Kohtulahend

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 9.jätkab üldhariduse omandamist; 10.ei suhtle talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 11.osaleb sotsiaaltöötaja määratud programmi(de)s. KarS § 74 lg 1 alusel määrata Eduard XXX katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 26.03.2015.a – 27.03.2015.a., s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Eduard XXX suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Eduard XXX KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 264 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Kohustada Eduard XXX tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 117.25 eurot. Alaealisel vajalike rahaliste vahendite puudumisel mõista nimetatud summad VÕS § 1053 lg 2 alusel välja alaealise seaduslikult esindajalt XXX(XXX). Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Eduard XXX, kriminaalasi 1-15-5981, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid ja kanepipurustaja (grinder), (asuvad toimiku konfiskeerida ja hävitada. - DVD plaat jätta kriminaalasja juurde

juures),

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Eduard XXX Harju Maakohtu 30.04.2015 määrusega arestitud sularaha summas 115 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus 26.03.2015 kella 16.22 ajal nägi Viru Keskuse turvatöötaja kaamerast, et Tammsaare pargis Hämariku kuju juurest noortekambast üks nooruk andis teisele raha ning sai vastu minigrip kilekoti. Turvatöötajad pidasid mõlemad noorukid kinni ning andsid üle politseile. Minigrip kilekoti üle andnud noorukina tuvastati Eduard XXX, kelle kinnipidamisel leiti tema juurest 11 minigrip kilekotti rohelise taimse ainega, grinder ja sularaha erinevates kupüürides kokku 115 eurot. Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Eduard XXX, et tarvitab marihuaanat ise viimased 3 aastat regulaarselt 2-3 korda nädalas. Kinnipidamisel leitud aine oli soetatud edasimüümiseks kasumis teenimise eesmärgil, kuna kogus raha autojuhilubade jaoks. Samuti tarvitas ise ostetud marihuaanat. Ekspertiisiaktiga nr 15E-AN0356 tuvastati, et Eduard XXX kinnipidamisel äravõetud 11-s minigrip kilekotis oli marihuaana kogumassiga 9,83 grammi, THC sisaldusega 17%. Taimepurustajas (grinder) leiti THC jälgi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja..

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Eduard XXX süüdistatakse selles, et tema kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult soetas edasimüümise eesmärgil suures koguses, s.o koguses millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga vähemalt 9,83 grammi THC sisaldusega 17%. Eduard XXX hoidis narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga vähemalt 9,83 grammi ebaseaduslikult enda valduses kuni 26.03.2015 kellani 16:22, kui turvatöötajad ta Tallinnas Viru Keskus 4/6 juures kinni pidasid. Narkootiline aine marihuaana võeti politsei poolt Eduard XXX ära 26.03.2015 kella 17:35 ajal kahtlustatavana kinnipidamisel. Sellise tegevusega Eduard XXX pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 184 lg 1 alusel. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Eduard XXX, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 16.06.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Eduard XXX süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 26-27.03.2015 /tl 76-78/, so 2 päeva, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja ärakandmata vangistuseks jääb seega 1 aasta 1 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 16 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 21, 7, 8 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama ja tarvitama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega ning narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased), jätkama üldhariduse omandamist, ning osalema sotsiaaltöötaja määratud programmi(de)s. Eduard XXX nõusolekul ning juhindudes KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida 26.03.2015 kahtlustavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud sularaha summas 115 eurot, mis on arestitud 30.04.2015 Harju Maakohtu määrusega 1-15-3186 ja kantud rahandusministeeriumi Politseija Piirivalveameti tagatiskontole 27.04.2015. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - minigrip kilekotid ja kanepipurustaja (grinder), (asuvad toimiku juures), konfiskeerida ja hävitada. - DVD plaat jätta kriminaalasja juurde Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 264 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.