Kohtulahend

(kaks) kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 16.07.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud, millise karistusaja algust arvestada alates 14.07.2014. Juri Prokopenkolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust 96 (üheksakümmend kuus) eurot pool tasust, so 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kokku 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot; s.o kokku menetluskulu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Juri Prokopenko, 1-15-4890, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Juri Prokopenkole tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juri Prokopenkolt välja mõistamata jäetud menetluskulu 48 (nelikümmend kaheksa) euro ulatuses jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Asitõendid: CD-plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

KRIMINAALASJA KOHTULIKUL ARUTAMISEL KOHUS TUVASTAS:

Juri Prokopenkot süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi vähemalt kaks korda, s.o süstemaatiliselt, võttis 30.06.2014 kella 19.32 ajal Tallinnas Sõpruse pst 201/203 asuvast Expert kaupluse müügisaalis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mängukonsooli Playstation 4 maksumusega 449 eurot ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata kuna peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.

Seega pani Juri Prokopenko toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav Juri Prokopenko, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, süüdistatavale on esitatud süüdistus üksnes ühes episoodis, asjaolud on selged. Isik peeti kinni, ei ole asjas ühtegi vastuväidet.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 30.06.2014 kella 19.32 paiku Tallinnas Expert Eesti OÜ kaupluses Playstation 4 maksumusega 449 euro varguse katse toime panemine Juri Prokopenko poolt on tõendatud nii Juri Prokopenko süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kahtlustatavana 04.12.2014 antud ütluste (tl 39-47) kohaselt tunnistab Juri Prokopenko end süüdi ja kahetseb tehtut. Võttis 30.06.2014 Magistrali Kaubanduskeskuse Expert poest spontaanselt mängukonsooli ja lahkus poest kauba eest maksmata. Anastassia XXX oli lihtsalt kaasas ja ei teadnud midagi. Peeti kinni kauplusest väljudes ja anti politseile üle. Konsool võeti ära. Anastassia XXX 13.11.2014 kahtlustatavana antud ütlustest (tl 28-34) nähtub, et 30.06.2014 kella 19.32 paiku läksid nad koos Juri Prokopenkoga Magistrali Kaubanduskeskusesse, sest Juri Prokopenko oli teinud ettepaneku midagi varastada, et raha saada. Olles Expert Eesti OÜ poes nägi, kuidas Juri Prokopenko väljus poest mingi karp käes. Keskuse väljapääsu juures peeti Juri Prokopenko kinni, tema jäi paar sammu maha ja teda ei märgatud. Siis läks koju. Juri Prokopenkole inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXXütlustest (tl 25-27) nähtuvalt oli ta 30.06.2014 tööl Magistrali Keskuses Expert Eesti OÜ kaupluses müügikonsultandina, kui kella 19.32 paiku jäi talle silma kahtlane meesterahvas, kes koos naisterahvaga poes oli. Nägi, kuidas meesterahvas väljus koos naisterahvaga poest ja kuidas meesterahvas surus ennast turvaväravate äärde, korra vilksatas käega väljas poolt turvaväravaid. Siis nägi, et mehel on mängukonsool käes ja kõndis talle järgi. Meesterahvas hakkas eest ära jooksma. Püüdis ta kinni, surus maha ja palus turvamees kutsuda. Seejärel viisid turvamehed meesterahva minema ja tema viis mängukonsooli poodi tagasi. Ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 12-24) tõendab Juri Prokopenko poolt süüteo toimepanemist. Asitõendi vaatlusprotokollist, kus on kirjeldatud turvakaamera salvestus, nähtub, et 30.06.2014.a kell 19.32 Magistraali keskuses liigub tumedate pikkade juustega naine, kelle järel liigub musta värvi dressides mees, käes on karp. Välisuksele lähenedes on näha, et üks mees (müüja), ajab meest taga ja saab kahe välisukse vahel kätte. Müüja proovib karbiga meest kinni hoida ja karbiga mees püüab kogu aeg müüjast lahti saada. Karp kukub maha. Neiu läheb neist rahulikult mööda. Turvatöötajad jooksevad kohale ja võtavad mehe kinni ning viivad ära. Müüja võtab karbi ja samuti lahkub. Nagu Expert Eesti OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 30.06.2014.a kella 19.32 paiku Tallinn Sõpruse pst 201/203 kaupluses Expert pani toime õigusvastase teo 449 euro väärtuses. Kaup on tagastatud rikkumata (tl 3). Seega on sedastatav, et see ese oli süüdistatava jaoks võõras vara ning

süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati müüja poolt ja peale kauplusest väljumist võeti süüdistatav müüja ning turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud mängukonsooli kauplusele tagastada, mis viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava ütlustest ja süüteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on Juri Prokopenko süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja mis jäi katse staadiumisse. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Juri Prokopenko pani toime 1 varguse katse. Samuti on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest (tl 62-66), viimati Harju Maakohtu 16.07.2014.a otsusega nr 1-14-6098 KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi ja Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsusega nr 1-13-5784 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 - 25 lg 2 järgi. Seega süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Kohus leiab, et süüdistusaktis on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiline vargus. Kriminaaltoimikus leiduva Harju Maakohtu 16.07.2014 otsuse (tl 74-78) kohaselt oli eelmine vargus toime pandud 14.07.2014, so kaks nädalat pärast menetlusesemeks oleva varguse toimepanemist, so väga lühikese ajavahemiku jooksul on süüdistatav pannud toime kaks vargust, olles isikuks, keda on karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus Juri Prokopenko poolt toimepandud süüteos ei tuvastanud. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni, siis ei jõudnud süüdistatav süütegu toime panna ning see jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjustel. Seega on tegemist süüteo katsega KarS § 25 lg 2 mõttes. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et Juri Prokopenko isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Juri Prokopenko ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Samuti on süüdistatavat varasemalt varavastaste kuritegude eest karistatud vangistusega (tl 62-66) ning süüdistatav kannab vangistust ka käesoleval ajal. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Juri Prokopenko süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud ning seega on Juri Prokopenko süü väike. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtu hinnangul pole talle inkrimineeritava süüteo puhul tegemist juhuslikku laadi episoodiga, vaid sellist tegevust on võimalik vaadelda eesmärgipärase tegevusena. Süüdistatavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine kahetsuse puudumist. Samuti leiab kohus, et varguste toimepanemine on süüdistatava jaoks muutunud elustiiliks, millega kõrvaliste isikute vara arvelt elatuda. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades, leiab kohus, et Juri Prokopenkole tuleb mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o alammäära lähedale. Harju Maakohtu 16.07.2014 otsusega on Juri Prokopenko süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi ning määratud lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 3 aastat ja 2 kuud. KarS § 65 lg 1 järgi, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavale eelmise otsusega mõistetud karistuse rangust ning käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse suhteliselt väiksust, on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes karistuste liitmise kergeimat viisi ja loeb käesoleva otsusega mõistetava karistuse kaetuks raskeima karistusega, lugedes karistuse ärakandmist alates 14.07.2014. Kohus leiab, et arvestades olukorda, kus süüdistatav mõisteti eelmise otsusega süüdi kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud pärast menetlusesemeks olevat kuritegu, pidanuks kahte samalaadset kuritegu menetlema ühises menetluses, kuivõrd süütegude toimepanemise vaheline ajavahemik oli vaid kaks nädalat. Seetõttu tuleb ka liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 alusel luua süüdistatava jaoks olukord nagu oleks kriminaalasju menetletud ühises menetluses.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. Kohtuistungil leidis kaitsja, et osa kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust tuleks jätta süüdistatavalt välja mõistmata, kuivõrd kaitsjale makstud tasu hõlmas endas peale menetlusesemeks oleva episoodi ka teist episoodi, milles prokuratuur menetluse tema taotlusel rahuldas. Seetõttu tuleks kohtueelsel menetlusel makstud tasust välja mõista vaid neljandik. Kohus leiab, et esitatud seisukoht on arvestatav, kuid kohtu arvates tuleks lähtuda süüdistuse mahu vähenemisest poole võrra kohtueelsel menetlusel, kuivõrd ülejäänud osas menetlus jätkus ja menetlus lõppes kohtulahendiga. Teises episoodis, milles menetlus lõpetati, tuleb makstud tasu jätta riigi kanda. Kuigi kohtul puuduvad tõendid süüdistatava legaalsete sissetulekute kohta, pole kohtule esitatud ka tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava sihipärane käitumine ja teadlik valik. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Juri Prokopenko enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.07.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti temalt välja osa teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnevast sundrahast 266,25 eurot. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha osaliselt välja mõistetud, siis leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tule. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja seda, et süüdistatav kannab vanglas karistust ning temalt on ka eelmiste otsustega menetluskulusid välja mõistetud, mis ilmselgelt on tasumata, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.