Kohtulahend

2.10 T.S-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel OÜ A E kasuks esindajatasu katteks 151.07 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul OÜ A E arveldusarvele nr xxxxxxxx AS Swedbank. 3.1 A.T süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust. 3.2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda A.T poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.3 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et A.T ei pane temale määratud 4 (neli) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 3.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.T-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.08.2015. a. 3.5 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.T karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2014-22.05.2014 karistusaja hulka. 3.6 A.T-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 624.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. 3.7 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1599.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 133.25 eurot. 3.8 A.T-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel OÜ A E kasuks esindajatasu katteks 151.07 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul OÜ A E arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx AS Swedbank. 4.1 X.C süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 4.2 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda X.C poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4.3 KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et X.C ei pane temale määratud 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. 4.4 KarS § 78 p 1 alusel arvestada X.C-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.08.2015. a. 4.5 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda X.C karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2014-22.05.2014 karistusaja hulka. 4.6 X.C-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 744.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. 4.7 Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1719.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 143.25 eurot. 4.8 X.C-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel OÜ A E kasuks esindajatasu katteks 151.07 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul OÜ A E arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx AS Swedbank.

169.48 eurot. Alates 26.08.2015 tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Peale 25.04.2015 tasutud summad kuuluvad arvestamisele täitemenetluses. 5.2 Rahuldada MTÜ K esitatud tsiviilhagi. R.I-lt, T.S-lt ja A.T-lt välja mõista solidaarselt kannatanu kasuks 385.00 eurot. 5.3 Rahuldada MTÜ K esitatud tsiviilhagi. R.I-lt ja T.S-lt välja mõista solidaarselt kannatanu kasuks 500.00 eurot.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

R.I , X.C, A.T ja T.S süüdistatakse selles, et nemad töötasid välja T.S-i töökohast xxxx hoonest röövimise toimepanemise teoplaani, mille realiseerimiseks edastas T.S neile informatsiooni sularaha käitlemistavade, ruumide paiknemise, ametiukse pääsukoodi kohta ja hankis ukse magnetkaardi; A.T soetas elektrišokkeri, riided, koti, maski, teibi ja liikumisvahendina jalgratta, samuti lepiti omavahel kokku märksõnad, mida tuleb kasutada omavahelises suhtluses kuriteo toimepanemisel ja ka sellele järgnevalt seoses toimepandud kuriteoga. Vastavalt ühiselt väljatöötatud teoplaanile 12.05.2014 kella 18.05 ajal R.I, saades tööl olnud T.S-lt sms-i takistuste puudumist tähistava tekstiga, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mütsmaskiga nägu varjates ning magnetkaarti ja uksekoodi kasutades OÜ A E sissepääsupiiranguga ametiruumidesse asukohaga xxxx. Seal ähvardas R.I seifiruumis kassaraha lugenud P.T elektrišokiaparaadi ja noaga, mis on tõsiseltvõetav ähvardus tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega, käskis panna sularaha R.I kaasas olnud seljakotti, mida P. T ka tegi. Saades sularaha summas 62 484,59 eurot, lahkus R.I sündmuskohalt A.T jalgrattaga. Vastavalt teoplaanile jäeti raha ajutiselt hoiule A.Tle, jagades omavahel esialgu üksnes väiksemaid rahasummasid. Lisaks teoplaani väljatöötamises osalemisele ja intellektuaalsele teopanusele edastas X.C R.I-le röövimise ettevalmistamisel ja toimepanemisel kasutamiseks X.C valduses olnud mobiiltelefoni, mida eelnevalt ei olnud kasutatud pikema perioodi vältel ja mille kasutaja ei ole kuriteo kaastoimepanijate ettekujutuse kohaselt tuvastatav. Oma tahtliku tegevusega R.I, T.S, A.T ja X.C panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, teo kaasvalitsejate grupi poolt, suures ulatuses, relvana kasutatava esemega ähvardades, sissetungimisega, maskiga nägu varjates, isiku poolt kes on varem toime pannud röövimise, s.o KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9, 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 06.06.2015 toimunud kohtuistungil muutis prokuratuur süüdistust KarS § 200 lg 2 p 10 osas, kuivõrd nimetatud säte on alates 01.01.2015 tunnistatud kehtetuks. X.C- le 12.05.2014 episoodi osas esitatud süüdistuses loobus prokuratuur kaastäideviimisest ning süüdistab teda kaasaaitamises KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 - 22 p 3 järgi. 1.3 R.I tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja Toomas Pilt leiab, et süüdistus on põhjendatud. 1.4 T.S tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja Gennadi Kull leiab, et süüdistus on põhjendatud, tõendid lubatavad ja kvalifikatsioon on õigesti määratud. 1.5 A.T tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja Leelo Viil leiab, et süüdistus on põhjendatud. 1.6 X.C tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Kaitsja Urmas Simon leiab, et süüdistus on põhjendatud esimeses episoodis (2008.a). Teises episoodis ei ole süü tõendatud ja kaitsja vaidleb X.C-le süüdistuse esitamisele vastu.

