Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Tallinna

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 21.07.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava L.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 03.04.2014.a kohtuotsusega tunnistati L.J süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 19.05.2014.a ja lõpp on 19.11.2015.a. L.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on töökoha ootel, distsiplinaarkaristusi on 1. Suhtleb regulaarselt lasteja lastelastega, käib kokkusaamistel. Vabanemisjärgselt soovib elama asuda oma tuttava juurde Tallinnas, on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol, kuid puudub kindel töökoht. L.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et L.J on vabanemisjärgselt olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased, kuid puudub kindel töökoht. Isikul on esinenud probleeme alkoholi tarvitamisega. L.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab L.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla poolt toodud seisukohtude ja põhjendustega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et L.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.J isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 6-korral kriminaalkorras karistatud, kannab oma 2. vangistust. Isikut on karistatud süstemaatiliselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, 1-korral ka vägivallateo eest. Tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Isikut on ka väärteokorras korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ületades alkoholi piirmäära veres. Kinnipeetav vangistuses on töökoha ootel, distsiplinaarkaristusi on 1 – vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Isik suhtleb regulaarselt laste- ja lastelastega, käib kokkusaamistel. Vabanemisjärgselt soovib elama asuda oma tuttava juurde Tallinnas, on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol, kuid puudub kindel töökoht. Vanglamaterjalide kohaselt L.J ei poolda kriminaalseid hoiakuid, suheldes ametiisikuga on sõbralik, kuid üritab ametnikku enda huvides ära kasutada ning endale sobivad suunas mõjutada. Kinnipeetav mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuid on ühiskonnareeglite osas „pime“, kui see puudutab tema enda õigusrikkumist. Ta leiab oma käitumisele palju vabandusi ja õigustusi. Isikul on alkoholitarbimisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Isikul on olemas tulevikuplaanid, kuid talle ei ole selge, kuidas tulevikus hoiduda kriminaalsest käitumisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 20 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27 %. Uue kuriteo oht on siis kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 1 aasta ja 3 kuud on pannud L.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Ta on motiveeritud anda oma elule uus suund. Kohus kohustab L.J-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning täita korralikult ka teisi käitumiskontrolli nõudeid. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on L.J olemas ka kindel elukoht tuttavale kuuluvas korteris ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. L.J on kriminaalhooldusega nõustunud,

saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.