Kohtulahend

1-15-1602 prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse määrusega.

1-15-1602 27.02.2015 saabus Pärnu Maakohtusse süüdistusakt Gerhard Eberle, Irma-Liisu Eberle ja OÜ Lade süüdistustes. Koos süüdistusaktiga saabus kohtusse kannatanu AK tsiviilhagi. 27.02.2015 saabus Pärnu maakohtusse G.Eberle, I-L.Eberle ja OÜ Lade kaitsja vandeadvokaat Triinu Hiiob kaebus Riigiprokuratuuri 16.02.2015 määrusele kriminaalasjas nr 13250100904. 06.04.2015 kohtumäärusega andis kohus G.Eberle, I-L.Eberle ja OÜ Lade kohtu alla ja määras kriminaalasja kohtuliku arutamise aja ja korra. Kohus võttis menetlusse A.K tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju 127,40 eurot ja mittevaralise kahju 50 00 eurot hüvitamise nõudes. Kohus liitis kriminaalasjaga ühte menetlusse kaitsja esitatud kaebuse Riigiprokuratuuri 16.02.2105 määrusele. 04.08.2015 saabusid kohtusse ringkonnaprokurör I.Kalda taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks G.Eberle, I-L.Eberle ja OÜ Lade suhtes KrMS § 202 alusel ja kriminaalasja toimikud. Prokuröri taotlused Taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Gerhard Eberle suhtes Gerhard Eberlele on esitatud süüdistus selles, et tema on alates 20.11.1997 ja Irma-Liisu Eberle alates 29.06.2001 OÜ Lade juhatuse liikmed, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt esindavad ja juhivad osaühingut ning kes pidid Äriseadustiku § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 alusel oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti olid nad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 sätetest tulenevalt isikud, kes on kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle lasid Haapsalu linnas Kaluri 26 asuvas OÜ Lade tootmishoones tootmisprotsessis kasutada 1996 aastal toodetud ja alates 1997 aastast osaühingus Lade ilma ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsioonita kasutusele võetud ohutusnõuetele mittevastavat kangalõikusmasinat MK-536-AH, millel puudusid tööprotsessi ajal liikuvatest osadest lähtuvate ohtude eest kaitsvad statsionaarsed või teisaldatavad kaitseseadeldised, milliste puudumine põhjustas muljumis-ja lõikeohu nimetatud masinaga töötava isiku ohustatud kehaosadele, s.o. sõrmedele, käelabale ja käsivartele. Samuti ei olnud kangalõikusmasina jalgpedaali elektrilisest ahelast välja lülitatud või režiimivaliku nuppu vajalikus asendis, s.o. käsirežiimi asendis fikseeritud, et selle nupu kasutamist täielikult välistada, jalgpedaalil puudus kaitsekate, mis väldiks selle tahtmatut lülitamist. Samuti lasid Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle töötajal kasutada peale lõikusprotsessi teostamist lõikusstantsi lõiketerade külge jäänud kangatükkide terade küljest eemaldamiseks puidust pulka, mis võimaldas töötaja käte sattumist ohualasse, s.o. lõikusstantsi terade alla, põhjustades sellega lõikeohu töötaja sõrmedele, käelabale kui ka käsivartele. Peale selle Irma-Liisu Eberle ja Gerhard Eberle ei koostanud ega kinnitanud konkreetset nõutavat kangalõikusmasina ohutusjuhendit, mistõttu ei olnud tagatud töötaja nõutav väljaõpe ja ohutusalane juhendamine antud masinaga töötamiseks ning ei viidud läbi töökeskkonna sisekontrolli. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 22.05.2013 kella 13.00-14.00 vahelisel ajal Haapsalus Kaluri 26 asuvas OÜ Lade tootmishoones kangalõikusmasinaga MK-536-AH töötav A K, kes oli kangalõikusmasina seadistanud režiimile „pedaal“, hakkas peale lõikusprotsessi teostamist lõikusstantsi lõiketerade külge jäänud kangatükke terade küljest eemaldama, kasutades selleks ca 93 cm pikkust puhastuspulka, mille käigus sattusid tema käed töölaua ja lõikusstantsi vahele ning samal ajal käivitunud lõikusstants langes A K labakätele. Selle tulemusel tekkis A K raske kehaline haigus, millest paranemine kestab üle nelja kuu ja millega kaasnes töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti, mis seisnes mõlema labakäe lömastusvigastuses koos sõrmede osalise amputatsiooniga. *.. Sellise tegevusega pani Gerhard Eberle tegevusetusega toime töötervishoiu- ja tööohutusnõuete

