Kohtulahend

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides; 5) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibima paikades, kus tarvitatakse narkootikume; 6) alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Aigar Kukk vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega 7 kuud. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aigar Kukele ja prokurörile. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aigar Kuke vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aigar Kukk on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 27.05.2013 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4,10, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KarS § 64 ja § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti Aigar Kukele karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti 14.11.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud 6 aastat vangistust, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti Aigar Kukele 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 15.03.2012. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung Aigar Kukk taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda ja tahab tööle minna ja hakata korralikku elu elama. Distsiplinaarkaristused on määratud suitsetamise eest. Kõik teod on toime pandud alkoholijoobes. Tarvitas ka narkootikume. Vabaduses alkoholi ja narkootikume tarvitada ei kavatse, sest ta sai sõltuvusevastast ravi ning ta ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Vanade sõpradega enam ei suhtle, ainult naabripoisiga, kellega on koos üles kasvanud. Kinnipeetav avaldas, et eriala tal ei ole, kuid tööle pead ta minema, sest trahvid on vaja tasuda. Tema vastu on esitatud nõudeid kuskil 12 tuhande euro ulatuses. Kinnipeetav avaldas veel, et ta on teadlik, et kui ta vabaneb enne tähtaega, siis peab täitma kontrollnõudeid. Prokurör Enn Pustak leidis, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 15.09.2018. Prokurör nõustus vangla iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja ja elektroonilise valve pikkuse kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et Aigar Kuke saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav Aigar Kukele saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatu neljal korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning ka toimepandud kuritegude ajendiks oli sõltuvusainete tarvitamiseks rahaliste vahendite ja majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav on vangistuses tegelenud sõltuvusainete probleemiga ning on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla hinnangul kinnipeetav töötas programmis aktiivselt kaasa ning isik on teinud otsuse mitte alkoholi ja narkootikume tarvitada. Kohtu hinnangul on sotsiaalprogrammi läbimine aidanud kinnipeetava puhul maandada riski, et ta paneb sõltuvusainete tõttu toime uusi kuritegusid. Kinnipeetava ema on valmis isikut majanduslikult toetama. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht tema ema juures aadressil xxxx. Kuna kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht ning ta ei ole omandanud eriala, siis tuleb kinnipeetaval vabaduses aktiivselt tegeleda töö otsimisega või eriala omandamisega, et maandada riske materiaalse toimetuleku osas. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni 15.09.2018. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses tõestada, et ta on võimeline hoiduma alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aigar Kukk kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.