Kohtulahend

1-15-5384 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

E.R süüdistatakse selles, et tema 31.12.2014.a kella 23.30 paiku, viibides külas XXX, aadressil Tallinn, XXX, lõi ühise alkoholi tarbimise käigus XXX rusikaga vastu kukalt, nina ja pead. Seejärel ründas E.R XXXlauanoaga: lõi XXX noaga kaela piirkonda, millega tekitas XXX kaelale pindmise lõikehaava pikkusega 2 cm, lisaks sellele lõi noaga XXX nina peale lõikehaava pikkusega 1 cm. Enesekaitse käigus XXXhaaras käega noaterast kinni, et kaitsta teisi kehapiirkondi. Selle käigus tekitas E.R XXX parema labakäe sirutuspinnale lõikehaava pikkusega 5 cm, mis vajas õmblemist. Seega E.R pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo, mis oli kvalifitseeritav KarS § 121 järgi ning mis vastab KarS §-le 121 lg 1 alates 01.01.2015.a kehtivas redaktsioonis. 30.06.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav E.R ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb abiprokurör kohtus süüdistatavale E.R’ile KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 6 (kuus) kuud. KarS §-le 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 1 päev (01.01.2015.a), kandmata karistus vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 73 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.R ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1-15-5384 Kokkuleppest nähtuvalt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha (585 eurot) ja menetluskulude, s.o kaitsjatasude (140 eurot) väljamõistmine. 25.08.2015.a toimunud kohtuistungil E.R kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Abiprokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav E.R ei soovinud kaitsjat kohtusse. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb, E.R temale esitatud süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 1) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud E.R oma ebaseadusliku tegevusega. Kohus leiab, et kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Süüdistatav E.R ei vaielnud esitatud

1-15-5384 tsiviilhagile vastu. Sellest tulenevalt kuulub tsiviilhagi täies mahus E.R väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõendina 1 CD plaat salvestusega, nuga ja T-särk. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Eelpool toodud seisukohtadest lähtudes leiab kohus, et 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. 1 nuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb tagastada omanikule XXX peale kohtuotsuse jõustumist. E.R ’le kuuluv T-särk tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 140,00 eurot (ükssada nelikümmend eurot). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot (viissada kaheksakümmend viis eurot). Arvestades E.R varalist seisundit, sh, et ta ei oma kindlat sissetulekut, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures esimesel 11 (üheteistkümnel) kuul tasuma igakuiselt 60,42 eurot ning 12 (kaheteistkümnendal) kuul 60,38 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.