Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Tarmo Nestrik’u süüdistusasi KarS § 4231 järgi lühimenetluses
Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 13. mai 2015. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Prokurör
Süüdistatav Tarmo Nestrik Silvia Kruusmaa
Süüdistatav
Kaitsja
Tarmo Nestrik, isikukood 37902030391, EV kodanik, emakeel eesti, haridus: x klassi, töökoht: Xxx xx xxxxxxxxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 14, elukoht Xxxxxx xxx xx-xx Tallinn Vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 13. mai 2015. a kohtuotsus Tarmo Nestrik’u suhtes jätta muutmata ja süüdistatava apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarmo Nestrikule esitati KarS § 4231 järgi süüdistus selles, et tema, olles 22.04.2014 ja 22.09.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 05.04.2015 kella 15.00 ajal Tallinnas Xxxxx tee ja Xxxxxx xxx ristmikul suunaga Xxxxx tee 5+Tankla poole mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Eelkirjeldatud tegevusega pani Tarmo Nestrik toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Harju Maakohtu 13. mai 2015.a. otsusega tunnistati T. Nestrik süüdi KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui T. Nestrik ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 13. mai 2015. Kohus mõistis T. Nestrikult välja menetluskulud, mis koosnesid sundrahast ja määratud kaitsja tasust. Kohus määras, et T. Nestrikul on võimalik menetluskulusid tasuda vabatahtlikult ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ühes kuus kokku 56,75 eurot.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Apellatsiooni esitas süüdistatav Tarmo Nestrik, kes vaidlustab enda süüdimõistmist KarS § 4231 järgi, taotleb kvalifitseerida temale inkrimineeritud kuritegu ümber väärteoks ning palub karistuseks määrata rahatrahv. Süüdistatav märgib oma apellatsioonis, et seaduse kohaselt peab inimene kolm korda aasta jooksul politseile vahele jääma ja alles siis järgneb kriminaalvastutus. Seadus hakkas kehtima 2015.a jaanuarist, kuid süüdistus on esitatud selles, et T. Nestrik juhtis 22. aprillil 2014 ja 22. septembril 2014 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. 2014.a seda seadust veel ei olnud, mistõttu eelmise aasta rikkumised ei lähe antud olukorras arvesse. 2015.a aprillis pani ta selle teo toime esmakordselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et süüdistatava apellatsioonis toodud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks alust ei anna, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
5.Süüdistatav vaidlustab apellatsioonis enda süüdimõistmist kuriteokoosseisu alusel, leides, et kriminaalvastutus süstemaatilise teo eest ei saa järgneda juhul, kui selle kuriteokoosseisu kehtivuse ajal on toime pandud vaid üks tegu ja ülejäänud süstemaatilisust andvad väärteod on toime pandud enne vastava kuriteokoosseisu kehtima hakkamist. Seetõttu on süüdistatav seisukohal, et teda
2(4)
tulnuks karistada käesoleval juhul väärteokorras. Ringkonnakohus apellatsiooni eelnimetatud seisukohaga ei nõustu.
5.1.T. Nestrik mõisteti maakohtu poolt süüdi KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Maakohus on lugenud tõendatuks ja vaidlust ei ole selles, et T. Nestrik juhtis tahtlikult mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 05. aprillil 2015, olles eelnevalt sama teo eest karistatud väärteokorras 22. aprillil 2014 ja 22. septembril 2014. Kuigi KarS § 4231 hakkas kehtima
01.jaanuarist 2015, esines süstemaatilisus kui käesolevas apellatsioonis vaidlusalune kuriteokoosseisu tunnus KarS-is juba varasemalt ning selle kohta on Riigikohus väljendanud oma seisukoha KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses 20. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-1-1-87-08.
5.2.Nimetatud Riigikohtu lahendi asjaolude kohaselt oli isikut karistatud väärteokorras pisivarguste toimepanemise eest 8. ja 9. mail 2008, kolmas tegu aga oli toime pandud 20. augustil 2008, s.o pärast süstemaatilise varguse kui kriminaalkorras karistatava teo kehtima hakkamist 28. juulil 2008.a. Eelkirjeldatud asjaoludel lahendas Riigikohus küsimust, kas süstemaatiline kuriteokoosseis on täidetud juhul, kui väärteona karistatavad teod on pandud toime enne seda, kui hakkas kehtima vastav süstemaatilist tegu kriminaliseerinud norm. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatav T. Nestrik tõstatanud käesolevas apellatsioonis sama õigusliku küsimuse, mida tuleb kohtupraktikas käsitleda ühetaoliselt. Riigikohus asus seisukohale, et vastus eelnimetatud küsimusele on jaatav. Nimetatud otsuse p-s 12 selgitas Riigikohus, et enne seadusemuudatuse jõustumist toime pandud väärteod on õiguslikult siduvad uue seaduse kehtivuse ajal ja neid tuleb arvesse võtta ka sellisele teole õigusliku hinnangu andmisel, mis on toime pandud pärast seadusemuudatuse jõustumist.
