lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1726/52

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1726/52
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1491
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1726/48Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.07.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-1726

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. juuli 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Deniss Zõkov, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 17. juuli 2015 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 30.05.2014 otsusega karistati D. Zõkovit KarS §-de 189 lg 1 ja 424 järgi KarS § 64 lg-t 1 kohaldades liitkaristusega 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. D. Zõkovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kujunes 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Tema karistusaeg algas 08.09.2014 ja lõpeb 07.03.2016.
2.Tartu Maakohtu 17.07.2015 määrusega jäeti D. Zõkov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Maakohus pidas oluliseks, et D. Zõkovit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Harju Maakohtu 12.09.2008 otsusega mõisteti talle narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses karistuseks 6 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 10.05.2012 määrusega vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Katseajaks määratud kohustusi rikkus ta korduvalt ja kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande. Harju Maakohtu 09.07.2013 määrusega vabastati D. Zõkov karistuse kandmiselt ja määrati sundravile kuni tervenemiseni või

ohtlikkuse äralangemiseni. Kuriteod, mille eest D. Zõkov käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud 02.10.2012 ja 05.03.2013, s.o katseajal. Tal on ka mitmeid varasemaid väärteokaristusi NPALS § 151 alusel, hilisemad on 2013. aastast. D. Zõkovi kuritegude ajendiks on olnud tema sõltuvus narkootilistest ainetest (diagnoositud narkosõltuvus, tarvitab alates aastast 2005). Vaatamata D. Zõkovi lubadustele narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda ja astuda selleks ka väga selgeid samme vabaduses, ei ole ta olnud suuteline sõltuvuskäitumisega tegelema (selgitades käesoleval ajal, et ei olnud vastu võtnud otsust loobuda ja oli kergemeelne). Arvestades D. Zõkovi elukäiku, on alust kahelda, kas ta on sel korral suuteline läbima katseaja edukalt, korrektselt ja õiguskuulekalt koos kõikide nõuete ning kohustustega. Siinkohal osundas kohus, et ka Tartu Maakohtu 10.05.2012 määrusega seati D. Zõkovile katseajaks kohustus mitte tarvitada narkootikume, kuid sellele vaatamata rikkus ta määratud kohustust korduvalt. Seega ei ole alust uskuda, et D. Zõkovi puhul on võimalik uute kuritegude toimepanemise riske vähendada lisakohustuste määramisega. Lisaks puudub veendumus, et D. Zõkov sel korral kohtule antud lubadusi reaalselt ka täide viiks. 2.2 Positiivsena nimetas maakohus D. Zõkovi vabanemisjärgseid elutingimusi ja tema püüdlusi narkosõltuvusega võitlemisel. Nii märkis kohus esmalt, et kinnipeetaval on head suhted ema, isa ja vennaga. Nende juurde asuks D. Zõkov algselt ka elama. Pärast elektroonilise valve tähtaja lõppemist soovib D. Zõkov elama minna naise juurde Tallinnasse. Vabanemisel on tal võimalik töötada ehitajana MTÜ-s XXX , kus tööandjaks on D. Zõkovi isa. Edasi märkis maakohus, et vangistuse ajal on D. Zõkov täitnud töövihiku ja ta on motiveeritud ning valmis uimastitarvitamisest hoiduma. Ajavahemikul 06.01.-28.04.2015 osales ta tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja 11.03.-01.04.2015 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. 24.03.2015 alustas D. Zõkov toetava tegevusena osalemist SRS loomteraapias ja 08.03.2015 osales Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevuse presentatsioonil. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohtu arvates on positiivne, et D. Zõkov on karistuse kandmise ajal osalenud sõltuvuskäitumist käsitlevates sotsiaalprogrammides ja tegevustes. Siinjuures on aga oluline, et kinnipeetava enda selgituste kohaselt läbis ta ka eelmise vangistuse ajal paljusid programme, kuid sellele vaatamata ei olnud ta sisemist otsustust narkootikumide tarvitamisest loobumiseks vastu võtnud. Seega ei kinnita ainuüksi sotsiaalprogrammides osalemine ja aktiivne sõltuvuskäitumisega tegelemine vangistuse ajal, et D. Zõkov oleks vabaduses suuteline oma sõltuvuskäitumisest loobuma. 2.3 Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes asus kohus seisukohale, et kuigi D. Zõkovi suhtes esineb positiivseid asjaolusid, s.o toetav pere, töö- ja elukoht ning tahe iseseisvalt narkosõltuvusest vabaneda, ei ole need piisavad selleks, et teda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada. Seda ei võimalda tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Käesoleval juhul puudub alus olla veendunud, et D. Zõkovile määratud karistus on täitnud eesmärgi.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Zõkov, kes taotleb selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 3.1 D. Zõkov peab oluliseks, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist toetavad nii Tartu Vangla kui prokuratuur. See on otsene viide, et ühiskond teda usaldab. Lisaks on ta ise nõus elektroonilise valve määramisega, mis peaks teda veelgi distsiplineerima ja olema tõhusaks abiks ühiskonda sulandumisel. D. Zõkov kinnitab, et soovib elada ausalt ning austada kehtivat õiguskorda ja moraalinorme. Püstitatud eesmärkide elluviimisel on talle toeks perekond ja abikaasa. 3.2 D. Zõkovi arvates väärib märkimist seegi, et tema kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, s.t eelmist reaalset vangistust kandis ta esimese astme kuriteo eest. Tema kuritegeliku käitumise põhjuseks oli uimastite kuritarvitamine ja sellega kaasnenud probleemide eiramine. Ta on aga teinud kõik endast oleneva, et sõltuvusest vabaneda. See ei ole kerge, aga tema tahe on vankumatu ja prioriteedid paigas. Ta ei taha jätkata vangistuseelset elu, vaid soovib leida koos spetsialistidega lahenduse teda vaevavale haigusele. Kriminaalhoolduse näol oleks tegemist lisagarantiiga. Tõsiasi, et ta esimesel korral käitumiskontrolli nõudeid rikkus, ei tähenda, et ta seda uuesti teeks. Inimesed ju

