Kohtulahend

võrra ning liitkaristuseks mõisteti 15 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 08.03.2007. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning viibib vanglas kolmandat korda. Käesoleval hetkel kannab karistust karistusekandmisest kõrvalehoidmise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest suure varalise kasusaamise eesmärgil. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt karistatud varavastase kuriteo ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Praegune kuritegu on rahvatervisevastane, seega ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Vangistuse jooksul on läbinud riigikeele algtaseme kursuse ja riigikeele A2-taseme kursuse, kuid eksamid jäid sooritamata, samuti on töötanud vangla majandustöödel koristajana ja olnud hõivatud tootmistööl vangla käitises ning läbinud individuaalse suunitlusega sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine", milles arutlused olid asjalikud, kuigi esines mõningaid raskusi kohtumise teemas püsimisega, osalemine oli aktiivne ja avatud ning kodused tööd olid täidetud kohusetundlikult. Lisaks läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", kus töötas aktiivselt, huvitatult, ent sageli kaldus teemast kõrvale, oli laialivalguv. Lisandusid teadmised ja oskused eneseregulatsiooniks. Alates 05.08.2014 jätkab töötamist tootmistöölisena vangla käitises. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on sündinud Aserbaidžaanis. 19-aastasena kolis Eestisse koos esimese elukaaslasega, kellega on ühine tütar, kes kannab vanglakaristust Harku-Murru vanglas. Praeguse abikaasaga abiellus 2010. aastal ning neil on kaks last. Kinnipeetava vanemad on surnud ning lähedasi kodumaale sõja tõttu ei jäänud. Kaks õde elavad xxxx, üks õde xxxx ja vend xxxx, kõigiga suhtleb. Enne vangistust elas üürikorteris, aadressil xxxx koos abikaasa ja lastega. Pärast vabanemist on olemas alaline elukoht aadressil xxxx. Antud aadressil elab ka süüdimõistetu abikaasa ema. Tegemist on heas korras oleva 4-toalise korteriga ning eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Korteri omanik ning kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks antud korteris. Kinnipeetav on põhikooli lõpetanud Bakuu keskkoolis. Enda sõnul on õppinud onu tehases töötama mööbliga. Suhtub positiivselt haridusse ja tööalasesse enesetäiendamisse, kuid pigem teeks reaalselt tööd, kui õpiks. Majanduslik olukord oli stabiilne. Arvestades toimepandud kuritegu võib järeldada, et sissetulekud omandati kuritegelikul teel. On ka varasemalt toime pannud kuritegusid rahalise kasu saamiseks. Vanglas materiaalselt toetab abikaasa, samuti saab töötasu. K-raha andmetel puuduvad kinnipeetaval kehtivad ja tasumata rahalised nõuded ning vabanemisfondis on 1084,08 eurot. Sotsiaalvõrgustiku moodustavad abikaasa ja lapsed, samuti õed ja vend. Suhted lähedastega on head ja toetavad, suhtlus toimub kirjavahetuse ja telefoni teel ning regulaarselt toimuvad kokkusaamised. Tütar elab xxxx, on varasemaid viiteid tema kuulumise kohta kuritegelikku ühendusse. Varasemalt pidas kirjavahetust kriminaalse taustaga isikutega, ka vangistuses viibivate isikutega. Isiku enda sõnul ta teistele kinnipeetavatele enam ei kirjuta (mida kinnitab ka kirjavahetuse leht), kuigi teised kinnipeetavad kirjutavad temale. Arvestades kuritegu on isiku elustiil hoolimatu ja riskiv. Manipuleerimisoskus olemas, on hea veenmisoskusega. Ei ole mõjutatav, samas võimeline mõjutama teisi. Vangistuses konflikte teiste kinnipeetavatega ei ole olnud. Alkoholi tarbib enda sõnul vähe ja ainult tähtpäevadel, kuid on korduvalt karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning ühel korral kriminaalkorras joobes juhtimise eest.

