lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-3849/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-3849/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
18.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-3849

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali

Kriminaalasi

Vellu Jallai süüdistuses KarS § 329 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. mai 2015 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Põhja Ringkonnaprokuratuur

Prokurör

Urmo Paal

Süüdistatav

Vellu Jallai, ik: 36405192735, varem kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 2 päeva

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 12 mai 2015 aasta kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-3849 Vellu Jallai KarS § 329 järgi õigeksmõistmises muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.Vellu Jallai ́d süüdistatakse selles, et tema, isikuna keda täitmisele pööratud Harju Maakohtu 09.02.2015 otsusega nr 1-15-1022 on karistatud KarS § 424 järgi rahalise karistusega 1340 eurot ning juhtimise õiguse äravõtmisega 3-ks kuuks, juhtis tahtlikult 11.05.2015 kella 07:50 ajal Harjumaal Tallinnas XXXXX XX maja juures, suunaga XXXXX tänava poole, mootorsõidukit Peugeot 607 registreerimismärgiga XXXXXX, millega tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsusega määratud karistust. Seega pani Vellu Jallai toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 329 järgi.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus mõistis Vellu Jallai süüdistuses KarS § 329 järgi õigeks. Vabastas ta kinnipidamiselt kohtusaalist. KrMS § 181 lg 1 alusel jättis kõik menetluskulud riigi kanda. Kohus selgitas, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel ja korras on Vellu Jallai’l õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist seoses tema kinnipidamisega ajavahemiku 11.05.2015. a – 12.05.2015. a eest. Maakohus tuvastas, et Vellu Jallai juhtis mootorsõidukit 11.05.2015. a, kuigi temalt oli Harju Maakohtu 09.02.2015. a kohtuotsusega mõistetud lisakaristusena ära võetud sõiduki juhtimisõigus perioodiks 17.02.2015. a kuni 16.05.2015. a. Seetõttu täitis Vellu Jallai oma tegevusega KarS § 329 objektiivse koosseisu. Kohus jõudis seisukohale, et Vellu Jallai puhul ei ole täidetud KarS §-s 329 nõutav subjektiivne koosseis, kuivõrd Vellu Jallai ei tegutsenud vähemalt otsese tahtlusega. Kohus leidis, et Vellu Jallai ei pannud tegu toime isegi mitte kaudse tahtlusega, vaid tegutses ettevaatamatusest, täpsemini pani teo toime kergemeelsusest.

APELLATSIOON:

3.Kohus on subjektiivse tunnuse puudumise osas seisukoha sisustanud Vellu Jallai ütlustest, et tea ei teadnud, et paneb toime kuriteo, lähtudes. Prokuröri leiab, et nimetatu ei vasta tõele ning ütlused on antud vaid enda õigustamiseks eesmärgiga vabaneda vastutusest. Vellu Jallai pidi tegelikult teadma, et ei tohi mootorsõidukit juhtida, mida saab hinnata Vellu Jallai käitumise ning kohtulikul uurimisel tuvastatu alusel. KrMS § 421 lg 1 kohaselt lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või – määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning temalt vastavate õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks või süüdimõistetule kohtulahendis märgitud keelu kohaldamiseks. Seega on kohtuotsus üldse eelduseks, et juhiluba Maanteeametile jõuaks. Seega on lisakaristuse kohaldamise tagajärjena käsitletav asjaolu, et Maanteeamet saaks enda valdusesse süüdimõistetu juhiloa kuniks lisakaristus kestab ning nimetatut saab täita vaid siis, kui süüdimõistetu kohtu poolt pandud kohustuse täidab. See on ka põhjus, miks kohus nimetatud kohustuse kohtuotsusesse märgib. Kuna Vellu Jallai ei viinud teadlikult juhiluba Maanteeametile, ei täitnud ta juba liiklusseaduse §-i 127 rikkudes, kohtuotsust.

Vellu Jallai teadis, et 09.02.2015 kohtuotsusega võeti ära temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Samuti Vellu Jallai teadis, et ta pidi viie tööpäeva jooksul nimetatud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vellu Jallai jättis selle liiklusseaduse kohustuse teadlikult tegemata. Samuti teadis Vellu Jallai kohtuotsuse edasikaebamise õigusest s.t ka sellest, mille järgi arvestatakse kohtuotsuse jõustumist. KarS § 329 subjektiivse koosseisu sisuks on otsene tahtlus ehk isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Vellu Jallai teadis, et pidi juhiload loovutama Maanteeametile, kuid ei teinud seda, mistõttu pani ta ennast olukorda, kus ta ei teadnud, millal tegelikult täpselt algab ja lõppeb lisakaristuse tähtaeg. Kui ta oleks juhiload loovutanud, poleks ta juhilube tagasi saanud enne kui lisakaristuse tähtaeg on möödunud. Seega jättes juhiload Maanteeametile viimata, kuigi see kohustus tuli kohtuotsusest, ei saanud ta tegelikult teada, millal ta juhtimisõigus täpselt taastub ning sellest mitteteadmisest pidi ta enne mootorsõiduki juhtima asumist aru saama. Seega täpselt teadmata, kas ta juhtimisõigus on taastunud või mitte, kuid asudes sellegipoolest mootorsõidukit juhtima s.o tegutsema teadlikult, pani Vellu Jallai KarS § 329 kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 318; § 319; § 338 p 2, 3; § 339 lg 2 ; § 340 lg 4 p 2, 3 palub prokurör tühistada Harju Maakohtu 12.05.2015 otsus Vellu Jallai õigeksmõistmises. Teha uus otsus, millega mõista Vellu Jallai KarS § 329 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi ning karistada rahalise karistusega 50 päevamäära s.o 500 eurot, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning mõista rahaline karistus 33 päevamäära s.o 330 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamises oldud aeg 11.05.15 – 12.05.15 s.o 6 päevamäära. Prokurör ei taotle suulist menetlust.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

