1-15-6674/7 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1-15-6674 19.08.2015. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab B.B kriminaalasja lühimenetluses (kiirmenetluse korras), võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Kuriteokoosseis B.B ’le on esitatud süüdistus karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 424 järgi ehk täpsemalt mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Antud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas B.B juhtis talle süüdistuses (tl 29 pöördel) etteheidetud ajal mootorsõidukit ning seejärel, kas B.B oli mootorsõiduki juhtimise ajal ka sellises alkoholijoobes, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. B.B poolt mootorsõiduki Opel Astra Soome reg. nr-ga XXX juhtimist 18.08.2015. a kella 03:45 ajal Tallinnas Luise ja Tehnika tänava ristmikul suunaga Sõpruse pst poole kinnitavad tunnistaja Tiit XXX ütlused (tl 13), kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 56) ning B.B kahtlustatavana antud ütlused (tl 1-3). Tunnistaja Tiit XXX ütlustest (tl 13 pöördel) nähtub, et 18.08.2015. a teostas tunnistaja liiklusjärelevalvet Tallinnas Luise ja Tehnika tänava ristmikul, kus ta kell 03:45 nägi, kuidas halli värvi mootorsõiduk alustas ristmiku ületamist punase keelava tulega ning sõitis Sõpruse pst suunas silmanähtavalt liiga kiiresti. Seejärel peatas tunnistaja mootorsõiduki Opel reg. nrga XXX Koskla 5 juures. Juhiks osutus B.B. Indikaatorvahendiga tuvastati isikul joobeks 0,93 mg/l. Isik peeti kell 03:51 kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isik, kelle tunnistaja kinni pidas 18.08.2015. a kell 03:51 Koskla 5 juures, oli B.B (tl 5-6). Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas B.B samuti, et ta 18.08.2015. a juhtis mootorsõidukit Opel Astra Soome reg. nr-ga XXX (tl 2). Ülekuulamisel on B.B täpsustanud, et ta alustas XXXjuurest 18.08.2015. a kella 02:25-02:30 ajal sõitmist ja sealt tahtis ta sõita Mustamäele, kuid peale Koskla tänavale sisse keeramist peatas teda politseiauto andes talle järgi sõites vilkuritega peatumismärguande (tl 2). B.B arvas, et ta jõudis sõidukit juhtida 10-15 minutit (tl 2). Kuigi B.B ütlustest nähtuvalt peeti ta kinni umbes 02:45 ajal, leiab kohus, et kinnipidamise täpse aja osas on politseiametniku ütlused usaldusväärsemad. Seda põhjusel, et alkoholijoobes isiku aja-, suuna- ja kohataju on tavapäraselt häiritud, mistõttu on võimalik, et B.B eksis ütlusi andes ühe tunni võrra. Isegi tema kinnipidamise protokolli ei tutvustatud talle koheselt, sest isik oli joobes (tl 6 pöördel). Samuti nähtub kriminaaltoimikust, et B.B kuulati toimunu osas üle 12 tundi peale sündmuse toimumist, täpsemalt kella 14:10 ajal (tl 1). Samas politseiametnikust tunnistaja on üle kuulatud üsna vahetult peale toimunud sündmusi, s.t öösel kella 04:10 ajal juba. Nendel põhjustel leiab kohus, et täpse mootorsõiduki juhtimise kellaaja osas on politseiametnikust tunnistaja ütlused usaldusväärsed ning B.B ütlused on tõenäoliselt sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes olemise tõttu ja ütluste hilisemast (kainena) andmisest tingituna ebatäpsed. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et B.B poolt 18.08.2015. a kella 03:45 ajal mootorsõiduki Opel Astra reg. nr-ga XXX juhtimine Tallinnas Luise ja Tehnika tänava ristmikult kuni Koskla 5-ni suunaga Sõpruse pst poole, on tõendamist leidnud. Asjaolu, et B.B oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes kinnitavad tunnistaja Tiit XXX ütlused (tl 13), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 15-16), tunnistused (tl 17-19) ning B.B kahtlustatavana antud ütlused. Tunnistaja Tiit XXX ütluste kohaselt tuvastati B.B ’l kinnipidamise järgselt indikaatorvahendiga alkoholijoobe määraks 0,93 mg/l (tl 13 pöördel), mida kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 14). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrüki kohaselt mõõdeti 18.08.2015. a kell 04:04-04:09 B.B ’l 3 (9)

