lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7190/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 27.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-7190/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-7190/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja26.09.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-7190

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2015. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-7190

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Natalia Lausmaa

Kohtuasi

Vangla esitatud materjalid I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu

I.K (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

24.08.2015.a Tallinn kaugkohtuistung

koht

Liivalaia

kohtumaja,

avalik

RESOLUTSIOON

1.Vabastada I.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.06.2017. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2.KarS § 76 lg 5 alusel allutada I.K katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3.Kohaldada I.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osaleda sotsiaalprogrammis kui kriminaalhooldusametnik seda pakub; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
4.I.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
5.I.K vabastada määruse jõustumisel.
6.KrMS § 180 alusel mõista I.K-lt välja menetluskuluna osa tasu õigusabi osutamise eest summas 24 € (kakskümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (konto ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse I.K-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja I.K-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.08.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 26.09.2014. a kohtuotsusega tunnistati I.K süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta ja 1-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 30.05.2014. a ja lõpp on 30.06.2017. a.

I.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, õpib rõivaõmblust, osales sotsiaalprogrammis „Võida“, vestleb kaplaniga. Distsiplinaarkaristusi on 3. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga XXX, kuid puudub kindel töökoht. Positiivselt toetavad lähedased on olemas. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. I.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga tuttava juures, kuid puudub kindel töökoht. I.K on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. I.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab I.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotleb kohtuistungil I.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla, kuna isik on oma jutu järgi pööranud uue lehekülje ning seda tuleb toetada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et I.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, kuid kannab oma 1. vangistust, varasemalt on karistatud suures ulatuses väljapressimise ja kelmuse eest, praegune süüdimõistmine on varguses. Kuritegude raskusaste on muutunud kergemaks. Vangistuses I.K töötab, õpib rõivaõmblust, osales sotsiaalprogrammis „Võida“ ja vestleb kaplaniga. Distsiplinaarkaristusi on 3. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga XXX, kuid puudub kindel töökoht. Positiivselt toetavad lähedased on olemas. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Vanglamaterjalide kohaselt väljendub I.K sooritatud kuritegude põhjal madalast enesehinnangust tingitud tähelepanupuuduse rahuldamine koos kergesti mõjutatavusega. Motivatsioon oma elustiili muuta on suur, kuid on varasemalt korranud oma vigu. Ametnikega on koostöövalmis. Isiku käitumine on impulsiivne, ei ole mõelnud oma tegude tagajärgedele, on kõrge tunnustusvajadusega ning saab aru, et ta peab probleemiga tegelema ning on nõus tegema spetsialistiga koostööd. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 36 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk järgmise 2 aasta jooksul on 21 %.

Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 1 aasta ja 3 kuud on pannud I.K mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab I.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on I.K olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla toetavad ka vangla ja prokurör.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.