1-15-1602 eiramise ettevaatamatusest, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 198 lg 1- § 13 lg 1 järgi. Gerhard Eberle süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et ta on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Gerhard Eberle töötab OÜ Pakpoord ja OÜ Lade juhatuse liikmena ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Uute kuritegude toimepanemise oht süüdistatava puhul on väike. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani. Oluline on võtta arvesse, et kuritegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel võtta arvesse, et kuritegu pole toime pandud mitte tegevuse, vaid tegevusetusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna esineb vastavalt KarS § 57 lg 1 p 2-le kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatavad on jõudnud kannatanu A Kuga kokkuleppele hüvitatava varalise ja moraalse kahju suuruses ning on kannatanule kahju hüvitanud. Kannatanu A K on esitanud prokuratuurile avalduse, milles annab teada, et loobub kriminaalasjas tsiviilhagist ja tal pole süüdistatavate vastu pretensioone, kuna talle on nende poolt hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju. Samuti on kannatanu märkinud, et on nõus kriminaalasja lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes omab piisavat sissetulekut, et maksta riigituludesse teatav summa. Seetõttu on võimalik süüdistatavat positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma. Kriminaalasjas on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot mille kohustub hüvitama OÜ Lade. Gerhard Eberlele on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Gerhard Eberle suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Gerhard Eberlele kohustuseks kuue kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest: maksta riigituludesse 1000 eurot. Taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Irma-Liisu Eberle suhtes Irma-Liisu Eberlele on esitatud süüdistus selles, et Gerhard Eberle on alates 20.11.1997 ja Irma-Liisu Eberle alates 29.06.2001 OÜ Lade juhatuse liikmed, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt esindavad ja juhivad osaühingut ning kes pidid Äriseadustiku § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 alusel oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti olid nad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 sätetest tulenevalt isikud, kes on kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle lasid Haapsalu linnas Kaluri 26 asuvas OÜ Lade tootmishoones tootmisprotsessis kasutada 1996 aastal toodetud ja alates 1997 aastast osaühingus Lade ilma ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsioonita kasutusele võetud ohutusnõuetele mittevastavat kangalõikusmasinat MK-536-AH, millel puudusid tööprotsessi ajal liikuvatest osadest lähtuvate

1-15-1602 ohtude eest kaitsvad statsionaarsed või teisaldatavad kaitseseadeldised, milliste puudumine põhjustas muljumis-ja lõikeohu nimetatud masinaga töötava isiku ohustatud kehaosadele, s.o. sõrmedele, käelabale ja käsivartele. Samuti ei olnud kangalõikusmasina jalgpedaali elektrilisest ahelast välja lülitatud või režiimivaliku nuppu vajalikus asendis, s.o. käsirežiimi asendis fikseeritud, et selle nupu kasutamist täielikult välistada, jalgpedaalil puudus kaitsekate, mis väldiks selle tahtmatut lülitamist. Samuti lasid Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle töötajal kasutada peale lõikusprotsessi teostamist lõikusstantsi lõiketerade külge jäänud kangatükkide terade küljest eemaldamiseks puidust pulka, mis võimaldas töötaja käte sattumist ohualasse, s.o. lõikusstantsi terade alla, põhjustades sellega lõikeohu töötaja sõrmedele, käelabale kui ka käsivartele. Peale selle Irma-Liisu Eberle ja Gerhard Eberle ei koostanud ega kinnitanud konkreetset nõutavat kangalõikusmasina ohutusjuhendit, mistõttu ei olnud tagatud töötaja nõutav väljaõpe ja ohutusalane juhendamine antud masinaga töötamiseks ning ei viidud läbi töökeskkonna sisekontrolli. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 22.05.2013 kella 13.00-14.00 vahelisel ajal Haapsalus Kaluri 26 asuvas OÜ Lade tootmishoones kangalõikusmasinaga MK-536-AH töötav A K, kes oli kangalõikusmasina seadistanud režiimile „pedaal“, hakkas peale lõikusprotsessi teostamist lõikusstantsi lõiketerade külge jäänud kangatükke terade küljest eemaldama, kasutades selleks ca 93 cm pikkust puhastuspulka, mille käigus sattusid tema käed töölaua ja lõikusstantsi vahele ning samal ajal käivitunud lõikusstants langes A K labakätele. Selle tulemusel tekkis A K raske kehaline haigus, millest paranemine kestab üle nelja kuu ja millega kaasnes töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti, mis seisnes mõlema labakäe lömastusvigastuses koos sõrmede osalise amputatsiooniga. *.. Sellise tegevusega pani Irma-Liisu Eberle tegevusetusega toime töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise ettevaatamatusest, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 198 lg 1- § 13 lg 1 järgi. Irma-Liisu Eberle süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et ta on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Irma-Liisu Eberle töötab OÜ Lade juhatuse liikmena ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Uute kuritegude toimepanemise oht süüdistatava puhul on väike. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani. Oluline on võtta arvesse, et kuritegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel võtta arvesse, et kuritegu pole toime pandud mitte tegevuse, vaid tegevusetusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna esineb vastavalt KarS § 57 lg 1 p 2-le kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatavad on jõudnud kannatanu A K kokkuleppele hüvitatava varalise ja moraalse kahju suuruses ning on kannatanule kahju hüvitanud. Kannatanu A K on esitanud prokuratuurile avalduse, milles annab teada, et loobub kriminaalasjas tsiviilhagist ja tal pole süüdistatavate vastu pretensioone, kuna talle on nende poolt hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju. Samuti on kannatanu märkinud, et on nõus kriminaalasja lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes omab piisavat sissetulekut, et maksta riigituludesse teatav summa. Seetõttu on võimalik süüdistatavat positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma. Kriminaalasjas on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot mille kohustub hüvitama OÜ Lade.