1-15-6674 alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus arvestades laiendmääramatust 0,85 mg/l (tl 15-16). Tõendusliku indikaatorvahendiga viis mõõtmist läbi politseiametnik Sven Säde (tl 15, 16), kes on 04.02.2014. a läbinud pädeva mõõtja koolituse (tl 19). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt on alkomeetri järgmine hooldusaeg novembris 2015. a ning taatlustunnistuse nr on TTRC-15-00070 (tl 15). Väljatrüki kohaselt kasutati Dräger Alcotest 7110 EST alkomeetrit seeria nr-ga ARAF-0036 (tl 15). Mõõtevahendi taatlustunnistus kinnitab, et täpselt sama alkomeeter on taadeldud 08.05.2015. a (tl 17). Samuti on tegemist alkomeetriga, millele on väljastatud siseriiklik tüübikinnitustunnistus (tl 18). Seega on mõõtmist teostanud pädev mõõtja kasutades lubatud, taadeldud ning töökorras alkomeetrit. Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 2) on B.B tunnistanud mootorsõiduki joobes juhtimist. B.B andis täpsemalt ütlusi, et ta 17.08.2015. a õhtul kella 22:00 paiku viibis vanalinnas, kus ta tarbis viis 0,5 l kannu õlut ja veerand 1 l pudelist kanget alkoholi Captan Morganit. Alkoholi joomise lõpetas ta kella 02:30 paiku. Kuna ta tahtis sõbra koju viia ja siis koju magama minna asus ta sõiduki rooli umbes kella 02:25-02:30 paiku XXX juurest. B.B kinnitab enda ütlustes ka seda, et peale kinnipidamist puhus ta indikaatorvahendisse, mis näitas alkoholijoovet. Seejärel viidi ta politseijaoskonda, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mis tuvastas 0,85 mg/l alkoholijoobe. Seega nähtub eelpool analüüsitud tõenditest, et B.B tarvitas 17.08.2015. a vastu 18.08.2015. a öösel 4,5 tunni jooksul 2,5 liitrit õlut ja 0,25l kanget alkoholi ning peale seda asus 18.08.2015. a öösel autorooli ja sõitis XXX juurest kuni Koskla tänavani. Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud juhul on tuvastatud nii tunnistaja kui B.B ütlustega, et ta oli sõiduki juhtimise ajal XXX juurest kuni Koskla tänavani ning ka kinnipidamise hetkel ehk kell 03:51 alkoholijoobes. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt mõõdeti kinnipidamise hetkel alkoholijoobeks 0,93 mg/l, mida kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Kell 04:04-04:09 ehk tund peale B.B kinnipidamist toimunud tõendusliku alkomeetriga mõõtmise tulemusena tuvastati B.B ’l alkoholijoobe määraks 0,85 mg/l. Arvestades, et indikaatorvahendiga mõõdeti B.B’l kell 03:51 alkoholijoobe suuruseks 0,93 mg/l ning tund aega hiljem politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga 0,85 mg/l, siis on näha, et aja jooksul on joobe määr hakanud vähenema. Seega võis B.B alkoholijoobe määr sõitu XXX juurest alustades olla isegi suurem kui 0,93 mg/l. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud B.B poolt 18.08.2015. a Tallinnas XXX juurest kuni kella 03:45-ni Koskla tänavani suunaga Sõpruse pst poole mootorsõiduki Opel Astra reg. nr-ga XXX juhtimine vähemalt 0,85 mg/l suuruses alkoholijoobe seisundis, mistõttu on täidetud KarS §-s 424 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et B.B pani talle etteheidetava teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. B.B on andnud ütlusi (tl 2), mille kohaselt jõi ta kella 22-st kuni 02:30-ni kokku 2,5 liitrit õlut ning 0,25 liitrit kanget alkoholi ning kohe peale seda asus autot juhtima selleks, et viia sõber koju ning ka ise koju sõita. Kohus leiab, et arvestades ärajoodud alkoholi kogust ning asjaolu, et alkoholi tarvitati kokku 4,5 tunni jooksul ja B.B ütlustest nähtuvalt asus ta kohe peale alkoholi tarvitamise lõpetamist sõiduauto rooli, siis pidi B.B rooli istumise hetkel saama aru, et ta on vähemalt keskmises alkoholijoobes, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Sealjuures on B.B ise andnud ütlusi, et ta tundis ennast natukene väsinuna ning sai aru, et ta ei ole kaine, kuigi arvas, et saab sõiduki juhtimisega hakkama (tl 2). Enda enesetundest ja teadmisest, et ta on alkoholijoobes 4 (9)

