Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Meelis Koorti karistati Tartu Maakohtu 19.04.2010. a otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Meelis Koortile Tartu Maakohtu 05.06.2000. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 2 kuu 21 päeva, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 27.04.2010. a. 29.01.2015. a määrusega vabastas kohus Meelis Koorti Tartu Maakohtu 05.06.2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest. Sama määrusega selgitas kohus, et nimetatud muudatus ei too endaga kaasa Tartu Maakohtu 05.06.2000. a otsusega mõistetud lõpliku liitkaristuse ja Tartu Maakohtu 19.04.2010. a otsusega mõistetud liitkaristuse muutumist. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.06.2011. a ja lõppeb 05.09.2017. a. Meelis Koorti ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 09.08.2015. a, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab Meelis Koorti tingimisi enne tähtaega vabanemist tulenevalt uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest ja vangla iseloomustuses toodud asjaoludest. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt puudub Meelis Koortil kindel elu- ja töökoht. A.J. sõnul ta Meelist Koorti ei tunne, tema pojale kuulub XXX korter, kuid XXX korteriga nende perel mingit seost ei ole. Kodukülastusel kriminaalhooldaja XXX majja ei pääsenud ja lähedastega ühendust saada ei õnnestunud. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Meelis Koort selgitas, et A.J. on talle kaugelt sugulane, kuid ilmselt ei taha teda tunda. Ta on leppinud sellega, et ilma elukohata ei saa teda ennetähtaegselt vanglast vabastada. Abiprokurör Ruti Kilg esitas kirjaliku seisukohas, milles ei toeta Meelis Koorti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Meelis Koortil puudub elukoht, millest tulenevalt ei ole täidetud eeldused ennetähtaegse vabanemisega kaasneva kriminaalhoolduse kohaldamiseks. Kohtu seisukoht Meelis Koort kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Meelis Koort on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Meelis Koorti on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Hetkel kannab ta karistust suures ulatuses kelmuse toimepanemises isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, rahapesus suures ulatuses grupi poolt, väljapressimise, röövimise ja vägivalla toimepanemise eest isiku suhtes, kes kaitses teist isikut. Vangistuses viibib isik alates 15.06.2011. a, mil ta peeti Hispaanias Euroopa vahistamismääruse alusel kinni. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Meelis Koorti vangistuse kestel distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on asjaolu, et Meelis Koort on vangistuse kestel läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning ajavahemikel 13.11.2012. a – 31.03.2013. a ja 27.09.2013. a – 26.11.2013. a töötas ta vanglas majandustöödel. Alates 26.11.2013. a töötab ta XXX. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole uute kuritegude toimepanemise tõenäosus väga kõrge – üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 30%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Meelis Koortil puudub kindel elukoht. Meelis Koort on andnud oma vabanemisjärgseks elukoha-aadressiks XXX, kuhu kriminaalhooldajal ei õnnestunud kodukülastuse käigus sisse saada. Samuti on Meelis Koort andnud kontaktisikuks oma tädi A.J., kelle sõnul ta Meelis Koorti nimelist isikut ei tunne, kuid selgitas, et tema pojale kuulub XXX asuv elukoht. Ka A.J. poja U.S. sõnul ta Meelis Koorti ei tunne. Seega ei ole täidetud tingimused Meelis Koorti ennetähtaegseks vabanemiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral määratakse isik kriminaalhooldusele, mille üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Meelis Koort on avaldanud soovi asuda elama Hispaaniasse või Soome. Samuti puudub Meelis Koortil vabanemisel kindel töökoht. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal 15.07.2015. a seisuga tasumata nõudeid 129 974 eurot, kuid vabanemisfondis on kõigest 767 eurot. Meelis Koort kannab hetkel karistust kuritegude eest, mis on toime pandud eelkõige rahalise kasu saamise eesmärgil. Seetõttu on eriti oluline, et vabanemisel oleks tal võimalik asuda tööle, mis aitaks vältida uute varavastaste süütegude toimepanemist. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Meelis Koorti temale Tartu Maakohtu 19.04.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2185 liitkaristusena mõistetud 6 aasta 2 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Arvestades Meelis Koorti head käitumist karistuse kandmise ajal ja vangla toetust tema ennetähtaegsele vabastamisele, leiab kohus, et vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 76 lg-le 4 tuleb vanglateenistusel esitada kohtule VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti 8 kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Selle aja jooksul oleks Meelis Koortil võimalik tegeleda endale Eestis elukoha leidmisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.