lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-5744/9

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-5744/9
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
17.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
835
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-5744/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja14.07.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-5744 (15230200679)

Kohtukoosseis

Kohtunik Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. juuli 2015 kohtuotsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav U.J (isikukood XXX), apellatsioon ja taotlus apellatsiooni ennistamiseks

tähtaja

RESOLUTSIOON

Jätta U.J-i apellatsioon ja taotlus apellatsiooni tähtaja ennistamiseks Harju Maakohtu 14. juuli 2015 kohtuotsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-5744 läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 14. juuli 2015 kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati U.J süüdi KarS § 4231 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati U.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.08.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 5 kuud 25 päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.07.2014, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 538 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. U.J-ile määrati kriminaalhooldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas Xxxx xx, xxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkendina kohaldati U.J-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni elukohast lahkumise keeldu. U.J-ilt mõisteti välja riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja menetluskuludena 144 eurot, mis tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2.Harju Maakohus kuulutas 14. juulil 2015 kohtuotsuse resolutiivosa (kd I tl 45-46). Süüdistatav kinnitas 14. juulil 2015 eraldi lehel enda allkirjaga, et ei soovi kasutada apellatsiooniõigust, on kohtuotsuse ja maksegraafiku kätte saanud. Samas on ka süüdistatava kaitsja adv R. Lumiste allkirjaga kinnitanud, et ei soovi apellatsiooniõigust kasutada (kd I tl 47). Kohtuotsus jõustus 15. juulil 2015 (kd I tl 48-49).
3.Harju Maakohtu 14. juulil 2015 otsuse peale esitas süüdistatav 23. juulil 2015 apellatsiooni (pealkirjastatud määruskaebus) ja 10. augustil 2015 taotluse apellatsiooni tähtaja ennistamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et U.J-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. KrMS § 319 lg 1 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksu, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. KrMS § 326 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata ning kui apellant ei ole KrMS § 319 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulutas Harju Maakohus 14. juulil 2015 otsuse resolutiivosa ning selle kuulutamisel kohus selgitas edasikaebamise korda, tähtaega ja küsis, kas U.J sai kohtuotsusest aru ning kas kaebekord on süüdimõistetule arusaadav (kd I tl 43-44). Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et otsus on arusaadav, selgitust ei vaja. Apellatsiooni esitada ei soovi ja annab selle kohta allkirja eraldi lehele. Seega käesoleval juhul ei nähtu kohtuistungi protokollist, et süüdistatav või tema kaitsja oleksid suuliselt avaldanud soovi kasutada apellatsiooniõigust koheselt kohtuistungil peale resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsus jõustus 15. juulil 2015. Kohus leiab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine on kohtumenetluse pooltel kohustuslik, kuivõrd teate esitamine kujutab endast apellatsiooni esitamise vältimatut eeldust. Riigikohus on lahendites 3-1-1-135-04 p-s 6 ja 3-1-1-35-05 p-s 8 märkinud üheselt, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul teatamise

kohustuse näol on tegemist on absoluutse nõudega ning kui nimetatud nõuet on rikutud, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobunud kirjalikult. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-144-03 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. U.J niisuguste takistuste esinemist ringkonnakohus ei tuvastanud. Eelnevast tulenevalt tuleb taotlus apellatsiooni tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja tähtaeg ennistamata.

5.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 319 lg-test 1 ja 4 ja § 326 lg 2 p-st 1, jätab ringkonnakohus U.J-i apellatsiooni läbi vaatamata, tähtaja ennistamata ja tagastab apellatsiooni apellandile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.