nendates aastates meesterahvast, ühel näo ees pruun sukast mask ning teisel must rätik. Ühel noormehel oli käes kööginoale sarnanev 10-15 cm pikkuse teraga nuga. Noormehed vedasid ta abiruumi ning hakkasid halli värvi kleeplindiga kinni siduma. Kannatanu püüdis lahti rabeleda ja abi kutsuda, kuid mehed vedasid ta uuesti abiruumi, sidusid käed ja jalad kinni, kleepisid suu kinni ja läksid ära müügisaali. Kui noormehed olid ära läinud, vabanes kannatanu kleeplindist ja vajutas häirenuppu. Sissetungijad rääkisid puhast eesti keelt. 2) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks videosalvestis 24.05.2008 xxxx, Tallinn keldrikauplusest. Salvestiselt on näha, kuidas kell 9:06 müügisaali liiguvad kaks mustades rõivastes isikut, kellel on peas kapuutsid ja näod kaetud sukkadega. Üks neist liigub kassaaparaadi juurde, keerab võtit kassaaparaadi ees ning vajutab kassa nuppe. Teine isik koos musta kotiga liigub riiuli suunas ja hakkab kotti laduma alkoholipudeleid. Samal ajal saab esimene isik kassaaparaadi lahti ning võtab kassast välja sularaha. Seejärel võtavad mõlemad isikud riiulitelt veel alkoholipudeleid. Mõlemad isikud liiguvad välisukse suunas. Kell 09:10 liigub leti taha punases kitlis müüja. Tema käed on kinni sinise teibi vms. Müüja avab sahtli ja üritab vabastada oma käsi, tõmbab hammaste abil teipi kätelt ära. 3) Sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks aadressil xxxx, Tallinn asuv OÜ N kaupluse olustik. Vaatlusprotokollis on muu hulgas fikseeritud laes turvakaamera olemasolu ja müügisaali kõrval asuv abiruum. 4) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks esemeks hõbedast värvi teip, mida röövi toime panemisel kasutati kannatanu G.N sidumisel. Vaadeldud teip on osaliselt kortsus ja kokku kleepunud. 5) OÜ N avaldus, mille kohaselt on neile tekitatud 24.05.2008 kauplusest sularaha ja alkoholi kaasa võtmisega kahju 7000 - 8000 krooni. 6) R.I on kahtlustatavana andnud ütlused, mille kohaselt on ta toime pannud nimetatud kuriteo. Kahetseb siiralt, kuid edasisi ütlusi anda ei soovi. 7) X.C tunnistab kahtlustatavana antud ütlustes xxxx asuva kaupluse röövimist koos R.I -ga. Idee röövida tuli eelmisel päeval ja võis tekkida räpp-muusika kuulamisest. See keldripood oli neile varasemast tuttav koht. Hommikul läksid nad koos Kristiine Prismasse ja ostsid teibi müüja kinni teipimiseks. Noa ja beeži värvi sukad võttis C kodust nende mõlema jaoks kaasa. Kui poe uksed lahti tehti, läks ta koos R-iga trepist alla, jäi kahe ukse vahele seisma ning keeras välimise ukse lukku. R koputas sisemisele uksele ning ta käes oli nuga. Kui poemüüja ukse lahti tegi, läksid nad müüjale järgi. X.C hoidis müüjat kinni ning R.I sidus müüja teibiga kinni. Müüja rabeles ning mingil hetkel kukkus pikali. Nad tõstsid müüja tagaruumi, tegid kassa lahti ja võtsid sealt raha ära. Seejärel võtsid nad kauplusest ära ka alkoholi, panid selle spordikottidesse ja lahkusid kauplusest. Raha kasutasid isiklikuks otstarbeks. 8) Ütluste ja olustiku seostamise protokollis X.C selgitab ja täpsustab kuriteosündmuse asjaolusid kohapeal ja seostab ütlused olustikuga. Selgitab, et peale teo toime panemist läksid nad R-i juurde, kus jagasid raha võrdselt ära. Seda võis olla kokku kuskil 2000 -2500 krooni. Alkoholipudeleid võis olla 20-30. 9) ütluste ja olustiku seostamise protokollis näitab R.I xxxx neljakorruselist kortermaja ja kohta kus 2008. a asus keldrikorrusel kauplus, mida ta röövis. R.I ja X.C on teo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult KarS § 21 lg 2 tähenduses ja vastutavad seega kaastäideviijatena. Nähtuvalt teo toime panemise tehioludest ja X.C ütlustest, on tegu toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Isikud on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isikud on süüvõimelised ning seaduses sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Teo aset leidmine ja toime panemine süüdistatavate poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: 1) Kannatanu AD ütlused, mille kohaselt oli ta 17.05.2013 müüjana tööl xxxx asuvas H galeriis ja umbes kella 17:43 paiku hakkas päevakassat lugema. Istus torni esimesel korrusel asuvas kassaputkas, kui järsku sisenesid torni välimisest uksest kaks meesterahvast, kellest üks kohe putka juurde tuli. Teine noormees tõmbas kinni torni välisukse ning jäi sinna ootama. Tunnistaja juurde tulnud noormehel oli peas hele sukk ning ta ütles. „Anna raha siia!“. Tunnistaja küsis noormehelt, kas viimane teeb nalja. Selle peale ilmus noormehe kätte nuga. Noormees hoidis nuga välja sirutatult kaela ja näo ees. Tunnistaja andis noorehele kassakarbis olnud 500 eurot. Noormees võttis rahakarbi kõrval olevad kaks telefoni. Tunnistaja palus tagastada talle endale kuuluva telefoni, et saaks välja võtta SIM-kaardi. SIM-kaardi väljavõtmise järel küsis ta enda kätte telefoni aku, misjärel mõlemad mehed lahkusid. Tunnistaja leidis oma telefoni aku maja eest ja helistas seejärel poliseisse. 2) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud 17.05.2013 juhtimiskeskusele laekunud kõne salvestist, millel AD teatab röövimisest aadressil xxxx, Tallinn. 3) MTÜ K esindaja L.A ütluste kohaselt sai ta 17.05.2013 kella 18 paiku röövitud telefoni tagasi. Röövimisele järgneval päeval helistas selle telefonil tema tuttav ning selgus, et telefoni leidnud turist oli selle viinud söögikohta „K“. 4) Sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks aadressil xxxx, Tallinn H. Protokollis on muu hulgas fikseeritud klaasist aknaga piletimüügiputka olemasolu. 5) Kahtlustatava T.S-i ütlused, kes ennast röövi toime panemises süüdi ei tunnista. Tunnistab seda, et oli nimetatud päeval koos röövi toime panijaga samas kohas ja oli teadlik, et rööv kavatsetakse toime panna. S töötas H galeriis 2012 aasta suvel ja lahkus sealt töölt vabatahtlikult. Millalgi 2013 maikuus sai ta kokku R.I-ga, kellel oli raha vaja. R.I küsis, kas H-s oleks võimalik mingit vargust teha. T.S seletas talle, et see oleks lihtne, kuna julgestus puudub ja ainuke kaitsevahend on pipragaas. Samuti seda, et kassas töötab vaid üks inimene ja päevakassad on väga erinevad. S-i ütluste kohaselt otsustasid nad seejärel, et teevad selle rahavarguse koos ära. R.I pidi varguse ära tegema ja T.S valvama ust. S-i sõnul läksid nad kahekesi uksest sisse ning sellel ajal tõmbas R oma peas oleva kapuutsi ettepoole ja tõmbas ka nahavärvi suka näo ette. S tõmbas kaelas oleva räti endale suu ette. Kassa ei jäänud S-i vaatevälja ning seetõttu kuulis ta vaid, kuidas R.I ütles: „Anna raha siia!“ Kassatöötaja veel küsis, et kas ta teeb nalja. V kordas oma nõuet ning ütles veel, et anna mobiiltelefonid siia. Müüja mobiiltelefoni pani R torni läheduses kusagile ääre peale ja selle teise mobiiltelefoni, enne Paksu Margareta juurde jõudmist viskas kuskile ära ka teise mobiiltelefoni. Kanuti aias olles jagasid H-ist saadud raha pooleks. Teab, et R kasutas H galeriis nuga, mis oli tema enda oma. See oli suur pikk nuga, tera oli metallist ja selle taga olid väikesed sakid. 6) Ütluste ja olustiku seostamise protokollis näitab T.S enda ja R.I liikumisteed enne ja pärast H-s käimist. 7) Läbiotsimisprotokoll, kus läbiotsimise kohaks R.I elukoht aadressil xxxx ja teiste asjade seas on leitud nimetuseta nuga, mis asub musta värvi nahast vutlaris pealkirjaga „Messer“ 8) Asitõendi vaatlusprotokoll on nimetatud nuga vaadeldud. 8) R.I ütluste kohaselt rääkis T.S talle, et on töötanud H galeriis ning raha vedeleb seal. Mingil põhjusel, mida ta ei mäleta, oli raha vaja. Kella 17 ajal läks koos T-ga sinna torni. T jäi torni ukse juurde seisma ning tema läks leti juurde nuga käes ning nõudis raha ja mobiiltelefoni. Letis töötas üks noormees, kes andis talle kaks mobiiltelefoni. Kaasa võttis ühe telefoni ja teise telefoni aku, mille pani tornist väljudes kuskile ääre peale, teise telefoni, mis oli vana ja odav, viskas vanalinnas kuskile prügikasti. Kanutiaia pargis jagasid saadud raha, kumbki sai üle 200 euro. Nuga, mida röövi ajal kasutas, oli tema enda oma. 9) ütluste ja olustiku seostamise protokollis näitav R.I enda ja T.S-i liikumisteed enne ja pärast H-s käimist. R.I ja T.S on teo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult KrS § 21 lg 2 tähenduses. T.S andis teo toime panemiseks vajaliku olulise informatsiooni ja valvas R.I poolt noaga ähvardades nõude esitamise ajal välisukse juures. Saadud raha süüdistatavad jagasid. Kohtupraktikas

täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Tegemist on omistamisnormiga, mille puhul üks isik vastutab ka teise isiku poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (KarS. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2009 lk 122). Nähtuvalt teo toime panemise tehioludest ja süüdistatavate ütlustest, on tegu toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Isikud on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isikud on süüvõimelised ning seaduses sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kannatanu M.L palub politseid H, kus on toimunud röövimine, teda ähvardati elektrišokirelvaga, võeti ära sularaha 400 eurot ja kaks mobiiltelefoni. 10) Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud videosalvestist 28.04.2014 Amsterdam Gentlemens Clubi välisukse turvakaamerast. Protokollist nähtub kell 16.35 kahe meesterahva liikumine H galerii poole. Hiljem 16.36 samad kaks meesterahvast suunduvad teineteise järel kiirel sammul ja joostes Katariina käiku. 11) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks videosalvestis 28.04.2014 hotell Telegraaf turvakaamerast, kus on nähtav, kuidas kell 16.38 väljuvad Katariina käigust kaks meesterahvast ja pöörduvad paremale poole. Ühel meesterahval on seljas tume varrukateta pluus ja jalas tumedad pikad püksid, teisel meesterahval heledam pikkade varrukatega triiksärk ja jalas tumedad pikad püksid. 12) R.I kahtlustatavana antud ütlused, kus ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav kirjeldab kuriteo toimepanemise viisi. 28.04.2014 oli koos A ja T-ga H galerii juures. T käis sees, et vaadata, kes seal tööl on. Seejärel R.I ja A läksid kahekesi torni juurde, T ootas eemal. A jäi ukse juurde valvesse ja ning R.I läks halli värvi müts peas ja päikeseprillid ees leti juurde. Demonstreeris leti töötajale taserit ning ähvardas, et saab taserit kui raha ei anna. Samuti ütles, et telefonid ära annaks, et töötaja ei saaks politseisse helistada. Röövitud raha oli süüdistatava sõnul kuskil 400 eurot, mis jagati kolme vahel ära. Üks telefon oli vanem, mille ta viskas kuskil vanalinnas prügikasti. Teine telefon oli valget värvi Nokia. Pärast röövi ostis Pelgulinna Mööblimaja läheduses asuvast pandimajast oma mobiiltelefoni välja. 13) Ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga, kus kahtlustatav R.I selgitab ja täpsustab kuriteosündmuse asjaolusid kohapeal ja seostab ütlused olustikuga. 14) A.T kahtlustatavana antud ütlused, kus ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav kirjeldab kuriteo toimepanemise viisi. Kui R läks H sisse, siis A.T tõmbas ukse koomale ja jäi uksepiida peale seisma. Röövitud raha oli süüdistatava sõnul kuskil 400 eurot. 15) Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kus kahtlustatav A.T selgitab ja täpsustab kuriteosündmuse asjaolusid kohapeal ja seostab ütlused olustikuga. 16) T.S-i kahtlustatavana antud ütlused. Süüdistatav kirjeldab kuriteo toimepanemise viisi. Enne röövi toimepanemist kõndis T.S ja A.T H-st mööda. Kui A ja R läksid seda röövima, kõndis T.S Kalev SPA juurde. 17) Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kus kahtlustatav T.S selgitab ja täpsustab kuriteosündmuse asjaolusid kohapeal ja seostab ütlused olustikuga. 18) 22.04.2014 leping, mille kohaselt A.T pantis Sony Xperia LT26w ilma laadijata. 19) Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, kus läbiotsimise objektiks on K-K.V kasutatud Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxx. Läbiotsimisel leiti muuhulgas valge mobiiltelefon Nokia Lumia. R.I, A.T ja T.S on teo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult KarS § 21 lg 2 tähenduses ja vastutavad seega kaastäideviijatena. Nähtuvalt teo toime panemise tehioludest ja süüdistatavate ütlustest, on tegu toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Isikud on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isikud on süüvõimelised ning seaduses sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.

püksitaskust u 15 cm pikkuse noa, millel oli must käepide, tera oli suhteliselt lai ja ühel küljel olid sakid. Mees ütles kannatanule eesti keeles: „pane raha seifist kotti, see ei ole nali.“. Vehkis noaga ja ütles, et ei taha seda käiku lasta. Kannatanu tundis hirmu ja tõusis laua tagant püsti, võttis seifist ja laua peal oleva paberraha ning pani meesterahval kaasasolnud musta värvi ja Šveitsi ristikestega seljakotti. Seejärel käskis mees istuda kannatanul toolile näoga vastu seina ning käed selja taha panna. Mees üritas kannatanu käsi kinni siduda kaasasolnud valget värvi teibiga. Meesterahvas ütles enne lahkumist, et teab kes kannatanu on, nimetas ta nime P ja käskis viis minutit paigal olla. Kannatanu sõnul keeras meesterahvas seifiruumist väljudes vasakule ja ta järeldab, et mees lahkus tagaukse kaudu. Pärast seda kui meesterahvas lahkus seifiruumist, väljus kannatanu koheselt samast ruumist, et abi kutsuda. Kannatanu nägi X uksest, et sama isik sõitis jalgrattaga üle parkimisplatsi Linnahalli poole. 2) Tunnistaja A.U ütlused, mille kohaselt töötab ta A E OÜ-s ning töökoht asub aadressil xxxx. 12.05.2014 oli tunnistaja tööl; 18.00-18.30 vahel läks tunnistaja laost müügijuhi ruumi, et võtta oma isiklikud asjad. Tunnistaja märkas, et laoruumi ja müügijuhi ruumi vahel olev uks on suletud. Tunnistaja on töötanud seal kaks aastat ja selle aja jooksul on see uks olnud alati avatud asendis. Tunnistaja hakkas ust lahti lükkama, kuid uks läks raskelt lahti ja lükkamise ajal kuulis, et kaup kukkus maha. Samal ajal jooksis ruumist välja vahetuse vanem P.T, kes hüüdis: „Kutsu turva, kutsu turva!“ ning tõmbas ka ust lahti. P nuttis ning ta oli šokis, kangestunud. Tunnistaja läks koos K ja M nimelise kaastöötajaga turvameest otsima. 3) Tunnistaja M.B ütlused, mille kohaselt töötab ta A E OÜ-s XX juhatajana. Tunnistaja sõnul oli 12.05.2014 teenindusjuhi kabinetis asuvas seifis alles eelneva nädalavahetuse kogu kassa raha ja ka esmaspäevase kassa raha. Seifis asus kusagil üle 62 000.00 eurot sularaha. Tunnistaja sõnul on A E OÜ-s ette nähtud, et kui teenindusjuht läheb teenindusjuhi ruumi raha üle lugema, siis tuleb seal viibida üksi ning uks tuleb lukustada. Akna ees olev kardin tuleb alla lasta. Pärast kabineti ukse lukustamist tohib alles seifi ust avada. 4) XX ruumide paiknemise skeem, millest nähtub töötajate koodiga sissepääs, kiipkaardiga avatav uks, seifi ruum, lao ja müügijuhi ruumi vaheline uks (millele pandi takistus). 5) Töögraafik, kus on märgitud kaupluses XX 12.05.2014 tööl olnud isikud ja tööajad. 6) Tunnistaja K.L ütlused, mille kohaselt töötab ta A E OÜ-s XX müüa-kassapidajana. Tunnistaja oli 12.05.2014 tööl. Tunnistaja sõnul õhtusel ajal alates kell 17.30-19.00, käis ta väljas suitsu tegemas. Tunnistaja liikus nimetatud ajavahemikul alkoholisaalist lattu, sealt teenindusjuhi ruumist mööda ning väljus välisuksest. Sisenedes välisuksest sisestas ta välisukse koodi ja järgmisest ukse tegi lahti kiipkaardiga. Selle aja jooksul, kui tunnistaja liikus laost välja, väljast lattu ja sealt edasi alkoholisaali tagasi, ei märganud võõraid isikuid. Tunnistaja ei mäleta, kas märkas kirjeldatud trajektooril oma kolleege. 7) Tunnistaja K.V 20.05.2014 antud ütlused. Tunnistaja sõnul kuskil poolteist või kaks kuud tagasi läks A.T juurde külla. Tunnistaja ja A rääkisid niisama juttu ja ühel hetkel ütles A, et kui kõik hästi läheb, siis saab ta varsti raha, aga kui kõik läheb halvasti, siis läheb ta kinni. Umbes poolteist nädalat hiljem läks tunnistaja jälle A juurde koju. A näitas tunnistajale kalkulaatoril mingit arvutustehet, millest tunnistaja aru ei saanud. Lõppsumma oli 17 000.00 eurot. Aprillikuu alguses läks tunnistaja uuesti A juurde. Sinna tuli ka X ja T.S. Isikud rääkisid juttu ja kui X oli läinud rõdule suitsetama, siis A ütles tunnistajale, et ta läheks ka suitsetama, kuna neil on jutuajamine 14.05.2014 viis tunnistaja A Kristiine Euronics kauplusesse, kus A ostis teleri Philips, 55 tolli, maksumusega 899.00 eurot. Samuti ostis A televiisori seinakinnituse, hõbedast värvi mikrolaineahju Samsung ja juuksefööni. A maksis kauba eest sularahas. Kaup läks tunnistaja sõnul maksma kusagil 10001100 euro vahel. 20.05.2014 palus A tunnistajat viia ta töö juurest koju ja siis jälle tööle tagasi. A juurde koju jõudes, viis televiisori papist ümbrise autosse. A ei tahtnud, et tunnistaja selle ära viskaks. Korterist väljudes tuli trepikojast vastu R. Tagasi korterisse tulles lahkus R koos musta värvi seljakotiga, mida tal ennem kaasas ei olnud. Tunnistaja sõnul võttis A voodi pealt musta värvi sõlme keeratud koti, mis oli elastaanist või puuvillasest kangast. A pani selle Euronics kilekotti ja viskas selle mikrolaineahju kasti ja ütles, et see on vaja ära visata teistest eraldi ja

