Kohtulahend

riskifaktorite maandamiseks viidud läbi vestlusi, hooldusalune on täitnud vastavasisulisi töölehti ja analüüsinud neid. Hooldusalusega on korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamisest hoidumisest, hooldusalune on igal kohtumisel väitnud, et ei tarvita alkoholi. Hooldusalune on antud katseajal juba korra eiranud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille tagajärjel pikendati hooldusalusele määratud katseaega 3 kuu võrra. Kuna R.U on juba teist korda eiranud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada hooldusalusele määratud katseaega veel 2 kuu võrra. Samuti teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata hooldusalusele KarS § 75 lg 2 p 5 järgi täiendav lisakohustus alluda ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Ettepanekut tehes kaalus kriminaalhooldusametnik R.U motivatsiooni karistus kanda vabaduses ning lähtus tema nõusolekust pöörduda alkoholi probleemi lahendamiseks spetsialisti poole. Kohus on seisukohal, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu peab alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning esitatud asjaoludel saab käesoleval ajal pidada täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist piisavalt mõjusateks abinõudeks hooldusaluse mõjutamisel. Hooldusalusele saab anda täiendava võimaluse näidata tahet täita katseaja nõudeid. Seega leiab kohus, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne R.U-le määratud katseaja pikendamiseks ja lisakohustuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s: Pikendada R.U-le (isikukood XXX, elukoht xxxx) Viru Maakohtu 18.06.2014 otsusega nr 1-14-5396 määratud ning Viru Maakohtu 23.03.2015 määrusega pikendatud katseaega veel 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 17.05.2016.

Määrata R.U-le täiendava lisakohustusena kohustus alluda alkoholisõltuvuse ravile tähtajaga 01.10.2015, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata kriminaalhooldusametnikule ja R.U-le. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.