

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Orvi Tali, Andres Parmas

Kohtuistungi sekretär

Elina Huobolainen

Kohtuistungi toimumise aeg ja

25. august 2015, Tallinn

koht Kriminaalasi

M.O süüdistuses KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21. mai 2015 otsus üldmenetluses Kaitsja

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav

M.O, isikukood: xxx, kriminaal- ja väärteokorras varem karistamata.

Prokurör

Ringkonnaprokurör Rainer Amur

Kaitsja

Vandeadvokaat Mare Lust

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-2066 M.O süüdistuses KarS § 424 järgi muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.M.O süüdistatakse selles, et tema 16.06.2014 kella 19:55 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Xxxxxxxxx teelt Xxxxxx tänava maja nr 1-ni mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholi veres 1,71 mg/g). M.O rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (enne 01.07.2014 LS § 69 lg 4 p 1) /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. M.O pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas M.O süüdi KarS § 424 järgi ja mõistis karistuseks rahalise kari stuse 350 päevamäära ulatuses, arvestades M.O päevamäärana 3 eurot ja 60 senti, kokku seega 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot. Maakohus määras, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistis maakohus M.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 (kuueks) kuuks.

APELLATSIOON:

3.M.O kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning M.O õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja juhul, kui kohus ei nõustu M.O õigeksmõistmisega, lisakaristuse vähendamist minimaalmäärani. Kaitsja kohaselt on otsuse tühistamise aluseks kriminaalmenetluse õiguse oluline rikkumine, mis seisneb kohtuliku uurimise ühekülgsuses, otsuses puudub põhjendus. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikule.
3.1.Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise osas märgib kaitsja, et otsuses on küll kirjeldatud isiku õigusvastast tegevust, kuid pigem on see tugevasti hinnanguline ja oletuslik kui objektiivne ja kõikide tõendite analüüsil põhinev järeldus. Seega on kaitsja hinnangul tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsja lisab, et kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatava ütlused, mille kohaselt leidis alkoholi tarbimine aset mitte sõidu ajal, vaid siis kui ta sõidukit ei juhtinud. Kohtu mitteobjektiivne suhtumine kõigisse hinnatavatesse tõenditesse tõstatab küsimuse süüdistatava põhiõiguste riivest, kuivõrd igaühel peab olema tagatud õigus õiglasele kohtupidamisele. Samuti leiab kaitsja, et kohus on rikkunud võistlevuse põhimõtet ning nõustudes täielikult prokuröri tõlgendusega, eiranud KrMS §-des 60 lg 1 ja 61 sätestatut.
3.2.Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas leiab kaitsja, et M.O puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärk ka lisakaristuse minimaalse kohaldamisega. Apellandile on juhtimisõigus vajalik eelkõige seoses töö ning lähedaste hooldamisega, kellel on liikumispuue.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ISTUNGIL:

4.Süüdistatav toetab kaitsja poolt esitatud apellatsiooni. Kaitsja-apellant toetab apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik, piisava selgusega põhistatud, mistõttu selle tühistamiseks apellatsiooni alusel seaduslikud alused puuduvad. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, esitatud apellatsiooniga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.
5.1.Kaitsja on leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes kuna otsuses on küll kirjeldatud isiku õigusvastast tegevust, kuid pigem on see tugevasti hinnanguline ja oletuslik kui objektiivne ja kõikide tõendite analüüsil põhinev järeldus. Seejuures on kaitsja sellist etteheidet põhistanud asjaoluga, et kohus ei ole suhtunud tõenditesse objektiivselt kuivõrd on jäänud uskuma süüdistaja poolseid tõendeid kuid mitte süüdistatava ütlusi sellest, et alkoholi tarbis ta pärast auto juhtimist. Kaitsja arvates on tegemist nii ühekülgse kohtuliku uurimisega kui võistlevuse printsiibi ning seetõttu ka õiglase kohtupidamise põhimõtte rikkumisega. Kolleegium selliste etteheidetega nõustuda ei saa. Apellant ei ole viidanud olulistele asjaoludele, millised kohus jättis välja selgitamata või tõenditele, millised kohus jättis hindamata. Kolleegium osutab, et asjaolu, et maakohus on lugenud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ning on seda järeldust ka põhjendanud ei anna alust tuvastada kohtuliku uurimise ühekülgsust ega ka kohtu ebaobjektiivsust. Kohus on kogutud tõendeid hinnanud vastavalt KrMS § 312 ja nende pinnalt teinud ka otsuse. Kohtuliku arutamise käigus süüdistatava ristküsitlemisel on prokurör taotlenud vastuolude tõttu avaldada usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus on vastuolu tuvastades need ka avaldanud ning on andnud süüdistatavale võimaluse nende vastuolude osas oma selgitused esitada. Otsuses on kohus vastuolud ka välja toonud ning pole lugenud süüdistatava selgitusi veenvateks ega usutavateks. Seega oli kohtul alust lugeda süüdistatava ütlusi alkoholi tarbimise aja osas ebausaldusväärseteks tema enda poolt erinevate ütluste andmise põhjusel. Samas pole kohus sellega piirdunud vaid on andnud süüdistatava ütluste usaldusväärsusele hinnangu ka kõrvutades neid teiste kohtule esitatud tõenditega ja nimelt kolme tunnistaja omavahel haakuvate ütlustega ning ka asitõendi vaatlusprotokolli andmetega. Kohus on hinnanud kirjalike tõendite ja kolme tunnistaja ütlused riimuvateks, lugenud tunnistajad usaldusväärseteks tõendiallikateks, ütlused õigeteks ning sellist järeldust pole apellatsioonis ka vaidlustatud. Apellatsioonis pole kaitsja esitanud põhjendust millisel seaduslikul alusel ja tõendite hindamise põhimõttel peaks kohus tõendamiseseme asjaolude osas ühesuguseid ütlusi andvate kolme tunnistaja ütlused kui ka ütlustega haakuvad kirjalikud tõendid tõendite hulgast välja jätma ja võtma aluseks vastuolulised süüdistatava ütlused. Viidatud KrMS § 60 ja 61 selleks alust ei anna.