et selle võiks ära visata kuskile veekogusse. Tunnistaja nägi, et A pakkis paberraha, mis oli sinises läbipaistvas kilekotis, väiksemasse rohekat värvi seljakotti. Tunnistaja sõnul tundus talle, et seda raha on palju. A ütles tunnistajale, et see raha on vaja ära peita. Tunnistaja ja A viisid mh autosse mikrolaineahju kasti ja rohekat värvi seljakoti. A ütles tunnistajale, et sõita tuleb Harku järve äärde. Samuti ütles, et nendest asjadest tuleb lahti saada, kuna neile saadeti mingi sõnum, sisuga, et me teame mida te tegite ja me tahame 20 000.00 eurot, sest muidu lähme politseisse. 8) Läbiotsimisprotokoll, kus läbiotsimise objektiks oli K.V kasutuses olev Toyota Avensis reg nr xxxx. Läbiotsimisel leiti muuhulgas mikrolaineahju Samsung pappkarp, Euronics kirjadega kilekott, Maksimarketi logoga musta värvi riidest kott, musta värvi kootud näomask, rohelist värvi kolmnurkrätik, triibuline suusamüts, rohelist värvi kilekott sularahaga, sinist värvi kilekott, mille sees on valget värvi kilekott sularahaga. 9) Tunnistaja L.M ütlused, mille kohaselt töötab tunnistaja A E OÜ-s. T.S on tunnistajaga lähisuhtes alates jõuludest 2013. Tunnistaja kirjeldab kuriteo kavandamise ja toimepanemise asjaolusid. T, A ja V planeerisid varguse toimepanemist päeval, kui tunnistajat ei ole tööl ning tööl on teenindusjuhina P.T, kuna viimane käib rahaga hooletult ümber (raha lugemise ajal on seifi uks alati avatud, võtab lugemiseks kogu raha seifist korraga välja). Varguse toimepanemise päevaks pidi olema esmaspäev 12.05.2014, kuna sellest ajast on teenindusjuhina järjest tööl P.T. 12.05.2014 kell 19.50 kirjutas T tunnistaja Facebook sõnumitesse, et raha varastati ära, seif tehti tühjaks. Sama päeva õhtul oli tunnistaja koos T ja A-ga viimase juures kodus. Tunnistaja nägi A juures musta värvi riidest poekotti, kus tunnistaja sõnul olevat sees asitõendid ehk riided, mask, millega vargus toime pandi. Tunnistaja nägi A juures sularaha, mis ära varastati. See sularaha oli pakendatud valget värvi kilekotti. Tunnistaja arvutas järgmisel hommikul koos P.T-ga kokku raha puudujäägi, milleks oli 62 484.59 eurot. Tunnistaja oli teadlik, et P ähvardati elektrišokirelvaga, mis oli A poolt organiseeritud. 10) Tunnistaja L.M ülekuulamise käigus esitatud väljavõte Facebook vestlusest T.S -iga. 11) Tunnistaja S.K ütlused ja turvafirma töögraafik, avaldus töölepingu lõpetamiseks. Tunnistaja töötab USS Security turvafirmas Radisson Blu Hotell Olümpias objektivanemana. Samal objektil töötas alates 2013. novembrist ka R.I. 15.05.2014 esitas R lahkumisavalduse, aga lubas üks kuu veel tööl käia. Lahkumise põhjuseks ütles R tunnistajale, et läheb Soome tööle plaatijaks. R on tunnistajale rääkinud, et peale üüride ja muude arvete maksmist jääb talle väga vähe raha järgi ning tal ei jätku raha isegi söömiseks. Mai 2014 tööajagraafikust nähtub, et esmaspäeval 12.05.2014 ei olnud R.I tööl. 12) Tunnistaja S.K ütluste kinnitamiseks esitatud tööajagraafik märts-mai 2014 kohta ja R.I avaldus töölepingu lõpetamiseks. 13) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub olustik sündmuskohal ning DNA proovide, asitõenditena kaasa võetud esemed ja jalatsi tallamustri fragmendi talletamine. Kontoriruumi aknalaual oli valget värvi ca 50 cm pikkune krussis kleeplint. 14) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks kõnesalvestus CD-l 12.05.2014 kell 18.28 juhtimiskeskusele nr 110. 15) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks esemeks videosalvestused XX turvakaameratest 12.05.2014. Kell 18.05 sõidab XX hoone poole, küljele, kus asub töötajate sissepääsu uks, tumedates riietes jalgrattur. Kell 18.06 nimetatud uksest eespool peatub jalgrattaga üks tumedates riietes isik. Ta toetab jalgratta vastu tänavavalgustusposti ja kõnnib vasakule ukse poole. Kell 18.12 jookseb vasakult poolt jalgratta suunas üks tumedates riietes isik. Seejärel sõidab see isik jalgrattaga üle sõidutee paremale. 16) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks esemeks videosalvestused XX turvakaameratest 12.05.2014, millel nähtub ajavahemikul 17.14-18.05 xxx ees asuva parkimisplatsi juures oleval pingil tumedates riietes noormees jalgrattal. 17) Asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldud XX siseruumide turvakaamerate 12.05.2014 videosalvestusi. Kella 18.06 paiku käib T.S laoruumis ja vaatab ruumi poole, kus asub seif. 18) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on esemed, mis on seotud 12.05.2014 toimepandud sularaha röövimisega. Rohelist värvi sõjaväe mustriga seljakott, mille sees on sinist värvi läbipaistev kilekott ning kaks valget värvi kilekotis pakendit. Valgetes kilekottides

