Kohtulahend

1-11-11922

Sissenõudja – Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) – on esitanud Põlva kohtumajale avalduse L.S-ile asenduskaristuse kohaldamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 01.11.2011. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-11-11922) karistati L.S-i KarS § 424 järgi rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o 640 euroga. Kuna süüdimõistetu on rahalisest karistusest tasumata 616,77 eurot ja tal puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, sellepärast nõuab sissenõudja Eesti Vabariik (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) asenduskaristuse kohaldamist. L.S soovib rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Maakohtu põhjendused Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 teine lause sätestab, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. KrMS § 417 lg 4 esimene lause sätestab, et rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 70 lg 2 sätestab, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lg 3 sätestab, et rahalise karistuse vangistusega asendamise korral on vangistuse alammäär kümme päeva. Tartu Maakohtu 01.11.2011. a otsusega, mis jõustus 17.11.2011. a, mõisteti L.S süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära, s.o 640 euroga. Seega vastas ühele miinimumpäevamäärale 3,20 eurot (640 : 200). Süüdimõistetule on täitmisteate kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuigi täitemenetluse alustamisest on möödunud üle kolme aasta, ei ole süüdimõistetu vaatamata sellele tasunud rahalist karistust.

2(3)

1-11-11922

Suhteliselt pikk ajavahemik, mille vältel oli süüdimõistetul võimalik rahalist karistust tasuda, näitab, et ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. Süüdimõistetul on tasumata rahalisest karistusest 616,77 eurot, s.o 192 (616,77:3,20) päevamäära. Seega vastab tasumata rahalisele karistusele 64 (192 : 3) päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on nõus tegema üldkasulikku tööd rahalise karistuse asemel, siis leiab kohus, et L.S-ile mõistetud rahaline karistus on otstarbekas ja võimalik asendada üldkasuliku tööga. Vastavalt KarS § 69 lg 1 teisele lausele vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega kuulub süüdimõistetul rahalise karistuse ärakandmata osa – 616,77 eurot asendamisele 64 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.