1-15-1602 Irma-Liisu Eberlele on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Irma-Liisu Eberle suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Irma-Liisu Eberlele kohustuseks kuue kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest: maksta riigituludesse 600 eurot. Taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks OÜ Lade suhtes OÜ Lade süüdistatakse tema juhatuse liikmete alljärgneva õigusvastase teo eest, mis on pandud toime OÜ Lade huvides. Gerhard Eberle on alates 20.11.1997 ja Irma-Liisu Eberle alates 29.06.2001 OÜ Lade juhatuse liikmed, kes Äriseadustiku § 180 lg 1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt esindavad ja juhivad osaühingut ning kes pidid Äriseadustiku § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 alusel oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti olid nad Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 2 sätetest tulenevalt isikud, kes on kohustatud kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle lasid Haapsalu linnas Kaluri 26 asuvas OÜ Lade tootmishoones tootmisprotsessis kasutada 1996 aastal toodetud ja alates 1997 aastast osaühingus Lade ilma ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsioonita kasutusele võetud ohutusnõuetele mittevastavat kangalõikusmasinat MK-536-AH, millel puudusid tööprotsessi ajal liikuvatest osadest lähtuvate ohtude eest kaitsvad statsionaarsed või teisaldatavad kaitseseadeldised, milliste puudumine põhjustas muljumis-ja lõikeohu nimetatud masinaga töötava isiku ohustatud kehaosadele, s.o. sõrmedele, käelabale ja käsivartele. Samuti ei olnud kangalõikusmasina jalgpedaali elektrilisest ahelast välja lülitatud või režiimivaliku nuppu vajalikus asendis, s.o. käsirežiimi asendis fikseeritud, et selle nupu kasutamist täielikult välistada, jalgpedaalil puudus kaitsekate, mis väldiks selle tahtmatut lülitamist. Samuti lasid Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle töötajal kasutada peale lõikusprotsessi teostamist lõikusstantsi lõiketerade külge jäänud kangatükkide terade küljest eemaldamiseks puidust pulka, mis võimaldas töötaja käte sattumist ohualasse, s.o. lõikusstantsi terade alla, põhjustades sellega lõikeohu töötaja sõrmedele, käelabale kui ka käsivartele. Peale selle Irma-Liisu Eberle ja Gerhard Eberle ei koostanud ega kinnitanud konkreetset nõutavat kangalõikusmasina ohutusjuhendit, mistõttu ei olnud tagatud töötaja nõutav väljaõpe ja ohutusalane juhendamine antud masinaga töötamiseks ning ei viidud läbi töökeskkonna sisekontrolli. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 22.05.2013 kella 13.00-14.00 vahelisel ajal Haapsalus Kaluri 26 asuvas OÜ Lade tootmishoones kangalõikusmasinaga MK-536-AH töötav A K, kes oli kangalõikusmasina seadistanud režiimile „pedaal“, hakkas peale lõikusprotsessi teostamist lõikusstantsi lõiketerade külge jäänud kangatükke terade küljest eemaldama, kasutades selleks ca 93 cm pikkust puhastuspulka, mille käigus sattusid tema käed töölaua ja lõikusstantsi vahele ning samal ajal käivitunud lõikusstants langes A K labakätele. Selle tulemusel tekkis A K raske kehaline haigus, millest paranemine kestab üle nelja kuu ja millega kaasnes töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti, mis seisnes mõlema labakäe lömastusvigastuses koos sõrmede osalise amputatsiooniga. *. Sellise tegevusega pani OÜ Lade tegevusetusega toime töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramise ettevaatamatusest, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 198 lg 3- § 13 lg 1 järgi.