oli sularaha kokku 29 060.00 eurot. 19) Asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on 12.05.2014 toimepandud sularaha röövimisega seotud esemed. Musta värvi seljakott, mille sees on kolme valget värvi kilekoti sees olev sularaha kokku summas 23 375.00 eurot. Seljakott koos sularahaga leiti R.I kahtlustatavana kinnipidamise käigus 20.05.2014. Seljakotil on hõbedased ristid punasel taustal. 20) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks objektiks on A.T elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud esemed (mikrolaineahi Samsung, kõlarikomplekt Logitech, televiisori seinakinnitus, föön, televiisor koos murtud pakendiga), mis on A.T sõnul ostetud 12.05.2014 XX toime pandud röövi käigus saadud raha eest. 21) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks objektiks on R.I elukohas teostatud läbiotsimise käigus leitud esemed (Pierre Cardin jope ja kohver mikrofoniga), mis on R.I sõnul ostetud 12.05.2014 XX toime pandud röövi käigus saadud raha eest. 22) asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldud objektiks on 12.05.2014 XX röövimisega seotud esemed: musta värvi seljakott, rohekat värvi sõjaväemustriga seljakott, musta värvi maskmüts, nuga, kindad, rätik, müts, riidest sangadega kott. 23) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 20.05.2014, millest nähtuvalt R.I-lt võeti kinnipidamisel ära mh musta värvi seljakott koos sularahaga. 24) R.I kahtlustatavana 11.06.2014 antud ütlused, kus ta tunnistab ennast süüdi. R.I annab üksikasjalikke ütlusi röövimise teoplaani väljatöötamise kohta koos A.T ja T.S-iga. R.I ütluste kohaselt veenis T.S teda röövima XX. T.S ütles, et tal on töö juures lihtne ja lollikindel süsteem ning sularaha käitlemine on väga leebe. T.S andis süüdistatavale eelnevalt XX uksekaardi ja ütles välisukse koodi. T lasi R-i enne röövimise päeva XX hoonesse sisse ja näitas talle ruume. Süüdistatavale sai siis selgeks kus asub ruum seifiga. A andis süüdistatavale rööviks vajalikud esemed – musta värvi koolikoti, kus oli sees musta värvi riidest kindad, taser, musta värvi kilejope, musta värvi suusamask. Jalgratta, millega süüdistatav sõitis XX juurde ja lahkus sealt, sai ta A.T-lt. Süüdistatava ütlused riimuvad antud kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. Süüdistatava sõnul pani ta kuriteo toime seoses halva majandusliku olukorraga. Mobiiltelefoni sõnumi saatmiseks sai X käest. Kella 17.00 ajal saatis süüdistatav T.S-le sõnumi. Sellel ajal oli süüdistatav xxx vahel. 25) Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kus R.I selgitab ja täpsustab kuriteosündmuse asjaolusid ja seostab ütlused olustikuga. 26) Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, kus läbiotsimise kohaks on R.I elukoht aadressil xxxx. Läbiotsimisega leiti mh nuga Bummer, jope Pierre Cardin ja kohver mikrofoniga. 27) T.Si kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti süüdistatav kinni 20.05.2015. Kinnipidamisel võeti T.S-lt ära mobiiltelefon Samsung. 28) T.S kahtlustatavana antud ütlused, kus ta tunnistab ennast süüdi osaliselt. T.S annab üksikasjalikke ütlusi röövimise teoplaani väljatöötamise kohta koos A.T ja R.I-ga. Süüdistatava sõnul tema osalus selles kuriteos seisnes selles, et ta jagas V-le ja A-le informatsiooni rahade liikumise kohta, samuti jagas infot kust saab kiipkaardi, kus asuvad riietusruumid ning andis V-le märku, millal on õige hetk siseneda XX hoonesse. V uuris süüdistatava käest kui suur on tema töö juures alkoholi müügi päevakassa. V-l tekis mõte minna tema töö juurde röövima konkreetselt XX alkoholisaalis asuvat kassat. Süüdistatav selgitas V-le, et see ei läheks läbi, kuna seal töötab kaks turvatöötajad ja on kaamerad. Seejärel küsis V teiste võimaluste kohta sealt raha varastamiseks. Süüdistatav andis mitu nädalat enne 12.05.2014 V-le uksekaardi ja ütles XX välimise ukse koodi. T.S-i sõnul organiseeris X.C neile röövi jaoks musta värvi puutetundliku ekraaniga Samsungi mobiiltelefoni. See oli vajalik A ja V jaoks, et T.S saaks märku anda, kui nad võivad sisse tulla. Süüdistatava sõnul sai ta kella 17.00 ajal V-lt sõnumi sisuga eile oli hea pidu, kas täna õlle teeme, mul on veits pohmakas. Täpsest sisu süüdistatav ei mäleta. 29) Täitetoimik, millest nähtub, et T.S-i suhtes on alustatud 07.01.2014 täitemenetlus. 30) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldavaks objektiks on T.S-i mobiiltelefon Samsung Galaxy S II abonentnumbriga xxxx. Vaatlusprotokollist nähtub sissetulevad sõnumid: 17.04.2014 sõnum numbrilt xxxx sisuga: „Tsau, ma Ir, see mu uus nr.“. 12.05.2015 kell 17.03 samalt numbrilt sõnum sisuga: „Yo mees eilsest norm pohmakas, täna pead parandama?“.

Väljuvad sõnumid: 12.05.2014 kell 18.05 sõnum numbrile xxxx sisuga: „Teeme ikka õlle“. 31) A.T kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti isik kahtlustatavana kinni 20.05.2014 Saue vallas, Alliku külas. 32) A.T kahtlustatavana antud ütlused, kus annab üksikasjalikke ütlusi röövimise teoplaani väljatöötamise kohta koos R.I ja T.S-ga. Süüdistatava ütlused riimuvad antud kriminaalasjas kogutud muude tõenditega. A.T tunnistab, et hoidis enda juures röövimise toimepanemise tulemusena saadud raha, röövi toimepanemise ajal kasutatud riideid ja esemeid ning andis röövimise jaoks V-le elektrišokirelva ja jalgratta. Süüdistatav täpsustab sõiduautost Toyota Avensis leitud asjade kuuluvust ja nende kasutamist röövimise toimepanemisel. 33) Ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kus kahtlustatav A.T selgitab ja täpsustab kuriteosündmuse asjaolusid kohapeal ja seostab ütlused olustikuga. 34) Koopia Euronics arvest, millest nähtub A.T poolt röövitud raha eest ostetud teler Philips, seinakinnitus, mikrolaineahi Samsung, föön Severin. 35) Läbiotsimisprotokoll, kus läbiotsitavaks kohaks on A.T elukoht aadressil xxxx. Läbiotsimisega leiti mh mikrolaineahi Samsung, televiisor Philips, televiisori seinakinnitus, föön, kõlarikomplekt Logitech. 36) X.C kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti isik kahtlustatavana kinni 21.05.2014 kohas mootorlaev „Star“ Tallinna Reisisadama D-terminal. 37) X.C kahtlustatavana antud ütlused, kus ta tunnistab ennast süüdi. Aprilli kuus ostis ta A-le ja V-le rolleri röövi toimepanemise jaoks. Nädal hiljem võtsid A ja V rolleri. Samal päeval küsisid nad süüdistatavalt mobiiltelefoni, kuna nende enda telefon oli katki. Seda telefoni oli neil kiiresti vaja röövi ajal suhtlemiseks. X.C andis neile Samsung Galaxy. X.C sõnul sai ta aru, et A ja R pidid kohe röövima minema. 38) Vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on X.C-le kuuluv ja esmase teoplaani kohta sündmuskohalt lahkumiseks soetatud punast värvi motoroller. 39) OÜ A E poolt kahju suuruse tõendamiseks esitatud peakassa inventuuri akt, millest nähtuvalt on 13.05.2014 kassa puudujääk 62 484.59 eurot. R.I, T.S ja A.T on teo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 tähenduses. Vastavalt ühiselt välja töötatud kuriteoplaanile oli R.I ülesandeks ähvardamine ja raha äravõtmine. T.S andis üksikasjalise informatsiooni XX raha käitlemise viisi kohta ning varustas R.I uksekaardi ning välisukse koodiga. A.T andis rööviks vajalikud esemed – koolikoti, kindad, taseri, kilejope, suusamaski ja jalgratta. Samuti hoidis ta röövimise toimepanemise tulemusena saadud raha. Nähtuvalt teo toime panemise tehioludest ja süüdistatavate ütlustest, on tegu toime pandud KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetult. Isikud on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. X.C süüdistatakse R.I, T.S ja A.T poolt toime pandud röövile kaasa aitamises. KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasaabi. T.Si ütluste kohaselt organiseeris algse röövi toimepanemise jaoks rolleri X.C. Samuti organiseeris X.C röövi jaoks musta värvi puutetundliku ekraaniga Samsungi mobiiltelefoni. X.C ütluste kohaselt mainis ta R-le, et tahab tema käest tagasi saada võlgu antud 1000 eurot. Samal päeval tegid R ja A talle ettepaneku osta röövi tarbeks roller. Nad ütlesid, et kui rööv õnnestub, siis makstakse rolleri ost kinni ja tasutakse ka võlg. X.C ostis rolleri, millele A ja R tulid järgi järgmisel päeval. Samas küsisid A ja R ka mobiiltelefoni, kuna nende enda telefon oli katki. Telefoni on neil kiirelt ja koheselt vaja röövi ajal suhtlemiseks. X.C andis neile mobiiltelefoni Samsung Galaxy, mida ta ei olnud 1,5-2 aastat kasutanud. Rolleri katkiminekust ja seetõttu röövi ebaõnnestumisest kuulis Päev A.T-lt Facebooki vahendusel. Järgmisel päeval kuulis ta, kuidas A.T ja T.S plaanivad panna teibi ukse külge, et uks kinni ei läheks, pärast mida

