Kohtulahend

4981,00 (neli tuhat üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, kui A.N ei pane 2 (kaks) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada A.N-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.08.2015. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada A.N-i suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolm) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. A.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. A.N-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 144.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot.

Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veera Kremez, süüdistatav A.N ja tema kaitsja Valeriy Gimaev sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale rahalist karistust 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses (päevamäär 29,30.- eurot ) s.o 5860.- (viis tuhat kaheksasada kuuskümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata koheselt tasumisele rahalise karistuse osa 30 /kolmkümmend/ päevamäära s.o 879 /kaheksasada seitsekümmend üheksa/ eurot ning tingimisi jäetakse kohaldamata 170 /ükssada seitsekümmend/ päevamäära s.o. 4981 /neli tuhat üheksasada kaheksakümmend üks/ eurot, kui süüdimõistetu ei pane 2 /kahe/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva rahalise karistuse, s.o 30 (kolmkümmend) päevamäära hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.04.2015 kuni 04.04.2015, s.o 2 (kaks) päeva ehk 6 (kuus) päevamäära rahalist karistust, s.o 175,8 (ükssada seitsekümmend viis eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ning KarS § 73 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 24 (kakskümmend neli) päevamäära (päevamäär on 29,30 eurot), s.o 703,20 (seitsesada kolm eurot ja kakskümmend senti) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel lugeda kohesele tasumisele kuuluv karistus tasutavaks ositi 1 /ühe/ aasta jooksul 12 /kaheteistkümnes/ võrdses osas, kuid mitte vähem kui 58,60 /viiskümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend senti/ eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 /kolmeks/ kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et A.N kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega

kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 144.00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Süüdistatava igakuine sissetulek töötasu näol on 1380.00 eurot. Süüdistatava ülalpidamisel on kaks alaealist last ning ta tasub oma isa eluasemekulusid. Elatist tasub igakuiselt 390.00 eurot ja 550-600 eurot on kokku kaks laenu ja kommunaalmaksed. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb menetluskulud summas 729.00 eurot tasuda 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 121.50 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.