1-15-6674 hoolimata asus B.B aga teadlikult sõiduautot juhtima selleks, et viia oma sõber koju ja ka ise koju sõita. Eelnevast nähtub, et B.B tahtiski mootorsõidukit joobes juhtida. Juhiloa andmetest nähtub, et B.B ’l on alates 04.02.2015. a olemas juhtimisõigus (tl 24). Seega on B.B läbinud nii autokooli kui ka riikliku teooria- ja sõidueksami, mistõttu teab B.B , et alkoholijoobes juhtimine on keelatud ja karistatav ning keskmise joobe puhul mitte enam väärteo-, vaid kriminaalkorras. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et B.B pani alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime vähemalt otsese tahtlusega, mistõttu on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. Õigusvastasus ja süü B.B teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. B.B oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning B.B on sündinud 1993. aastal (tl 10, 20). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti märgib kohus siinkohal, et KarS § 36 kohaselt ei välista joobeseisund isiku süüd. Seega on B.B tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et B.B on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 424 mõttes ehk mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistus KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kuigi B.B 2014. aasta sissetulek on Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel olnud kokku vaid 774 eurot (tl 24-25), siis kahtlustatavana ülekuulamisel on B.B andnud ütlusi, et ta töötab Soomes ning teenib kuus 2000 eurot kätte (tl 2-3). Kohtuistungil täpsustas B.B , et ta töötab Soomes ehitus-hooldustöölisena ning iga kuu saab ta kätte 2200 eurot (tl 32). Seega on B.B ’l olemas kindel töökoht ja sissetulek. Sealjuures on Eesti mõistes tegemist keskmisest oluliselt suurema sissetulekuga. Lisaks on B.B varasemalt kriminaalkorras karistamata (tl 20). Nendel põhjustel leiab kohus, et B.B puhul on antud juhul võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.t rahalist karistust. B.B süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et sõiduki juhtimise ajal oli B.B alkoholijoove vähemalt 0,85 mg/l. Kuivõrd kriminaalvastutuslik piirmäär on 0,75 mg/l, siis alkoholimäära kohaselt on B.B süü pigem väike. Teiseks arvestab kohus ka asjaolu, et B.B pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, mis on tahtluse liikidest raskuselt keskmine vorm. Lisaks arvestab kohus ka seda, et B.B ütlustest nähtuvalt oli tema poolt juhitud sõiduautos ka tema sõber (tl 2), mistõttu pani B.B lisaks enda ka kaasliiklejatele elule, tervisele ja varale ohtu ka oma sõbra tervise. Süüd suurendava asjaoluna arvestab kohus ka seda, et B.B asus vahetult peale niivõrd suure koguse alkoholi (2,5l õlut ja 0,25l kanget alkoholi) tarbimist mootorsõidukit juhtima. Samuti suurendab B.B süüd asjaolu, et ta pani toime ka teisi liiklusrikkumisi. Nimelt nähtub tunnistaja Tiit XXX ütlustest, et B.B äratas politseiametnikus tähelepanu seetõttu, et ta ületas fooriristmiku punase keelava tulega ning ületas silmnähtavalt lubatud kiirust (tl 13 pöördel). Nimetatud rikkumised oleksid karistatavad küll väärteokorras (liiklusseaduse § 227 ja § 221), kuid kuivõrd B.B’le esitati süüdistus juba kuriteo toimepanemises, siis samal ajal toime pandud väärtegusid ei uuritud ning KarS § 3 lg 5 kohaselt ei saagi B.B antud juhul karistada toimepandud väärtegude eest, kuivõrd nii kiiruse ületamine, keelava punase tulega fooriristmiku ületamine kui ka joobeseisundis juhtimine moodustavad 5 (9)