pidid A ja R kohale sõitma ja raha ära võtma. Päev hiljem küsis ta V käest, et kas ta jääb nüüd oma rahast ilma, kuna roller läks katki. R vastas, et ta ei muretseks ja oma rahast ta ilma ei jää. Seega oli X.C teadlik, et endiselt kavatsetakse toime panna rööv, mille tarbeks oli ta osutanud ainelist kaasabi mobiiltelefoni andmise näol. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-97-09 p 7.4 asunud seisukohale, et subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Kuid üksnes kaasaaitamisteo tahtlikkus ei tähenda ikka veel, et kaasaaitamise subjektiivsed koosseisutunnused oleksid realiseeritud. Selleks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab, et tal peab vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Käesoleval juhul esineb tahtlus nii kaasaaitamisteo toimepanemiseks kui ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kaasaaitamistegu on toime pandud kavatsetult, kuivõrd isik on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. R.I, T.S ja A.T poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes esineb otsene tahtlus – isik teab süüteokooseisule vastava asjaolu teostamisest ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isikud on süüvõimelised ning seaduses sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 200 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-131-02 asunud seisukohale, et karistusseadustikus on mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Kõigi süüdistatavate tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 järgi röövimisena ning see on toime pandud isikute poolt, kes on varem toime pannud röövimise; suures ulatuses; grupi poolt; relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades; sissetungimisega. Alates 01.01.2015 on KarS § 200 lg 2 p 10 tunnistatud kehtetuks ning nimetatud osas on prokurör ka süüdistust muutnud. X.C tegevus seoses 12.05.2014 rööviga XX hoonest tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 - § 22 lg 3 järgi. Kuivõrd X.C on kaastäideviijana toime pannud röövimise 24.05.2008, siis nimetatu lõppkvalifikatsiooni ei muuda.

kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus 31-1-113-12 p 9.1). Süü suurust iseloomustab esmajoones toime pandud kuriteoepisoodide arv, mis kohus arvestab eraldi igale süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süü suuruse hindamisel kuulub arvestamisele asjaolu, et füüsilise jõu kasutamisest hoiduti ja teod sooviti igal juhul toime panna isikutele viga tegemata. Nimetatu ilmneb sündmuste kirjeldusest ja R.I ütlustest, kus ta XX episoodi osas selgitab raha äravõtmisega seonduvat: „Seejärel ma näitasin talle enda käes olevat taserit ja panin ka sekundiks tööle. Kellegi pihta ma seda ei pannud, kui see töötas. See naine vist ei saanud aru, millega tegemist on.... Seejärel võtsin oma taskust välja noa ja näitasin seda talle.... Selle noa ma võtsin enda initsiatiivil kaasa, kuna ma ei tahtnud sellele naisterahvale taseriga haiget teha.“ Kõikide süüdistatavate puhul arvestab kohus asjaoluga, et tegemist on varem karistamata isikutega. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et R.I ja X.C olid esimese (17.05.2013) kuriteoepisoodi toime panemise ajal alaealised. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (Juura 2015) on § 45 p 4.1. asutud seisukohale: Eriti hoolikalt tuleb kaalude vangistuse kohaldamist alaealisele ehk isikule, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistkümneaastane. Alaealiste puhul tuleb silmas pidada, et nad ei ole isiksustena veel välja kujunenud ning alaealiste kuritegevuse põhjused ning sellest tulenevalt nende meelestatus õiguskorra suhtes on teistsugune kui täiskasvanul. Tihtipeale on alaealise kuritegeliku käitumise ajenditeks grupis enesekehtestamise soov, julguseproov, tähelepanuvajadus jne. Alaealised on oluliselt kergemini mõjutatavad, mistõttu ühelt poolt pole vangistus nende õiguskuulekale käitumisele suunamisel sageli vajalik ja karistuse eesmärgid on saavutatavad kergemaliigiliste karistustega. Teisalt tähendab alaealise kerge mõjutatavus sedagi, et vangistus võib katkestada süüditunnistatud alaealise sidemed normaalse eluga, tekitada läbikukkumise tunde ning frustratsioonimeeleolu, mille tõttu alaealine kaotab üleüldse huvi ja motivatsiooni endas õiguskuuleka käitumise kujundamiseks. Seetõttu tuleb alaealise vangistusega karistamist eriti põhjalikult motiveerida, võttes karistuse eesmärkide seas teravdatult arvesse võimalusi mõjutada teo toimepanijat edaspidiselt õiguskuulekusele. Ülejäänud kuriteoepisoodide toime panemise ajal olid R.I ja X.C kuni 21 aastat vanad. T.S ja A.T ei ole alaealistena kuritegusid toime pannud, kuid on tegude toimepanemise ajal olnud kuni 22 aastat vanad. Süüdistatavate noorus koosmõjus sellega, et tegemist on varem karistamata isikutega, võimaldab hinnata käesoleva otsusega mõistetava karistuse eripreventiivset prognoosi heaks. Õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades leiab kohus, et ühiskond vajab teadmist sellest, et korduv vara hõivamine vägivallaga ähvardamisega on tõsine kuritegu, millele järgneb vääriline karistus. Samas vajab kohtu hinnangul ühiskond teadmist ka sellest, et ühiskonna noori, varem karistamata liikmeid kasvatatakse ning neile antakse võimalusi, mida väljakujunenud isiksusega kuritegude toimepanijad üldjuhul ei saa. Inimese ühiskonnast isoleerimine vangistuse näol on äärmuslik abinõu, mida rakendatakse juhul kui karistuse eripreventiivseid eesmärke ei ole võimalik teisiti täita või isiku teosüü on sedavõrd suur, et seda nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid. Seadusandja on näinud ette mitmed karistuse individualiseerimise viise, milliste rakendamine saab isikus kinnistada keelunormi kehtivust. Isikuid on võimalik vangistusest tingimuslikult vabastada (KarS § 73), tingimuslikult

vabastada allumisega käitumiskontrollile ( KarS § 74), vangistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga (KarS § 69), elektroonilise valvega (691), raviga (692). Samas karistuse individualiseerimine on karistusseadustiku ning Riigikohtu praktika kohaselt piiratud tulenevalt mõistetava vangistuse pikkusest. Reaalse pikaajalise vabaduskaotusliku karistuse ärakandmine ei ole nende süüdistatavate puhul põhjendatud.

Karistust kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamik kahetsus. Eeltoodud asjaolud kogumis on loonud kohtus siseveendumuse selles, et ka T.S-i on võimalik karistada sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksema karistusega. Samas kolme kuriteoepisoodi toimepanemine ei võimalda eeldada karistuse eripreventiivse mõju toimimist ilma T.Si mõneks ajaks ühiskonnast isoleerimiseta. Eeltoodu alusel otsustab kohus T.S süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda T.Si poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 2 alusel T.S-le mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.S-i koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2014-22.05.2014, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda tema poolt koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks T.S-i vanglasse saabumise aeg. KarS § 73 lg 1-3 alusel T.S-le mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 2 (kaks) aastat ja 9 (üheksa) kuud, kui süüdlane ei pane 5 (viis) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.S-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.08.2015. a.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.T-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25.08.2015. a. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda A.T karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2014-22.05.2014 karistusaja hulka.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt kohus otsustab: - rahuldada MTÜ K tsiviilhagi 17.05.2013 tekitatud kahju hüvitamise nõudes. R.I-lt ja T.Slt välja mõista solidaarselt kannatanu kasuks 500.00 eurot - rahuldada MTÜ K esitatud tsiviilhagi 28.04.2014 tekitatud kahju hüvitamise nõudes. R.Ilt, T.S-lt ja A.T-lt välja mõista solidaarselt kannatanu kasuks 385.00 eurot. 5.2 OÜ A E tsiviilhagi 15.06.2014 esitas OÜ A E tsiviilhagi kannatanu kaupluses XX 12.05.2014 toimunud röövimisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ähvardas meesisik kannatanu töötajat noataolise esemega ning sundis töötajat talle üle andma 62 484.89 eurot. Tekitatud kahju on osaliselt hüvitatud 22.05.2014 summas 1350.00 eurot. Hageja nõuab hüvitamata jäänud kahju hüvitamist summas 61 134.59 eurot. Samuti nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist summalt 62 484.89 eurot perioodi 13.05.2014-23.05.2014 eest ning summalt 61 134.59 eurot alates 24.05.2014 kuni põhinõude täitmiseni. 03.06.2015 esitatud tsiviilhagi täpsustuse kohaselt on 25.04.2015 OÜ A E arveldusarvele laekunud A.T poolt kantuna 2356.04 eurot ning makse selgituseks on märgitud „KRM 1-149564“. Kui süüdistatavatelt mõistetakse välja viivis, tuleb nimetatud summa maha arvestada viivistelt. Viiviste mitteväljamõistmise korral arvestada summa maha põhinõudelt. R.I ja T.S võtavad OÜ A E nõude õigeks. A.T tsiviilhagi ei tunnista, kuivõrd raha oli süüdistatavate käes vaid lühikest aega ning ülejäänud aja Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol. Ära konfiskeeriti suur osa tehnikat. X.C tsiviilhagi ei tunnista, kuivõrd ta vaidleb nimetatud episoodi süüdistusele vastu. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja nõuab talle tekkinud VÕS § 128 lg 3 kohase otsese varalise kahjuna kauplusest röövitud raha tagastamist. VÕS § 67 lg 2 kohaselt iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Kahju tekkimine ja tekitamine süüdistatavate poolt nähtub kohtuotsuse p 2.4 sisalduvast tõendite analüüsist. Kahju suurus on tõendatud hageja poolt esitatud peakassa inventuuri aktiga (I kd tl 18). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavatelt tagasi saadud 52 435 (23 375+29 060) eurot. Summa on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ning kuulub kannatanule tagastamisele. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-41-11 p 17.3 märkinud: kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast

kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude väärtust tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada kahjustatud isiku kasu saamine kahju tekitamise juhtumi tõttu (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11). Seega on õigusvastase teo toimepanemise tulemusena hageja vara vähenenud 10 049.89 (62 484.89-52 435) eurot. Süüdistatavad on osa kahjust vabatahtlikult hüvitanud. Kuivõrd hageja nõuab kostjatelt ka viivitusintressi välja mõistmist, sõltub väljamõistetava kahjuhüvitise suurus sellest, kas süüdistatavate poolt tasutud summad vähendavad põhi- või intressinõuet. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Nimetatud sätte eesmärk on lükata viivise arvutamise algusaega võlgniku kasuks edasi ajani, kus see ei ole enam tema suhtes ebaõiglane (st nõudest teadasaamiseni) (Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus eelnõu seletuskiri). Hagi on esitatud 15.06.2014. Sellest ajast alates on hagejal VÕS § 113 lg 2 kohaselt õigus nõuda viivitusintressi. Kuivõrd 22.05.2014 oli kahju hüvitatud summas 1350.00 eurot (IV kd tl 58), oli selleks ajaks põhinõude suurus 61 134.59 eurot (62 484.59-1350.00). Kuigi röövitud rahast osa oli 20.05.2014 süüdistatavatelt tagasi saadud, on kohtu hinnangul süüdistatavad kohustatud tasuma viivitusintressi kogu summalt, mida kannatanu nende õigusvastase tegevuse tulemusena kasutada ei saanud perioodil, mil raha mittetagastamine oli tingitud kriminaalasja menetlustoimingute tegemisest. 04.06.2014 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud sõjaväemustriga seljakotti ning selles olnud sularaha 29 060 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2014 määrusega kanti A.T kinnipidamise käigus leitud ning A E OÜ-le kuuluv sularaha summas 29 060 eurot kuni kohtuliku lahendini Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. 11.06.2014 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud musta seljakotti ning selles olnud sularaha 23 375 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2014 määrusega kanti R.I kinnipidamise käigus leitud ning A E OÜ-le kuuluv sularaha summas 23 375 eurot kuni kohtuliku lahendini Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. KrMS § 124 lg 3 kohaselt asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Tulenevalt raha

tagatiskontole kandmise määruse kuupäevast, olid hiljemalt 26.06.2014 tehtud kõik vajalikud toimingud süüdistatavate valdusest leitud sularahaga. Kohus on seisukohal, et alates 27.06.2014 ei vastuta süüdistatavad nende valdusest võetud ja OÜ-le A E kuuluva sularaha tagastamisega viivitamisest tuleneva kahju eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Perioodil kahju tekitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni nimetatud intressimäär on olnud 8,25-8,05 % aastas. Sellest tulenevalt loeb kohus viivise määraks 0,02% päevas. Viivitusintress perioodil 15.06.2014-26.06.2014. Võlgnevuse suurus, millelt kuulub viivitusintress arvestamisele, on 61 134,59 eurot. Viivise suurus seega 134.50 eurot (61 134.59x 0,02%x11). Viivitusintress perioodil 27.06.2014-25.04.2015. Võlgnevuse suurus, millelt kuulub viivitusintress arvestamisele, on 8699.59 eurot (61 134,59-52 435). Viivise suurus seega 525,46 eurot (8699,59x0,02%x302). 25.04.2015 on A.T tasunud 2356.04 eurot. Nimetatud summa arvelt muutub VÕS § 88 lg 8 kohaselt tasutuks viivisvõlgnevus 25.04.2015 seisuga 659.96 eurot (134.50+525,46) ja väheneb põhivõlg 7003.51 euroni (8699,59-(2356,04-659.96)). Viivitusintress perioodil 26.04.2015-25.08.2015. Võlgnevuse suurus, millelt kuulub viivitusintress arvestamisele, on 7003.51 eurot. Viivise suurus seega 169.48 eurot (7003.51x0,02%x121). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja mõistmisele hüvitatava kahjuna 7003.51 eurot ja viivis 169.48 eurot. Alates 26.08.2015 tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohtuistungil informeeriti kohut toimunud täiendavast kahju hüvitamisest summas 200 eurot. OÜ A E nimetatud summa võrra nõuet ei vähendanud, kuivõrd summa laekumine ei olnud

kontrollitud. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lühimenetluses arutatakse asja vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Peale 25.04.2015 tasutud summad kuuluvad arvestamisele täitemenetluses. Eeltoodust tulenevalt kohus otsustab rahuldada OÜ A E tsiviilhagi osaliselt. R.I-lt, T.S-lt, A.Tlt ja X.C-lt välja mõista solidaarselt kannatanu kasuks kahju hüvitisena 7003.51 eurot ja viivis 25.08.2015 seisuga 169.48 eurot. Alates 26.08.2015 tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Peale 25.04.2015 tasutud summad kuuluvad arvestamisele täitemenetluses.

Sularaha summas 52 435.00 (23 375 eurot ja 29 060 eurot), mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada OÜ-le A E.

Sõrgkang ja röövimisega seotud esemed ja röövimise käigus kasutatud teip, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Andmekandjad (mälupulk, CD ja DVD plaadid), mis asuvad kriminaalasjade materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. MTÜ K mobiiltelefon, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada MTÜ-le K. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada R.I-le: - Pierre Cardin jope, - mobiiltelefon Sony Xperia LT26w, - sülearvuti Dell Inspiron M5030 koos laadijaga, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada T.S-le: - mobiiltelefon Samsung GT-I9100 koos mälukaardi ning sim-kaardiga, - sülearvuti Dell PP38L koos laadijaga, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X.C-le: - käekell Lorus RH956DX koos pakendi ja tšekiga, - videokaamera Sony Handycam HDR-CX280 8.9 Mega Pixels 3120501 koos laadijaga, mis

asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. Kohtu hinnangul on süüdistatavatele tagastatavate esemete näol tegemist nende isiklike esemetega TMS § 66 lg 1 p 1 tähenduses, mis ei kuulu arestimisele. 6.2 Vara arestimine tsiviilhagi tagamiseks KrMS § 306 lg 1 p 12 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus järgmised küsimused: kas on vaja võtta meetmeid tsiviilhagi tagamiseks. KrMS § 1414 lg 1 kohaselt konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi või varalise karistuse tagamiseks võib vara arestida käesoleva seadustiku §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. KrMS § 142 lg 1 kohaselt vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-3-10 p 40 asunud seisukohale lähtudes analoogia korras KrMS § 142 lg-te 2 ja 8 mõttest, võib hagi tagamise otsustuse täitmine kriminaalmenetluses ka kohtumenetluse staadiumis toimuda menetleja, s.o kohtu initsiatiivil. KrMS § 142 lg 10 kohaselt vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata. TMS § 66 lg 1 p 1 kohaselt arestida ega täitemenetluses müüa ei või järgmisi asju: võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed, riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks. Kohus mõistab R.I ja A.T süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõistab süüdistatavatelt välja kannatanutele kahju hüvitise. Eeltoodust johtuvalt ning tuginedes KrMS § 1424 lg 1 tuleb arestida OÜ A E ja MTÜ K tsiviilhagide tagamiseks järgmised esemed: -

