Kohtulahend

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus: I.K süüdistatakse selles, et tema on ajavahemikul 06.08.2009 kuni 24.02.2015 kasutanud korduvalt, so sagedusega kaks kuni kolm korda aastas, füüsilist vägivalda oma lapseealise poja XXX(s.XXX) suhtes, lüües talle XXXasuvas korteris eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel rihmaga vastu tuharate ja selja piirkonda, sakutades juustest või tõmmates kõrvadest. Oma tegevusega põhjustas I.K pojale füüsilist valu. Sealhulgas tema kasutas 24.02.2015 kella 08:30 ja 09:00 vahelisel ajal XXXsuhtes füüsilist vägivalda - haaras pojal käega kaela piirkonnast ning sakutas juustest, seejärel lõi pojale korduvalt lahtise käega turja piirkonda ning kunstlilledega kaela, turja ja selja piirkonda. Samuti tõmbas poega kõrvast ning küünistas poja kätt, püüdes poja käest telefoni kätte saada ajal, mil poeg helistas politseisse. Oma tegevusega põhjustas I.K pojale füüsilist valu ning tervisekahjustustena sinikad ja marrastused vasaku õla, kaela ja selja piirkonda. Seega I.K pani toime kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatav, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav I.K karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka I.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 24.25.02.2015, s.o. 2 (kaks) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi I.K suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui I.K ei pane 1-aasta ja 3-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima KarS § 75 lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut, on süüdistatav I.K käitumiskontrolli ajal kohustatud: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi;

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et I.K poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb I.K-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. I.K pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. I.K-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 192,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks I.K-lt välja mõista kaitsjatasu 192.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Käesoleval juhul märkis prokurör, et tegemist on peresisese asjaga, pere sissetulek ei ole suur ning võimalikult suur osa menetluskuludest võiks jääda riigi kanda. Menetluskulude täielik välja mõistmine kahjustaks prokuröri hinnangul ka alaealise lapse huve. Süüdistatav märkis, et tema sissetulek koristajana on 158 eurot neto, mehe palk on miinimum, palgale lisandub ka töövõimetuspension. Kohus leiab, et I.K-lt tuleb välja mõista kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Sundraha riigi kanda jätmine on põhjendatud: kohus nõustub prokuröriga selles, et pere sissetulekud on väikesed ning menetluskulude täielik välja mõistmine kahjustab lapse huve. Asitõendid: DVD plaat videoülekuulamisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.