1-15-6674 kõik ühe teo, millest üks on kuriteona ja teised kaks väärtegudena kvalifitseeritavad. See aga ei tähenda, et neid asjaolusid ei saaks arvestada isiku süü suuruse hindamisel. B.B puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud joobes juhtimise osas kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 2). Samuti väljendas B.B kahetsust toimepandu osas ka kohtuistungil (tl 32 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda B.B poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes B.B teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid ja ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et B.B süü on keskmisest mõnevõrra väiksem, mistõttu on talle võimalik mõista karistus, mis jääb sanktsiooni keskmise ja alammäära vahele. Kuivõrd KarS §-s 424 ei ole sätestatud rahalise karistuse maksimaalset ega minimaalset määra, siis tuleneb rahalise karistuse piirmäärad karistusseadustiku üldosast. KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise, mis antud juhul on 265 päevamäära. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on B.B varasemalt kriminaalkorras karistamata isik (tl 20). Kehtivaid väärteokaristusi on B.B ’l kokku kaks, kuid need on määratud ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel ühistranspordis nn piletita sõitmise eest. Nimetatud põhjustel oleks võimalik B.B ’le mõistetavat karistust mõnevõrra vähendada. Samas arvestab kohus siinkohal ka asjaolu, et rahalise karistuse mõistmisel peab kohus KarS § 44 lg 3 kohaselt aluseks võtma isiku sissetuleku 2014. aastal ja seda Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtuvalt. Kuivõrd 2014. aastal kokku teenis B.B tulu Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel kokku 774 eurot (tl 24-25), siis jääb tema päevasissetulek alla KarS § 44 lg-s 2 sätetatud miinimumpäevamäära. Seetõttu peab kohus karistuse mõistmisel võtma aluseks miinimumpäevamäära, milleks on 10 eurot. Samas nähtub nii B.B kahtlustatavana ülekuulamisest (tl 2-3) kui ka kohtuistungil tema poolt avaldatust, et tema tegelik sissetulek on oluliselt suurem, nimelt teenib ta iga kuu kätte 2200 eurot (tl 32). Seega miinimumpäevamäärades arvutatav rahaline karistus ei oma selleks ettenähtud vajalikku eripreventiivset mõju, mistõttu ei saa kohus süü suurusele vastavat karistust varasema kriminaalkorras karistamatuse tõttu veelgi vähendada. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi alkoholijoobes juhtimine on üks kõige sagedasem ning ohtlikum liiklusrikkumine Eestis, ei ole põhikaristuse suurendamine käesoleval juhul üldpreventsioonist lähtuvalt otstarbekas. Seda põhjusel, et kellelegi suurema rahalise karistuse mõistmine võib küll eripreventsiooni positiivselt mõjutada ehk panna inimest järgmisel korral enne rooli istumist mõtlema kuriteo sooritamise ja sellega kaasnevate tagajärgede üle. Samas üldpreventsiooni ehk teiste ühiskonnaliikmete kaitset silmas pidades on võrreldes põhikaristuse suurendamisega efektiivsem hoopis lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine, mis reaalselt peab ära hoidma isiku poolt uue alkoholijoobes juhtimised. Võttes arvesse B.B süü suurust, samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus B.B ’le KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat rahalist karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks seega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus B.B karistuse hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aja 18.08.2015. a – 19.08.2015. a, s.o 2 (kaks) päeva 6 (9)