4.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse põhjenduste ja apellatsiooni väidetega leiab, et esitatud apellatsioon ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus on tõenditele tuginevalt leidnud, et Vellu Jallai juhtis mootorsõidukit 11.05.2015 aastal ehk ajal, mil tal oli 09.02.2015 aasta otsusega mõistetud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Kohus jõudis järeldusele, et Vellu Jallai poolt toimepandus esinevad KarS § 329 ettenähtud objektiivsed tunnused. Kolleegium eelnimetatud järeldusega nõustub ning kuna selles osas pole kohtuotsust vaidlustatud siis KarS § 329 objektiivse koosseisu osas põhjendust ei esita. Maakohus on leidnud, et Vellu Jallai ei tegutsenud KarS § 329 koosseisus nõutava vähemalt otsese tahtlusega vaid ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis. Kohus on nõustunud prokuröriga, et kui Vellu Jallai oleks täitnud kohustust viia oma juhiluba Maanteeametisse, mis oli märgitud ka 09.02.2015. a kohtuotsuses, siis oleks talle Maanteeametist öeldud täpne periood, mille jooksul tal on keelatud mootorsõidukit juhtida. Samas ei saa isiku poolt vaid juhilubade äraviimise kohustuse mittetäitmisega sisustada KarS § 329 ettenähtud koosseisuslist otsest tahtlust. Kolleegium märgib, et 09.02. 2015 aasta otsuse resolutiivosas ( t.lk. 27-29 ) on arusaadavalt ja üheselt märgitud, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse sisust oli süüdistatav teadlik ning tal oli ka otsus kätte antud. Seega oli ta täielikult teadlik, et tal on juhtimisõigus ära võetud ja ta on kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest oma juhiload loovutama. Kui

oma kohustusest teadlik isik ei täida otsuses toodud kohustust on tegemist tahtliku otsuses äranäidatud kohustuse täitmata jätmisega. Seega kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatuga, et Vellu Jallai jättis sellise kohustuse teadlikult täitmata. Samas kolleegium on seisukohal, et sellise kohustuse täitmata jätmine pole piisav tuvastamaks süüdistatava käitumises objektiivsete asjaolude suhtes otsest tahtlust ehk lisakaristuse täitmisest teadlikku kõrvalehoidumist. Nagu ka maakohus, on ka prokurör apellatsioonis õigesti märkinud, et alates 01.01.2015 aastast ehk siis ka juba teo toimepanemise ajal kehtiv KarS § 329 süüteokoosseis eeldab kõigi objektiivsete asjaolude suhtes otsest tahtlust. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et vastavalt kohtuistungi protokollile ( t.lk. 3335 ) on süüdistust toetav prokurör leidnud, et Vellu Jallai on kuriteo toime pannud kaudse tahtlusega. Apellatsioonis, mille piirides KrMS § 331 lg 2 ringkonnakohus asja arutab, on prokurör märkinud, et jättes juhiload Maanteeametile viimata, kuigi see kohustus tuli kohtuotsusest, ei saanud ta tegelikult teada, millal ta juhtimisõigus täpselt taastub ning sellest mitteteadmisest pidi ta enne mootorsõiduki juhtima asumist aru saama. Seega täpselt teadmata, kas ta juhtimisõigus on taastunud või mitte, kuid asudes sellegipoolest mootorsõidukit juhtima s.o tegutsema teadlikult, pani Vellu Jallai KarS § 329 kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohtukolleegium osutab, et eeltoodud põhjendus ja tehtud järeldus on oma sisult vastuolulised. Kui prokurör leiab, et mootorsõidukit juhtima asumisel Vellu Jallai tegelikult ei teadnud millal tal juhtimisõigus taastub siis ei piisa koosseisulise otsese tahtluse tuvastamiseks sellest, et ta sai aru oma teadmatusest. Edasi on prokurör kinnitanud, et ta ei teadnud täpselt kas juhtimisõigus on taastunud või mitte, kuid asus mootorsõidukit juhtima ehk tegutsema teadlikult. Kolleegium leiab, et kui isik ei tea täpselt kas tal on õigus mootorsõidukit juhtida, pole võimalik tuvastada tema kindlat teadmist, et mootorsõidukit juhtides ta paneb toime kuriteo. Otsese tahtluse tuvastamine aga eeldab, et isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Seejuures otsustava tähtsusega on just toimepanija kindla teadmise tuvastamine e tahtluse intellektuaalne element. Süüdistatav on andnud ütlused sellest, et juba 09.02.20115 aastal otsuse kuulutamisel ta selgitas, et kohtuotsust ei vaidlusta, mistõttu arvas, et otsus jõustub järgmisel päeval st 10.02.2015 aastal. Kuna tal võeti juhtimisõigus ära kolmeks kuuks, siis asus ta sõidukit juhtima 11.05.2015 aastal, st 3 kuud pärast tema arvates otsuse jõustumisest. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatava ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid tõendeid pole esitatud ning kuigi ta juhtis mootorsõidukit keelu ajal, pole antud juhul tuvastatav rikkumise toimepanemine kindla teadmisega ehk siis pole tuvastatav tema KarS § 329 järgi süüdi tunnistamiseks nõutav subjektiivne tunnus-otsene tahtlus.

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12. mai 2015 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla, Meelika Aava , Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.