Tanel Seeder süüdistuses KarS § 213 lg 1; § 349; § 344 lg 1; § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9; § 201 lg 1; § 4231 järgi kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav Tanel Seeder (ik 39509262738) apellatsioon kohtuvea parandamist puudutavas ja menetluskulude osas
RESOLUTSIOON
1.Tanel Seedri kaebus kohtuvea parandamist puudutavas osas jätta läbi vaatamata.
2.Väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas jätta Tanel Seedri kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu 13.07.2015 otsusega tunnistati Tanel Seeder kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 213 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 213 lg 2 p 1); § 344 lg 1; § 349 järgi ning mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati T. Seeder süüdi ja karistati teda KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 10 kuud; KarS § 4231 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti T. Seedrile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 9 kuud vangistust alates T. Seedri kinnipidamisest, s.o 19.01.2015 ning karistuse ülejäänud osa,
1-15-5377 s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui T. Seeder ei pane 2-aastase 5kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Esitatud tsiviilhagid rahuldati ning T. Seedrilt mõisteti välja AS-i S kasuks 698,83 eurot; S AS-i kasuks 281,52 eurot; L AS-i kasuks 425,55 eurot; TS kasuks 2000 eurot; W OÜ kasuks 370 eurot. Sama kohtuotsusega mõisteti T. Seedrilt kriminaalmenetluse kuludena välja II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 432 eurot. Kohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi igakuisete maksetena 12 kuu jooksul.
2.Harju Maakohtu 14.07.2015 määrusega parandas maakohus 13.07.2015 otsuse sissejuhatuses kirjavea ning luges õigeks süüdistatava nimeks Tanel Seeder.
3.24.07.2015 esitas T. Seeder apellatsiooni, milles taotleb otsuse ülevaatamist ringkonnakohtus ning uue ja korrektse otsuse tegemist. Kohtuotsuses on süüdistatava nimeks ekslikult märgitud TS. Kaebaja leiab, et selline kohtuotsus ei ole tõsiseltvõetav ja seda viga ei saa parandada kohtumäärusega. Samuti vaidlustab T. Seeder apellatsioonis menetluskulude väljamõistmist ning palub ringkonnakohtul teha uue otsuse koos uue maksegraafikuga, mis algab 2016. aasta algusest. Kaebaja märgib, et vabaneb vanglast 19.10.2015, hetkel ei ole tal sissetulekuid ja vanglas olles ei ole tal võimalik ühtegi makset teha. Esimese makse saaks ta teha 2016. aastal, kuna selleks ajaks on tal kindel elu ja töökoht.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. 13.07.2015 sõlmisid prokurör, T. Seeder ja tema kaitsja kokkuleppe (4. kd, tl 134-137), mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu 13.07.2015 istungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde ning palusid see kinnitada. 4.1 Apellatsioonkaebuses leiab T. Seeder, et kohtuotsuses sisalduva nimes tehtud vea tõttu ei ole otsus tõsiseltvõetav. Sellega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et 14.07.2015 määrusega on maakohus nimetatud vea parandanud ning Harju Maakohtu 14.07.2015 määrus on Harju Maakohtu 13.07.2015 otsuse lahutamatu osa. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et nimetatud viga ei saa parandada kohtumäärusega. Kuigi maakohus on parandamise määruses ekslikult viidanud KrMS §-le 431, tuleneb maakohtu õigus parandada jõustumata kohtuotsuses ilmsed ebatäpsused KrMS § 306 lg-st 5. Nimelt on KrMS § 306 lg 5 kohaselt kohtul õigus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Sama sätte teise lause kohaselt parandab kohus vead määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia. Harju Maakohtu 13.07.2015 otsuse sissejuhatuses süüdistatava nime parandamine ei mõjuta otsuse sisu, kuivõrd maakohus mõistis 13.07.2015 otsusega T. Seedri süüdi temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja mõistis talle karistuse sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 4.2 Vastavalt KrMS 318 lg 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1
1-15-5377 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud kuriteo eest karistus, mida seadus ette ei näe. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seejuures seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Selliseid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ja neile ei viita ka kaebuse esitaja. Asjaolu, et kohtuotsuse sissejuhatuses oli ekslikult märgitud süüdistava nimeks Taavi Seeder, ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on kokkuleppemenetluse normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. 4.3 Eeltoodust tulenevalt tuleb T. Seedri apellatsioon kohtuvea parandamist puudutavas osas jätta läbi vaatamata KrMS § 326 lg 2 p 3, § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel.
5.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et KrMS § 189 lg 2 kohaselt otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebekorras. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Süüdistatav T.Seeder on vaidlustanud kokkuleppemenetluses tehtud otsust menetluskulude tasumise osas, mistõttu tuleb lahendada Tanel Seedri kaebus määruskaebemenetluses. 5.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega ei näe KrMS § 180 lg 3 ette menetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamist, vaid üksnes ositi tasumise võimaldamist. Vaid pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist on tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus menetluskulude osas jõustunud ja täitmisele veel pööratud. 5.2 13.07.2015 sõlmitud kokkuleppes on välja toodud, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12, süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud – advokaaditasu eeluurimise käigus kokku 408 eurot. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma sundraha (4. kd, tl 145). Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Maakohtu istungil kinnitas T. Seeder, et on teadlik, et tal tuleb tasuda menetluskulud, s.o sundraha ja kaitsjatasu, ja oli nende tasumisega nõus (4. kd, tl 149). T. Seedri kaitsja taotles kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning ülejäänud osas ajatada üheks aastaks. Maakohus rahuldas kaitsja taotluse menetluskulude ajatamise osas ning pikendas otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul T. Seedrile vastu tulles ka võimaldanud. Igakuise makse suurust summas 84,75 eurot ei saa pidada nii suureks, et tekiks a priori kahtlus, kas isik on võimeline seda tasuma. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Kuivõrd T. Seedrile
1-15-5377 mõistetud karistusest jäeti osa tingimisi täitmisele pööramata, vabaneb T. Seeder vangistusest käesoleva aasta oktoobris. Kohtule ei ole teada ning T. Seeder ei ole esitanud ka ühtegi tõendit enda töövõimetuse kohta ning seega on tal võimalik vabaduses tööle asuda ning hakata menetluskulusid tasuma. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul on võimalik tasuda menetluskulusid kindlaksmääratud osades aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades, et kohtuotsus ei ole käesoleva ajani jõustunud, on T. Seedril veel piisavalt aega vabatahtlikult esimene osamakse tasuda. Seonduvalt maksegraafikuga selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 159 lg 3 kohaselt võib kohus kohtuotsusele eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed. Dokumendil on informatiivne tähendus, st. et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Eeltoodust tulenevalt ning KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 alusel on T. Seedril esimese osamakse tasumiseks aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud, sh asjaolu, et T. Seedril kuulub koheslelt ärakandmisele 9 kuud vangistust. Eeltoodut arvestades, leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult jätnud T. Seedri menetluskulud täielikult tema enda kanda ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas. 5.3 KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.juuli 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ning T.Seedri kaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Orvi Tali
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.