5.3.Apellant rõhutab, et süüdistus on esitatud tegude kohta, mis on pandud toime enne KarS § 4231 kehtima hakkamist 01. jaanuaril 2015. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on eelnimetatud lahendi p-s 12 sedagi selgitanud, et kriminaalkorras süstemaatilise teo eest karistatakse isikut mitte enne seadusemuudatuste jõustumist toime pandud tegude, vaid pärast seda toime pandud teo eest. Teisisõnu ei muuda kolmas toimepandud samalaadne süütegu tagasiulatuvalt süstemaatiliselt toimepanduks ka isiku eelnevaid tegusid. Eelmärgitu tähendab, et T. Nestrik’ut ei karistatata kriminaalkorras mitte 22. aprillil 2014 ja 22. septembril 2014 toimepandud tegude, vaid 05. aprillil 2015 toime pandud teo eest. T. Nestrikule esitatud süüdistusest nähtub selgelt, et temale etteheidetav tegu seisnes selles, et tema juhtis 05. aprillil 2015 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistuses on samuti arusaadavalt märgitud, et T. Nestrik on isik, keda on 22. aprillil 2014 ja 22. septembril 2014 karistatud Harju Maakohtu poolt liiklusseaduse § 201 lg 2 selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõigust omamata. T. Nestrik’ule ei heideta süüdistuses ette 22. aprillil 2014 ja 22. septembril 2014 toime pandud tegusid, vaid süüdistuses on ära näidatud kaks eelnevat väärtegu, mis on käesoleval juhul aluseks 05. aprilli 2015 teole õigusliku hinnangu andmiseks.
5.4.Eeltoodust tulenevalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on T. Nestrik’ule süüdistuses etteheidetud teo kvalifitseerinud õigesti kuriteona KarS § 4231 järgi. Süüdistatava taotlus kvalifitseerida tema tegevus väärteona jääb rahuldamata.
6.Apellant on lisaks vaidlustanud mõistetud karistust, taotledes väärteokorras rahatrahvi määramist. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et maakohtu antud õiguslik hinnang T. Nestrik’u teole jääb muutmata ja tegemist on kuriteoga, puudub seaduslik alus mõista T. Nestrik’ule selle teo eest väärteokaristusena rahatrahv. Seetõttu käsitleb kohtukolleegium apellandi taotlust sisuliselt taotlusena mõista T. Nestrik’ule temale mõistetud tingimisi vangistuse asemel rahaline karistus.
3(4)
7.Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole karistusliigi ega -määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendatud T. Nestrik’ule mõistetud karistuse aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on T. Nestrik’ule karistuse mõistmisel võtnud arvesse karistust kergendavat asjaolu, raskendavate asjaolude puudumist, kriminaalkaristuste puudumist ja 14 väärteokaristuse, millest enamik on liiklusalased, olemasolu. KarS § 4231 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusliigi valikul võttis maakohus arvesse, et T. Nestrik’ut on korduvalt karistatud liiklussüütegude eest ja temale määratud trahvid on tasumata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahalise karistuse mõistmine käesoleval juhul ei ole põhjendatud, kuna senised rahatrahvid ei ole T. Nestrik’ut muutnud õiguskuulekaks. Rahalisel karistusel ei oleks T. Nestrik’u käitumisele mõju ning karistuse eesmärk jääks antud juhul täitmata. Seetõttu jääb apellatsiooni taotlus karistusliigi muutmiseks rahuldamata. Maakohus on T. Nestrik’ut karistanud 3 kuulise vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Seega on mõistetud karistus sanktsiooni miinimummäära lähedal. Võttes arvesse T. Nestrik’u isikut iseloomustavaid andmeid, kohaldas maakohus vangistust tingimisi üheaastase katseajaga. Mõistetud karistus on kooskõlas nii KarS § 56 sätestatud põhimõtete kui kehtiva kohtupraktikaga.
8.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 344-345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 13. mai 2015.a. otsuse Tarmo Nestrik’u suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt
Meelika Aava allkirjastatud digitaalselt
Sten Lind allkirjastatud digitaalselt
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.