1-15-6674 eelvangistust. Arvestades, et KarS § 68 lg 1 kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära, tuleb B.B’le mõistetud rahalisest karistusest arvata maha kokku 6 (kuus) päevamäära. Seega kuulub B.B’l ärakandmisele rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäärana 10 (kümme) eurot s.o kokku 940 (üheksasada nelikümmend) eurot. Kohtuistungil taotles kaitsja, et B.B võiks rahalise karistuse tasuda ositi ühe aasta jooksul (tl 32 pöördel). Eesti Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt teenis B.B 2014. aastal kokku vaid 774 eurot (tl 24-25). Samas on B.B kahtlustavana ülekuulamisel öelnud, et ta teenib 2000 eurot kuus kätte (tl 2-3) ning kohtuistungil kaitsja küsimustele vastates avaldanud, et ta töötab Soomes ehitus-hooldustöölisena ning iga kuu saab ta kätte 2200 eurot (tl 32). Sealjuures varalisi kohustusi, laene tal ei ole (tl 32). Arvestades B.B sissetuleku suurust, kohustuste ja laenude puudumist ning Eesti Vabariigi keskmist kuusissetulekut leiab kohus, et B.B’l ei käi üle jõu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates 940 euro suurune rahaline karistus. Sealjuures ei peagi kuriteo toimepanemise tulemusena mõistetud karistuse kandmine olema isikule mugav ja lihtne. Kohtu hinnangul rahalise karistuse tasumise ajatamine ühe aasta peale ( 78 eurot kuus) arvestades B.B sissetulekut läheks aga vastuollu nii karistuse mõistmise eesmärkide kui ka sellelt oodatava mõjuga. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaitsja taotluse rahalise karistuse tasumise ajatamiseks rahuldamata ning määrab, et KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.12.2013. a kohtuotsuse nr 3-1-1-122-13 p-s 9 seoses väärteokorras joobes juhtimise lisakaristuse kohaldamisega selgitanud järgmist:

1-15-6674 kuuks ja seda ka juhul, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kohtu hinnangul ei saa üldjuhul esineda olukorda, kus kriminaalse joobega sõiduki juhtimisel kohaldatakse kergemat lisakaristust võrreldes väiksema joobe määraga toimuva väärteomenetlusega. Alla kolme kuu lisakaristust kohaldatakse kriminaalse joobes juhtimise puhul seetõttu väga erandlikel asjaoludel. B.B puhul kohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid alla kolme kuu pikkuse lisakaristuse mõistmist, ei esine. Nagu Riigikohtu kriminaalkolleegium on väärteoasjaga seoses leidnud, siis juhtimisõiguse äravõtmine ei täida mitte ainult isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, vaid aitab tagada ka üldpreventiivset eesmärki ehk on hoiatav kõigile teistele liiklejatele. Arvestades Eesti liikluskultuuri või õigemini kultuuritust ning eriti viimasel ajal juhtunud ränki liiklusõnnetusi, mis on põhjustatud joobes juhtide poolt, tuleb saata ühiskonnale selge signaal, et kriminaalses joobemääras mootorsõiduki juhtimisel võetakse alati ära juhtimisõigus vähemalt kolmeks kuuks. Samuti leiab kohus, et tihtipeale on ka kuritegude toimepanijad rohkem huvitatud juhtimisõiguse alles jätmisest kui mõistetava põhikaristuse määrast. Seda kinnitavad antud juhul ainuüksi B.B poolt kohtuistungil väljendatu, mille kohaselt palus ta viimases sõnas peale seda kui prokurör oli taotlenud kohtult juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks ja kaitsja leidis, et maksimaalse pikkus võiks olla üks kuu, et kohus võtaks üheks kuuks juhtimisõiguse ära ning kasvõi suurendaks selle arvelt rahalise karistuse summat (tl 32 pöördel). Seega teo toimepanija suhtes on oluliselt distsiplineerivam lisakaristuse kohaldamine. Seda just eriti esmakordse kuriteo toimepanija puhul, sest tavapäraselt mõistetakse esmakordselt kuriteo toimepanijale põhikaristusena kas tingimisi või ärakandmisele kuuluv rahaline karistus või tingimisi vangistus. Tingimisi