Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 12.08.2015.a.
Kohtuasja number
1-13-5346
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi (määratud korras)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.G , isikukood XXX, Eesti kodakondsusega Karistuse kandmise algus 05.03.2015 ja lõpp 05.10.2015
Jätta U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista U.G-lt menetluskuluna riigituludesse 48 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1-13-5346, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 48 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Lembit Nirgi
poolt süüdimõistetu U.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, U.G-le, kaitsjale ja prokurörile ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.G kannab karistust Harju Maakohtu 17.03.2015 kohtumääruse nr 1-135346 alusel, millega pöörati täitmisele talle Harju Maakohtu 17.06.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus - 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 05.03.2015. Isikut on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, ka varasemalt on karistatud samasuguse kuriteo eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks (praegune ja eelmine), raskusaste pole muutunud. Soodusteguriks on alkohol. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Käitumine vangistuses on olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on isikul olemas elukoht ema ja kasuisa juures. Ema on invaliidsuspensionär, kasuisa töötab ja saab vajadusel isikut rahaliselt toetada. Vabanedes ennetähtaegselt on isikul olemas ka töökoht santehnikuna xxxx. Erialalt on isik lukksepp-keevitaja, oskab eesti, vene ja soome keelt. Lähivõrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja poolvend ning suhted nendega on head. Elukaaslane koos ühise lapsega elab xxxx, kinnipeetava sõnul suhtleb ta pojaga telefoni teel. Isik tunnistab, et alkoholijoove on tema puhul seaduserikkumisi soodustavaks faktoriks. Narkootikumidest on ta elu jooksul umbes 5 korda tarvitanud kanepit, NPAS alusel teda karistatud pole. Isik kinnitab, et vabaduses ei hakka mingil juhul alkoholi tarvitama. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava senine käitumine on olnud vastutustundetu ja hoolimatu. Probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks on isik kasutanud ebaefektiivseid meetodeid (kriminaalhooldusnõuete rikkumised, alkoholi kuritarvitamine). Kriminaalsed hoiakud küll puuduvad ja ametnikesse suhtub isik viisakalt, kuid samas leiab ta oma seaduserikkumistele vabandusi. Kinnipeetav ei ole suutnud ennast ohjata pikema aja eesmärkide saavutamiseks. Isik ise tunnistab muutuste vajalikkust, väidab, et soovib õiguskuulekalt elada ja tal on selleks vajalik tugi ka olemas perekonna näol, kuid risk uue kuriteo sooritamiseks on seotud aga sellega, et nii tahtejõust, kui oskustest võib puudu jääda.
Riskihindamise alusel on U.G ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Vangla hinnangul on ohustatud isikud, kes provotseerivad konflikti, kui isik on alkoholijoobes. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises ja kergemate kehavigastuste tekitamises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alkoholijoobes ja tekib konflikt. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa U.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et olukorras, kus U.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine toimub 12.08.2015 kohtuistungil ning nimetatud ajaks on tal jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud, ei toeta prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 12.08.2015 toimunud videokohtuistungil seletas kinnipeetav, et ta töötab vanglas alates 19.06.2015. Vabanedes asub elama vanemate juurde, tahab suhelda naise ja lapsega. Kinnipeetav selgitas, et kriminaalhooldaja juurde ta ei ilmunud sellepärast, et kartis vangi minekut. Lubas vabaduses elada seadusekuulekalt ning mitte tarvitada alkoholi, kuna alkoholivastane ravikuur on läbitud. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist ja juhtis tähelepanu asjaolule, et isiku käitumine vanglas on olnud eeskujulik, distsiplinaarkaristusi pole, isik käib tööl ja on läbinud alkoholismivastase ravi. Kaitsja on seisukohal, et kontrollnõuete kohaldamine on parem kui isiku äkiline vabastamine. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ja ka töökoht, kaaluvad kinnipeetava mittevabastamist toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Tegemist on isikuga, keda on 3-l korral kriminaalkorras karistatud. Korduv karistatus näitab, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. On korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning ei ole teinud kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Selline eluviis näitab ükskõiksust ja hoolimatust ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine.
Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega on tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kohus leiab, et olukorras, kus varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole kinnipeetavale positiivset mõju avaldanud, oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör. Isikul on olnud probleeme alkoholiga. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu võib suurendada uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vaatamata asjaolule, et kinnipeetav on läbinud alkoholismivastase ravikuuri. Kohus on seisukohal, et kuivõrd isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et U.G puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu U.G vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.