Enda sõnul ei poolda kuritegelikku käitumist, tunnistab oma süüd toimepandud kuriteos. Kuritegudest rääkides ei hinda nende tagajärgi piisavalt kriitiliselt ning on püüdnud oma käitumist õigustada. Varasemalt on väljendanud kuritegevust pooldavaid hoiakuid. Kuna isik on viibinud korduvalt vangistuses, on tal mõningal määral säilinud kuritegelikud hoiakud. Üldiselt aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme ja tavasid, kuid enda käitumises teeb erandeid, millele viitavad toimepandud kuirteod. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 9%. Tulenevalt isiku madalast riskiprotsendist toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning teeb ettepaneku kohustada isikut järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 9 sätestatud lisakohustusi ning määrata isikule katseaeg kuni 01.07.2022 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ning arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ning elektroonilise valve pikkuse kohta. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks prokuröri hinnangul võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuud. Seega oleks antud juhul ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 01.07.2022. Eeltoodust tulenevalt ei ole prokuratuur vastu David Maisurjantsi tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Maakohtu istung 18.08.2015 toimunud videokohtuistungil tunnistas kinnipeetav kõiki tegusid, mis ta teinud on ning jõudis järeldusele, et need teod ei olnud õiged. On vangis olles palju mõelnud ja aru saanud oma vigadest. Kinnipeetav palus anda talle võimaluse olla kasulik ühiskonnale, olla koos perega ja kasvatada oma last. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja oli kaitsja isikule ka siis, kui talle käesolev karistus määrati, seega on tal lihtsam ja loogilisem vabastamist toetada. Kaitsja selgitab, et sel ajal määrati narkokuritegude eest maksimaalselt pikad karistused ja taheti juurida narkokuritegude vahe välja. Tänaseks on kõik tunnistanud, et see oli vale. Seda peaks kohus kaitsja hinnangul arvestama. Ka prokurör toetab isiku vabastamist. Positiivne on veel asjaolu, et isik on töötanud vangla majandustöödel koristajana. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetava kaaskurjategija, kellele mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust, vabastati tingimisi ennetähtaega esimese taotluse järel ning ka temal jäi ülipikk karistus tingimisi kanda, üle 5 aasta. Eeltoodust tulenevalt toetab kaitsja taotlust ja palub kinnipeetav tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada.

Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valve alla, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Käesoleval juhul kaaluvad kohtu hinnangul isiku vabastamist toetavad asjaolud üles isiku vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht üürikorteris koos oma abikaasa ja tolle emaga. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning nii abikaasa kui ka korteri omanik on andnud oma nõusolekud korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuigi isik on korduvalt pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, on isikul vabanedes olemas kolm garanteeritud töökohta, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab vähendada materiaalse kasu saamise eesmärgil võimaliku kuriteo toimepanemise riski. Isik on vangistuses olnud hõivatud tööga, ka käesoleval ajal töötab vanglas tootmistöölisena, tööandja iseloomustab isikut positiivselt, distsipliini rikkumisi töötamise ajal ei ole olnud. Lisaks töötasule on kinnipeetava sissetulekuks vanglas ka abikaasapoolne rahaline toetus. Abikaasa sõnul on pere majanduslik olukord stabiilne ja perekond materiaalselt kindlustatud, kuna abikaasa käib samuti tööl ja omab kindlat igakuist sissetulekut. Majanduslikku toimetulekut vabaduses toetab ka võlanõuete puudumine ning vabanemisfondis olevad vahendid, mida on ligikaudu 1080 eurot ning mis tagavad isikule esialgse majandusliku toimetuleku vabanemisel. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on läbinud nii riigikeele A1- kui ka A2-taseme koolitused, läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening, mille tagasiside oli positiivne. Samuti on olnud vangistuse jooksul töötanud vangla majandustöödel koristajana ning käesoleval hetkel töötab samuti, vangla käitises tootmistöölisena. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (vt RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti ei olnud konflikte teiste kinnipeetavatega. Seega on käesoleval juhul nimetatud kriteerium täidetud. Vangla iseloomustusest nähtub, et üldiselt aktsepteerib kinnipeetav ühiskonnas kehtivaid norme ja tavasid, kuid enda käitumises teeb erandeid, millele viitavad toimepandud kuriteod. Samas, isik tunnistab täielikult oma süüd toimepandud kuriteos. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Iseloomustusest nähtub, et isikul on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuna isikut on karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Isik ise oma sellist käitumist õigustab, enda sõnul probleem puudub. Samuti ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Seos narkootikumide tarvitamisega samuti puudub. Kohus leiab, et alkoholitarvitamisega seotud riske on võimalik maandada isikule katseajaks lisakohustuse panemisega, mis seisneb kohustuses mitte tarvitada alkoholi.

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 9%, mille puhul on tegemist suhteliselt madala riskiga. Kohus leiab, et niigi madalat riski on võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega. Samuti on elektrooniline valve väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus David Maisurjants viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.