Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

Z.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, uuesti 14.08.2015 kella 15.45 paiku Tallinnas, Tööstuse 101 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Tööstuse Säästumarketi kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 0,2 l viina „Beloff“ maksumusega 2,49 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega jäi kuritegu lõpule viimata Z.H tahtest olenemata. Oma tahtliku tegevusega pani Z.H toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Z.H tunnistas ennast kohtueelses menetluses inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi, kahetses ning selgitas, et ei mäleta, mis juhtus 14.08.2015, sest tal on probleem alkoholi tarvitamisega (tl 20). Kohtuistungil selgitas Z.H , et oli inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal joobes ning ei mäleta täpselt juhtunut (tl 57).

Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Z.H süü varguse toimepanemises 14.08.2015.a on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad Z.H süüd Rimi Eesti Food AS-i avaldus, õigusvastase teo toimepanemise akt, tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid. Rimi Eesti Food AS-i avaldus tõendab, et 14.08.2015 kella 15.45 paiku peeti Tallinnas, Tööstuse 101 asuvas Tööstuse Säästumarketi kaupluses kinni meesterahvas, kes varastas pudeli viina Beloff, maksumusega 2,49 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud (tl 2). Turvafirma USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akti kohaselt peeti 14.08.2015 kella 15.45 paiku Tallinnas, Tööstuse 101 asuvas Tööstuse Säästumarketis kinni mustas jopes meesterahvas, kes möödus kassadest kauba 0,2 l pudeli viina Beloff, maksumusega 2,49 eurot eest tasumata. Kinnipeetud meesterahvas anti üle politseile (tl 3). USS Security töötaja XXX ütluste kohaselt oli ta 14.08.2015 tööl Tallinnas, Tööstuse 101 asuvas Tööstuse Säästumarketis ja nägi, kuidas mustas jopes meesterahvas pani sisetaskusse pudeli viina Beloff, maksumusega 2,49 eurot. Kuna meesterahvas kauba eest ei tasunud, siis pidas tunnistaja ta kinni, varastatud viin tagastati kauplusele, õigusrikkuja anti üle politseile (tl 4-5). 14.08.2015 Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseijaoskonna arestimaja politseiniku poolt koostatud isikusamasuse protokolli andmetel on samal päeval arestimajja toimetatud isiku puhul tegemist Z.H-ga, kelle isikukood on XXX (tl 6). Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt oli Z.H 14.08.2015 Kesklinna politseijaoskonnas seljas must jope (tl 13). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.H 7 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 15 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas varavastaste väärtegude eest (tl 25-35). Harju Maakohtu 02.04.2015 ja 15.07.2015 otsuste ärakirjad tõendavad, et Z.H on karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (tl 42-46). Z.H ütlused riimuvad kriminaalasjas kogutud tõenditega. Seega on leidnud tõendamist, et Z.H isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud süütegusid võõra vara vastu, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud Z.H elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Harju Maakohus karistas Z.H 2014. aastal kolmel ja 2015.a kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on ta 2014.a kahel korral karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi. Mõned päevad peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist pani ta uuesti toime varavastase süüteo. Seega pani Z.H toime võõra vallasasja varguse katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks Z.H poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Z.H on 8 korral karistatud kuritegude toimepanemise eest, tal on ka 15 kehtivat väärteokaristust. Väärtegude eest on Z.H karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks Z.H mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Z.H on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (Harju Maakohtu 19.02.2014, 29.08.2014, 16.09.2014, 02.04.2015 ja 15.07.2015 otsustega). Viimati mõistetud karistuse – vangistus 30 päeva - kandmiselt vabanes ta 12.08.2015.a. On ilmne, et karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, sest Z.H jätkas koheselt peale karistuse kandmiselt vabanemist süütegude toimepanemist. Arvestades Z.H isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistuse eesmärkide saavutamiseks karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Z.H kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, varastatu väärtus on väike, kuritegu jäi katsestaadiumisse. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatavat võib karistada vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus Z.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu 144 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Z.H vabanes kinnipidamiskohast 12.08.2015, ta ei tööta ning tal puudub vara. Kohtu hinnangul ei ole Z.H oma varalise seisundi poolest võimeline hüvitama menetluskulusid täies ulatuses ning jätab määratud kaitsjale makstava tasu riigi kanda. Kuna Z.H ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus peab põhjendatuks kohaldada sundraha tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.