Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tallinna

Vangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 17.07.2015. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 14.05.2015. a kohtuotsusega tunnistati S.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 25.03.2013 kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. Süüdi tunnistati S.B KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 13.04.2014. a kuriteo toimepanemise katse eest 2 kuud vangistust. Süüdi tunnistati S.B KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistati S.B KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 14.12.2013. a ja 21.02.2014. a kuritegude toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest (v.a 25.03.2013. a toimepandud vargus) karistuseks, raskema karistuse suurendamise teel, 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 02.05.2013 Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-131114 mõistetud vähendatud karistuse 8 kuud 15 päeva ja 25.03.2013 kuriteo karistusest 2-kuust, loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista karistuseks 8 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti S.B-le lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest, raskema karistuse suurendamise teel, 1 aasta vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 29.12.2014. a ja lõpp on 29.12.2015. a. S.B kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses lõpetas gümnaasiumi 12. klassi ja töötab alates 01.07.2015. a. Distsiplinaarkaristusi on 4. Vabanemisjärgselt soovib elama asuda isiku vanaema korterisse, kuid isiku isa on vastu S.B elama asumisega sinna, kuna isik on varastanud korterist asju. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub, toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. S.B kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga vanaema juures, kes on nõus kinnipeetava elama asumisega temale kuuluvasse korterisse. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. S.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta S.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla poolt toodud asjaolude ja põhjendustega. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et S.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, kannab oma 1. vangistust. Käesolevat karistust kannab varguste, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod panid toime majandusliku kasusaamise eesmärgil ja puudulikkust oskusest kontrollida oma emotsioone. Kinnipeetava varasem käitumine on üldiselt sarnane varasema käitumisega, nüüd lisandus veel vägivaldne kuritegu. Kuritegude toimepanemise ajendiks on puudulik majandusliku toimetuleku oskus ja puudulik oskus kontrollida oma emotsioone. Kinnipeetav vangistuses lõpetas gümnaasiumi 12. klassi ja töötab alates 01.07.2015. a. Distsiplinaarkaristusi on 4. Vabanemisjärgselt soovib elama asuda oma vanaema korterisse, kuid isiku isa on vastu S.B elama asumisega sinna, kuna isik on varastanud korterist asju. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub, toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. Vanglamaterjalide kohaselt on S.B varem kuriteo toime pannud alkoholijoobes, samuti on teda karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Isik tunnistab ka ise, et alkoholijoobes otsib ta seiklusi. Kinnipeetav on arvamusel, et edaspidi ei tarvita ta enam alkoholi. S.B on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil ta ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldaja juurde, ei täitnud üldkasuliku töö tundide kohustust ning seetõttu pöörati karistus täitmisele. Iseloomustuse kohaselt on isik avatud suhtlemisega ja räägib endast meelsasti. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud

ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 65 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 43 %. Uue kuriteo oht on siis kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja tajub ebaõiglust. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – 8 kuud on pannud S.B mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Ta on motiveeritud anda oma elule uus suund. Kohus kohustab S.B käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning täita korralikult ka teisi käitumiskontrolli nõudeid. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on S.B olemas ka kindel elukoht tema vanaemale kuuluvas korteris ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. S.B on kriminaalhooldusega nõustunud, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.