Kohtulahend

sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsjatasu 73,68 (seitsekümmend kolm eurot ja 68 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 658,68 (kuussada viiskümmend kaheksa eurot ja 68 senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiselt vähemalt 54,89 (viiskümmend neli eurot ja 89 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700057200 ning selgituse “H.E, otsus nr 1-15-6103, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus H.E süüdistatakse selles, et tema 23.juunil 2015a. kella 03:52 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxxxx alkoholijoobes so alkoholisisaldus H.E väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,04 mg/l (-/+ 0,10 mg/l) kohta Antud teoga rikkus H.E Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani H.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus H.E süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist 3 (kolme) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 23.06.2015 so 1(üks) päev H.E kantud karistusaja hulka. KarS § 73 alusel jätta 2 (kahe) kuu 29 (kahekümne üheksa)päevane vangistuskaristus H.E suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele kui H.E ei pane 1(ühe) aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.E süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas H.E menetluskuluks on kaitsjatasu 73,68 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.E on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades H.E sissetulekut käib temale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades H.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel H.E-le võimalus tasuda menetluskulud kokku 658,68 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.