karistuste puhul isik põhikaristuse raskust reaalselt ei pruugigi tunda, mistõttu ainus karistuslik meede ja mõjutusvahend isiku suhtes ning hoiatus teistele ühiskonnaliikmetele väljendubki eelkõige lisakaristuse kohaldamises. Lisaks ülaltoodud üldpreventiivsetele kaalutlustele arvestab kohus käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamisel B.B puhul ka eripreventsiooni mõjutavate asjaoludega. Esmalt on kohus eelnevalt juba märkinud, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt pani B.B toime lisaks mootorsõiduki joobes juhtimisele, mis on kuritegu, ka kaks väärteokorras karistatavat tegu – keelava tulega ristmiku ületamine ning kiiruse ületamine. Seega kuigi varasemalt ei ole B.B ’l väärteokaristusi liiklusalaste rikkumiste eest (tl 20), siis 18.08.2015. a pani ta toime ka teisi liiklusrikkumisi. Sealjuures on kiiruse ületamisel alates 21km/h võimalik kohaldada lisakaristusena väärteokorras samuti juhtimisõiguse äravõtmist alates ühest kuust kuni kolme kuuni (LS § 227 lg 5 p 1). Teiseks on kohus põhikaristuse eripreventsiooni analüüsimisel juba leidnud, et B.B puhul tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks miinimumpäevamäär, mis on oluliselt väiksem tema tegelikust sissetulekust. Seega tegelikkuses ei oma B.B’le mõistetud rahaline karistus piisavat eripreventiivset mõju, mistõttu tuleb selle mõju vähesust kompenseerida lisakaristuse kohaldamisega. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et B.B suhtes tuleb kohaldada lisakaristust, kuid see võib olla senise kohtupraktika pinnalt miinimummääras ehk kolm kuud. Arvestades, et juhtimisõiguse äravõtmise maksimaalne pikkus võib olla kuni kolm aastat, on kolm kuud ka põhimõtteliselt lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras. Tõkend Kuivõrd kohus mõistis B.B ’le karistuseks rahalise karistuse (mitte reaalse vanglakaristuse), siis tuleb isik koheselt kohtusaalist kinnipidamiselt vabastada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. 8 (9)

1-15-6674 Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 120 eurot (tl 23, 34-36). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2015. a 390 eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel B.B’l tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas B.B kriminaalasja (lühimenetluses) kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra, mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab B.B hüvitama menetluskulud summas 412,50 eurot. Kohtuistungil taotles kaitsja, et B.B võiks menetluskulud tasuda ositi ühe aasta jooksul (tl 32 pöördel). Eesti Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt teenis B.B 2014. aastal kokku vaid 774 eurot (tl 24-25). Samas on B.B kahtlustavana ülekuulamisel öelnud, et ta teenib 2000 eurot kuus kätte (tl 2-3) ning kohtuistungil kaitsja küsimustele vastates avaldanud, et ta töötab Soomes ehitus-hooldustöölisena ning iga kuu saab ta kätte 2200 eurot (tl 32). Sealjuures varalisi kohustusi, laene tal ei ole (tl 32). Kohus leiab, et B.B’l ei käi üle jõu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest nii rahaline karistus (940 eurot) kui ka menetluskulud (412,50 eurot) ehk kokku 1 352,50 euro suurune summa. Peale rahalise karistuse ja menetluskulude tasumist jääks B.B’le veel 850 eurot enda ülalpidamiseks, mis kohtu hinnangul on piisav ning ei pane isikut olukorda, kus ta majanduslikult hakkama ei saaks. Siinkohal tuleb silmas pidada, et kuriteo toimepanemise tulemusena tekkinud tagajärgi ei peagi olema kerge ja mugav kanda. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaitsja taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks rahuldamata ning määrab, et KrMS § 423 ja 417 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.