Kohtulahend

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Välja mõista M.P-lt menetluskuludena sundraha 293 (kakssada üheksakümmend kolm) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu katteks 109 (ükssada üheksa) eurot 44 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 402,44 eurot) tasuda hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99915700059761 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-15-7002). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras Edasikaebamise kord

täitemenetluse

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31.08.2015. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 31.08.2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 31.08.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus M.P süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.08.2015 kella 21.11 paiku Põlva maakonnas Värska vallas Värska alevikus Pikk 16 juures tänaval suunaga Tartu maantee poole sõiduautot Citroen Jumper, reg.nr. xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,91 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,82 mg/l. M.P rikkus 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Seega M.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava M.P , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt 2 (3)

nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.P-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 13.08.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust võrra ning mõista M.P-le liitkaristus 1 aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendada M.P-le mõistetav karistus 1 aasta vangistust üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal on M.P kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu järeldused Süüdistatav M.P kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava M.P kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav M.P tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 585 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 109,44 eurot. Seoses asja lahendamisega kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 256-5 lg 2 alusel süüdistatavalt väljamõistetavat sundraha ligi pooles ulatuses. Ülejäänud menetluskulud peab kohus põhjendatuks M.P-lt välja mõista täies ulatuses. Arvestades süüdistatava M.P majanduslikku olukorda ( kindel sissetulek puudub, tasuda on veel eelmisega otsusega väljamõistetud menetluskulud), peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.