1-15-1602 OÜ Lade süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna esiteks nähtub karistusregistri teatisest, et ta on varem kriminaalkorras ja ka väärtegude eest karistamata isik. Samuti on karistamata mõlemad OÜ Lade juhatuse liikmed Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle. Uute kuritegude toimepanemise oht süüdistatava puhul on väike. Teda süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, mille puhul ei ole tegemist sanktsiooni poolest raske kuriteoga, kuna seadusandja on selle eest füüsilistele isikutele näinud ette ka kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse ja vangistuse ühest kuust ühe aastani. Oluline on võtta arvesse, et kuritegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel võtta arvesse, et kuritegu pole toime pandud mitte tegevuse, vaid tegevusetusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna esineb vastavalt KarS § 57 lg 1 p 2-le kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine. Süüdistatavad on jõudnud kannatanu A K kokkuleppele hüvitatava varalise ja moraalse kahju suuruses ning on kannatanule kahju hüvitanud. Kannatanu A K on esitanud prokuratuurile avalduse, milles annab teada, et loobub kriminaalasjas tsiviilhagist ja tal pole süüdistatavate vastu pretensioone, kuna talle on nende poolt hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju. Samuti on kannatanu märkinud, et on nõus kriminaalasja lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Seetõttu on võimalik süüdistatavat positiivselt mõjutada ka kriminaalkaristust kohaldamata, määrates talle kohustuseks maksta riigituludesse teatud rahasumma. Kriminaalasjas on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot mille kohustub hüvitama OÜ Lade. OÜ Lade juhatuse liikmetele Irma-Liisu Eberlele ja Gerhard Eberlele on selgitatud, et kui nad ei täida neile pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus OÜ Lade suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata OÜ Ladele kohustuseks kuue kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest: maksta riigituludesse 1000 eurot ja hüvitada kriminaalmenetluse kulu 84 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 274 lg 5 kohaselt prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS § 202-2031 sätestatud alustel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri poolt on taotlustes esitatud asjaolud, mis kinnitavad kõikide süüdistatavate suhtes KrMS § 202 sätestatud aluste olemasolu kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokuröri taotlusele on Gerhard Eberle ja Irma-Liisu Eberle, kes on ühtlasi OÜ Lade seaduslikud esindajad, kirjutanud, et nad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustuste määramisega. Taotlused on allkirjastanud ka süüdistatavate kaitsja advokaat Triinu Hiob.

1-15-1602 KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Menetluskulu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 3 on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu menetluskulu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 13E-LäI0060 30.12.2013) maksumus 84 eurot /I kd tl 218/. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuste panemise kohta ja leiab, et kohustuste panemine – kriminaalmenetluse kulude hüvitamine OÜ Lade poolt ja raha tasumine riigituludesse G. Eberle, I.-L. Eberle ja OÜ Lade poolt - on otstarbekas ja menetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada kohustuste panemisega määratud tähtajaks, süüdistatavatel tuleb kuue kuu jooksul, s.o hiljemalt 20. veebruariks 2016. a tasuda riigituludesse prokuröri poolt taotletud summad ning OÜ-l Lade hüvitada kriminaalmenetluse kulu ekspertiisitasu. Lähtudes eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest leiab kohus, et prokuröri taotlused tuleb rahuldada ja Gerhard Eberle, Irma-Liisu Eberle ja OÜ Lade suhtes kuulub kriminaalasjas menetlus lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Tsiviilhagi. Kohtule on esitatud ja kohus on võtnud menetlusse A K tsiviilhagi OÜ Lade vastu, millega kannatanu taotles välja mõista OÜ Lade kannatanule A.Kõiv`ule kuriteoga tekitatud varaline kahju 127,40 eurot ning kohtu äranägemisel õiglane hüvitis raske tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille põhjendatud suurus oleks 50 000 eurot /t l7-18 III kd/. Tl 114 II kd on A K avaldus, mille kohaselt annab ta teada, et loobub kriminaalasjas tsiviilhagist ja tal pole süüdistatavate vastu pretensioone, kuna talle on hüvitatud kuriteoga tekitatud kahju. On nõus kriminaalasja lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Kohus leiab, et TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 alusel tuleb võtta vastu A K hagist loobumine ja lõpetada menetlus A K nõudes OÜ Lade vastu kuriteoga tekitatud varalise kahju 127,40 eurot ning kohtu äranägemisel õiglase hüvitise raske tervisekahjustusega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille põhjendatud suurus oleks 50 000 eurot. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendid. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena vaadeldud kahte puidust keppi, mis asuvad Haapsalu politseijaoskonna hoiuruumis /I kd tl 157-159/, puidust kepid tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Eesti Haigekassa on seoses kannatanule A K 22.05.2013 tekitatud tervisekahjustusega tasunud raviteenuste eest terviseteenuse osutajatele 9568,12 eurot ja maksnud kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist 3929,05 eurot, kokku on Haigekassa kandnud kahju 13497,17 eurot /tl 244 I kd/. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tuleb saata teadmiseks Eesti Haigekassale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo

1-15-1602 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.