Kolleegium leiab, et kohus pole eiranud kohtumenetluse võistlevuse osas Riigikohtu poolt esitatud seisukohti ja juhiseid, sealhulgas ka kaitsja poolt viidatud lahendist tulenevaid. Kohus on piisava selgusega esitanud oma põhjendused miks ta otsustas nõustuda süüdistusversiooniga ja on seda järeldust põhistanud kõiki tõendeid analüüsides ja kogumis hinnates. Kohtukolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Apellatsioonis esitatud viited Riigikohtu lahendile ja seaduse sätetele menetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks alust ei anna.

5.2.Kaitsja on taotlenud süüdistatava õigeksmõistmist viidates tema ütlustele sellest, et tema alkoholijoobes mootorsõidukit ei juhtinud vaid tarbis alkoholi pärast ostu sooritamist McDonaldsi parklas vahetult enne politsei saabumist. Maakohus on tõdenud, et antud juhul tõepoolest peeti süüdistatav kinni ajal, mil ta sõidukit enam ei juhtinud. Enne kinnipidamist tema poolt mootorsõiduki juhtimise osas igasugune vaidlus puudub. Sündmuste käigust tulenevalt on maakohus analüüsinud tunnistajate ütlusi ja nimelt RKJ-i ja PKJ-i ütlusi sellest, et liigeldes 16.06.2014 oma sõidukiga Peterburi mnt. äratas nende ja teiste liiklejate tähelepanu must sõiduauto BMW, mis tegi ohtlikke manöövreid, sõitis sõiduridade keskjoonel. Juhi sõidumaneer andis aluse kahtluseks, et tegemist on joobes juhiga. RKJ-i võttis ühendust politseiga. Vastavalt politsei juhistele sõitsid tunnistajad süüdistatava poolt juhitud autole järgi ja jälgisid juhi käitumist McDonaldsi parklas. Juba autost väljumisel olid juhil tasakaaluhäired. Parklas juht alkoholi ei tarbinud. Asjaolu, et M.O juhtis sõidukit joobeseisundis tõendavad ka tunnistaja DP ütlused. Tunnistaja DP teenindas süüdistatavat vahetult pärast McDonaldsisse saabumist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja ütlused juhi koordineerimatutest liigutustest ning ebaselgest jutust viitavad joobeseisundile. Samuti kinnitab 16.06.2014 kell 20.00 joobes juhtimist asjaolu, et kell 20.35 ei olnud M.O võimeline läbima indikaatorvahendi protseduuri ning vahetult pärast seda võetud vereproovi kohaselt tuvastati tal 1,71 promilline joove. Kõike eeltoodut on maakohus analüüsinud ning on seaduslikult jõudnud järeldusele, et M.O on toime pannud KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 309 lg 2 sätestatud õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseid ning nendele ei viidata ka apellatsioonis, mistõttu taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad.
5.3.Kaitsja on leidnud, et maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud lisakaristuse määra küsimuse lahendamisel kuna see ei vasta KarS § 56 põhimõtetele. Apellant on taotlenud seaduses ettenähtud minimaalmääras lisakaristuse kohaldamist, seega KarS § 67 lg 3 ettenähtu alusel juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Maakohus on KarS § 50 lg 1 p 1 alusel M.O-lt ära võtnud mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Seaduses ettenähtud maksimaalseks tähtajaks on 3 aastat. Riigikohus on oma lahendis ( otsus nr 3-1-1-122-13)selgitanud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb.

Kolleegium leiab, et maakohus on seaduses ettenähtud minimaalse tähtaja ligilähedase pikkusega lisakaristust piisava selgusega põhjendanud ning näidanud isiku süüd (nt raske joove, ohtlike liiklussituatsioonide tekitamine) iseloomustavad asjaolud, mis annavad aluse lisakaristuse kohaldamiseks, mis koosmõjus ka hoolimatu suhtumisega oma teosse muudavad tavapäraselt suuremaks ka võimaluse, et M.O ei adunud oma teo ohtlikkust ja võib asuda taas alkoholijoobes sõidukit juhtima. Apellatsioonis esitatud asjaolud juhtimisõiguse vajalikkusest seoses tööga ja lähedaste isikute hooldamisega ei väära kohtu põhistatud järeldust mõistetud lisakaristuse tähtaja osas. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21. mai 2015 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ivi Kesküla, Orvi Tali, Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.