R.I-le kuuluv sularaha summas 64.00 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol. A.T-le kuuluv sularaha summas 320.00 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol. mikrofoniga kohver Behringer, mikrolaineahi Samsung GE712K-S/BAL, kolmeosaline kõlarikomplekt Logitech 2.1 LS21 7W RMS, televiisori alus koos televiisori jalaga, föön Severin H10161, televiisori seinakinnitus Physix Flat L PHW100L, lameekraan televiisor Philips 55PFL4508K/12 koos puldiga, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

Vara arestimise otsustus jõustub selle tegemisest (KrMS § 408 lg 5 ja § 306 lg 1 p 12). Kohtumenetluses toimuvat vara arestimist saab vaidlustada apellatsioonimenetluses.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kannatanu OÜ A E on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 725.14 eurot. Menetluskulu koosneb järgnevast: tsiviilhagi ja kuriteokaebuse koostamine 1.65 tundi 210.90 eurot, millele lisandub käibemaks; peakassa inventuuriakti ärakirja notariaalne tõestamine 3.38 eurot, millele lisandub käibemaks, istungiks ettevalmistumine ja esindus istungil 3 tundi 390.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku 604.28 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuasjas nr 3-1-1-67-13 p 11 on Riigikohus sedastanud Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimeses lauses märgitu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Selles sättes ei täpsustata, kellele peab süüdimõistetu konkreetselt menetluskulud hüvitama. Tõlgendades süstemaatiliselt KrMS VII peatükis sätestatut ja arvestades ka kohtupraktikas valitsevat arusaama, tuleb kolleegiumi arvates toetada seisukohta, et KrMS § 175 lg 1 p-des 2-10 nimetatud juhtudel mõistetakse süüdimõistetult menetluskulud välja riigile ja vastavatel isikutel tekib omakorda õigus muude seaduste (näiteks riigi õigusabi seaduse) alusel nõuda riigilt nende poolt kantud menetluskulude hüvitamist. Samas aga ei ole KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulude, so valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja kriminaalmenetlusega tekkinud muude menetlusosaliste vajalikud kulude, riigilt väljanõudmise võimalust teistes seadustes sätestatud. Eelöeldust järeldub, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuar 2010. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-09, p 21). Võttes arvesse asja keerukust, tõendite mahtu, istungi kestust, on lepingulise esindaja ajakulu 4,65 tundi mõistlik ja vajalik. Tunnitasu suurus 127.82 eurot vastab kohtupraktikas lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu suurusele. Kohus on seisukohal, et kannatanu kulutused õigusabile on vajalikud ja põhjendatud. Esindajakulu on esitatud koos käibemaksuga. KMS § 29 lg 1 mõtte kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusummast arvatakse maha sisendkäibemaks KMS § 29 lg 3 p 1 tähenduses. Tsiviilkohtumenetluses lähtutakse menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 174, mille lg 10 kohaselt (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt p 6) menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et esindaja kulude väljamõistmisel tuleb lisaks KrMS § 180 lg 1 kohaldada ka lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel TsMS § 174 lg 10. Eeltoodust johtuvalt kuivõrd OÜ A E ei kinnitanud oma menetluskulude väljamõistmise taotluses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, arvestab kohus menetluskulude suurust ilma käibemaksuta.

KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. R.I, T.S, A.T ja X.C süü ei erine määral, mis tingiks menetluskulude erineva jaotamise. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub informatsioon, mille alusel saaks nende varalist seisundit käsitleda oluliselt erinevana. Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus R.I-lt, T.S-lt, A.T-lt ja X.C-lt võrdsetes osades välja kannatanu OÜ A E kasuks esindajatasu katteks 604.28 eurot, s.o igalt ühelt 151.07 eurot. Nimetatud summa tuleb süüdistatavatel tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul OÜ A E arveldusarvele nr xxxxxxxx AS Swedbank. Menetluskulud seoses R.I süüdistusega: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 1364.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. Kokku 2339.00 eurot. Menetluskulud seoses T.S süüdistusega: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 574.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. Kokku 1549.00 eurot. Menetluskulud seoses A.T süüdistusega: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 624.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. Kokku 1599.00 eurot. Menetluskulud seoses X.C süüdistusega: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 744.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975.00 eurot. Kokku 1719.00 eurot. Kohus märgib, et Harju Maakohtu 20.01.2015 otsuses väljamõistetud kaitsjale makstud tasud ei kajasta kõiki antud kriminaalasjas kaitsjatele määratud tasusid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. R.I esitas taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja tasumisele kuuluvate menetluskulude ajatamiseks. Süüdistatava sissetulek töötasu näol on kuus 600-900 eurot. Kuivõrd ta tasub täitemenetluse kaudu võlga, jääb talle kätte 390.00 eurot. T.S esitas taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja tasumisele kuuluvate menetluskulude ajatamiseks. Süüdistatav töötab Soome Vabariigis. Tal on üks ülalpeetav. Igakuiselt suudab tasuda menetluskulusid 200-300 eurot.

A.T esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Süüdistatava sissetulek töötasu näol on kuus umbes 550 eurot. X.C esitas taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ja tasumisele kuuluvate menetluskulude ajatamiseks. Süüdistatava sissetulek töötasu näol on kuus 650 eurot. Tal on üks ülalpeetav ja tasub kokkuleppeliselt elatist 200-300 eurot kuus. Elab vanematega. Süüdistatavale jääb igakuiselt kätte palga alammäära suurune summa. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatavatel on töökoht ja igakuine sissetulek ning maksejõuetusele viitavaid tõendeid ei ole esitatud. Eeltoodust johtuvalt süüdistatavate taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd selleks puuduvad erandlikud asjaolud. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud (v.a kannatanu esindaja kulu). Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. R.I-l tuleb menetluskulud summas 2339.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuul tuleb tasuda iga kuu 194.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 205.00 eurot. T.S-l tuleb menetluskulud summas 1549.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuul tuleb tasuda iga kuu 129.00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 130.00 eurot. A.T-l tuleb menetluskulud summas 1599.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 133.25 eurot. X.C-l tuleb menetluskulud summas 1719.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 143.25 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.04.2015 määrusega Harju Maakohtu 20.01.2015 otsuse täies ulatuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Riigikohus asus otsuses nr 1-15-55-14 p 182 apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude küsimuse lahendamisel järgmisele seisukohale. [...] süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus. Süüdistatava kanda ei saa jätta menetluskulusid, mis on tingitud asja lahendamisel maakohtu poolt tehtud veast, mis tõi kaasa kaebemenetluse korraldamise. Kaebemenetluse kulude väljamõistmine süüdistatavalt on põhjendatud vaid juhul, kui kaebemenetlus (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) on tingitud süüdistatava või tema kaitsja põhjendamatust kaebusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2 ja 28. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-11, p 49). Et maakohtu otsus ei olnud praegusel juhul seaduslik, tuleb süüdistatavate poolt apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kaitstud menetluskulu neile hüvitada. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatavatel samuti õigus eeldada, et nende kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti juba 20.01.2015 otsuse tegemisel. Seega kohus leiab, et menetluskulud, mis on tekkinud seoses asja uue arutamisega maakohtus, tuleb jätta süüdistatavatelt välja mõistmata. Kannatanu esindaja esitas 03.06.2015 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kriminaalasja teisel läbivaatamisel on kannatanu esindajakulud 195.00 eurot (ilma käibemaksuta). Hüvitamisele kuulub summa ilma käibemaksuta (põhjendused eespool). Kohus mõistab Eesti Vabariigilt kriminaalasja nr 1-14-9564 teisel läbivaatamisel kantud esindajatasu OÜ A E kasuks välja 195.00 eurot. Seoses asja uue läbivaatamisega süüdistatavatele määratud kaitsja määratud tasud: R.I 288.00 eurot; T.S 288.00 eurot; A.T 312.00 eurot; X.C312.00 eurot. Kohus jätab nimetatud kaitsetasud summas 1200.00 riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.