muutuvad. Enda pühendumust on ta näidanud programmides osalemise ja muude tegevustega vangistuse ajal. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et karistust asus ta kandma vabatahtlikult, s.o tuli ise vanglasse, kohtuistungitelt ei puudunud kordagi ja menetluse vältel ei pannud toime uusi kuritegusid. Viimane intsident oli 2013 märtsis ja karistust asus ta kandma 08.09.2014. See on piisav alus tema usaldamiseks. Ta on tõestanud, et suudab õiguskuulekalt käituda. Karistus on täitnud oma eesmärgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Zõkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
5.Esiteks nõustub ringkonnakohus D. Zõkoviga selles, et esinevad mõningad positiivsed asjaolud, mis annavad aluse kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. Nii on õige, et kinnipeetav on üles näidanud motivatsiooni vabanemaks sõltuvuskäitumisest ning läbinud ka vastava aktiivse rehabilitatsiooni (sealhulgas on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamise tugigrupis). Samuti on tal vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning lähedaste tugi. Võttes eeltoodut küll arvesse ja tunnustades kinnipeetavat tehtud edusammude eest, ei pea aga ka kriminaalkolleegium D. Zõkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldusi täidetuiks.
6.Apellatsioonikohus leiab, et vangla poolt esitatud D. Zõkovi iseloomustuses on välja toodud riskid, mis kaaluvad üle teda positiivselt iseloomustavad andmed. Nimelt selgub, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud neljal korral (neist kaks karistust on kustunud). Ka reaalset vanglakaristust on D. Zõkov kandnud varemgi. Mõistetud karistused ei ole D. Zõkovit seni kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud. Samuti ei täitnud seda eesmärki kohtu määratud katseaeg koos kontrollkohustuste kohaldamisega. D. Zõkov jätkas kuritegelikku käitumist ning eiras ka temale kohtu poolt katseajaks määratud kohustusi. Kuritegude ajendina on maakohus põhjendatult välja toonud eeskätt D. Zõkovi sõltuvuse narkootilistest ainetest. Sama riskitegur on nimetatud ka Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Viimasest nähtub aga lisaks, et uute kuritegude sooritamist soodustavad ka D. Zõkovi vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine, mida võib süvendada isiku vaimne tervis. Määruskaebusest selguvalt on kinnipeetav ise kindel, et temast lähtuvad riskid on nüüdseks maandatud, kuivõrd ta on aktiivselt tegelenud sõltuvuskäitumisest vabanemisega ning tema tahe samamoodi jätkata on kindel. Ringkonnakohus D. Zõkovi veendumust ei jaga. Nagu märgitud, peab ka kriminaalkolleegium positiivseks kinnipeetava püüdlusi oma eluviisi muutmisel. Siinjuures ei saa aga arvestamata jätta, et D. Zõkov on narkosõltlane, kes tarvitab narkootilisi aineid korrapäraselt juba 2005. aastast. Põhiliselt pruukis ta amfetamiini, kuid lisaks proovis ka kanepit ja kuritarvitas ravimeid. Vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja süüdimõistetu siirana tunduvale soovile narkootikume edaspidi mitte enam pruukida, on D. Zõkovi sõltuvuskäitumine seega kahtlemata vaadeldav olulise riskifaktorina uute kuritegude toimepanemisel. Samale seisukohale on jõudnud ka maakohus, märkides asjakohaselt, et soov narkootiliste ainete tarbimisest vabanemiseks on süüdimõistetul olnud varemgi ning samuti on ta ka varasemalt vangistuses osalenud vastavas rehabilitatsioonis ja sõltuvusteemalistes programmides. Vabaduses ei ole ta aga suutnud valitud teel jätkata ning tagasilangus on omakorda viinud tema kuritegeliku käitumise jätkumiseni. Lisaks näitab D. Zõkovi sõltuvusprobleemi tõsidust asjaolu, et ka väärteokorras on teda korduvalt karistatud narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises väikeses koguses (hilisemad karistused 2013. aastast).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodud asjaolud ei võimalda asuda veendumusele, nagu oleks kantud karistus oma eesmärgi täitnud. Määruskaebuse argumendid kinnipeetava vabastamiseks piisavad ei ole. D. Zõkovi vabanemisjärgsed elutingimused ning tema suhtes kriminaalhoolduse teostamine ei kindlusta, et kinnipeetav suudab vabaduses oma tavapärases elukeskkonnas endale kindlaks jääda ning narkootiliste ainete tarvitamisest ja uutest õigusrikkumistest hoiduda. Tartu Vangla ja prokuratuur küll toetavad D. Zõkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuid vastavad seisukohad ei ole kohtutele siduvad.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.