1-13-5254/27 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohtu 13.06.2013. a otsusega tunnistati Rašid Habibulin süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti Rašid Habibulinile liitkaristus Harju Maakohtu 15.11.2012. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 3 kuud 28 päeva vangistust. Rašid Habibulinile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. Samuti tunnistati otsusega Rašid Habibulin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.11.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra, s.o 3 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Rašid Habibulinile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus alates 17.12.2012. a ja karistuse kandmise aja alguseks loeti alates 17.12.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.12.2012. a ja lõppeb 15.10.2016. a. Vangla toetab Rašid Habibulini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Rašid Habibulini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Rašid Habibulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokuröri arvates ei võimalda Rašid Habibulinit vangistusest enne tähtaega vabastada eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja varasem elukäik. Prokurör osundab, et Rašid Habibulinit on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Rašid Habibulini puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, puudulik probleemilahendamise oskus ning majandusliku kasu saamine. Rašid Habibulin on vangistuse ajal osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Vabaduses hakkavad Rašid Habibulini majanduslikku toimetulekut mõjutama tasumata võlanõuded, väljakujunenud kulutamisharjumus ja kindla töökoha puudumine.

3.KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Rašid Habibulinit on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Rašid Habibulin on varasemalt karistatud peamiselt varavastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Rašid Habibulin liitkaristust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise ja valdamise eest ning varguste toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 15.11.2012. a otsusega (kriminaalasi 1-12-10309), millega Rašid Habibulin tunnistati süüdi varguste toimepanemises, mis jäid katse staadiumisse. Rašid Habibulinile mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Seega on Rašid Habibulin narkootikumidega seotud kuriteod (2 episoodi), mille eest ka käesoleval ajal karistust kannab, toime pannud katseajal. Kusjuures narkootilised ained on Rašid Habibulinilt leitud ja ära võetud ligikaudu kaks nädalat pärast katseaja algust. Lisaks leiti ja võeti Rašid Habibulinilt ära järgmise kahe nädala pärast veel suur kogus narkootilist ainet. Seega jätkas Rašid Habibulin vaatamata varasemale kriminaalmenetlusele (sealhulgas kinnipidamisele) ja kohtuotsusele kuritegelikku käitumist. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused (mida Rašid Habibulinil oli võimalik kanda ka vabaduses) ei ole mõjutanud Rašid Habibulinit õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole olnud tõhusad. Oluline on rõhutada, et Rašid Habibulinile on varasemalt mõistetud korduvalt karistusena vangistust, mis tuli täitmisele pöörata, kuid ka kõige raskemaliigilisem karistus ei ole Rašid Habibulini käitumist mõjutanud. Lisaks kriminaalkorras karistatusele, on Rašid Habibulinit korduvalt karistatud ka väärteokorras, muuhulgas NPALS rikkumiste eest. Kohus leiab, et Rašid Habibulini poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest kannab ta käesoleval ajal karistust) on rasked. Rašid Habibulin on toime pannud mitu ühiskonnaohtlikku kuritegu (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine), mille läbi on ohustatud rahvatervis. Kohus arvestab sedagi, et kokku käitles Rašid Habibulin ebaseaduslikult 2,07 g (puhtal kujul 167,3 mg) fentanüüli, millisest kogusest saanuks narkojoobe tekitada vähemalt 800-le inimesele. Seega oli kuritegude läbi ohustatud isikute ring lai. Kuriteo raskust suurendab seegi, et Rašid Habibulin ise on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alates 1998. a) ja vangistusele eelneval perioodil tarvitas ta igapäevaselt fentanüüli. 3.2 Kohus peab Rašid Habibulini käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Rašid Habibulin on vangistuses olles osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, osalenud sotsiaalprogrammides 12 Sammu ja Eluviisitreening, täitnud ja analüüsinud sotsiaaltöötajaga tagasilanguse töövihikut. Rašid Habibulin omandas riigikeele õppes A2 taseme. Alates 23.03.2015. a osaleb Rašid Habibulin vangla majandustöödel. Rašid Habibulinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuigi Rašid Habibulin on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, ei taga ainuüksi vangistuses läbitud tegevused, et Rašid Habibulin oleks vabaduses suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma. Samas on Rašid Habibulini puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest. Rašid Habibulin on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada, kuid samas ei ole kohus veendunud, et Rašid Habibulini sellesisuline tahe ja motivatsioon on siiras ja suur. Võttes arvesse, et Rašid Habibulin on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, ei saa lõplik harjumustest loobumine olema Rašid Habibulini jaoks lihtne. Seda kinnitab ka fakt, et Rašid Habibulin on varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Seega ei ole alust olla veendunud, et Rašid Habibulin on suuteline sellel korral oma väljakujunenud tegutsemist muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidele ja muudele tegevustele.