lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4616/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-4616/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
10.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-4616

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2015. a., Tallinn

Kohtuasja number

1-15-4616

Kohtukoosseis

Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus N.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav N.J ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1) Jätta süüdistatava N.J-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioonid karistuse mõistmise osas kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata ja tagastada. 2) Jätta süüdistatava N.J-i apellatsioon menetluskulude osas rahuldamata. 3) Välja mõista N.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati N.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust algusega 3. juunist 2015. a. Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud, s.o sundraha 292,50 eurot ja määratud kaitsja tasu 144 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatav viibib kohtuotsuse tegemise ajal vanglas, pidas kohus siiski võimalikuks pikendada vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega ja määras, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.N.J mõisteti süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti 2. juunil 2015 Tallinnas Mustakivi Konsumi kauplusest püüdis varastada maiustusi kokku 66,60 euro väärtuses. Kuritegu jäi katse staadiumi, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni.
3.Maakohtu otsuse peale esitas id apellatsioonid süüdistatav N.J vandeadvokaat L. Viil.

ja tema kaitsja

3.1 N.J vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud karistuse ja temalt välja mõistetud menetluskulude osas. Süüdistatav taotleb talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Miks süüdistatav talle mõistetud karistusega ei nõustu, seda apellatsioonist ei nähtu. Taotleb end vabastada sundraha tasumisest, sest viibib vanglas ning tal ei ole raha. 3.2 Kaitsja taotleb karistuse määra lühendamist, sest N.J-ile mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. N.J püüdis vargust toime panna seetõttu, et tal puudus sissetulek. Kuritegu jäi katse staadiumi. Tegemist oli väheväärtuslike esemetega. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega, leiab, et maakohtu otsus on N.J-ile karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale mõistetud karistust põhjendatud ning kohtukolleegium 2(4)

nõustub nende põhjendustega. Kaitsja apellatsioonis märgitud asjaolusid on kohus karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Maakohus karistas D. Usseisnovit sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti seda, et varastatud esemete väärtus on väike, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katse staadiumi. Samas märkis maakohus õigustatult, et süüdistatavat on varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud. Viimati vabanes ta vangistuse kandmiselt 1. juunil 2015 ning juba järgmisel päeval pani ta toime uue varguse. Seetõttu märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid N.J-ile mõistetud niigi lühikest vangistuse tähtaega veelgi lühendada. Seega on N.J-i ja tema kaitsja apellatsioonid karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatud ja kohtukolleegium jätab need läbi vaatamata.

5.Järgnevalt peatub kohtukolleegium N.J-ilt välja mõistetud menetluskuludel. KrMS § 175 lg 1 p -de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.J kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda peab tõendama süüdistatav. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohtukolleegium märgib, et N.J on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et teda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega, kuid vaatamata sellele ei ole need karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Käesoleva kuriteo pani ta toime järgmisel päeval pärast vanglast vabanemist. Seega pidi N.J möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Asjaolu, et N.J viibib vanglas, ei ole samuti aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal 3(4)

ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012. a otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri 2013. a otsus nr 3-1-1109-13). Seega on N.J võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et N.J-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

6.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras N.J-i kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile välja maksta 48 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse N.J-i suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
7.Seega on N.J-i ja tema kaitsja apellatsioonid karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg -st 3 läbi vaatamata. Menetluskulude osas jätab kohtukolleegium N.J-i apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava

Pavel Gontšarov

Urmas Reinola

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.