lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-16535/126

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-16535/126
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-16535/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.03.20111-10-16535/37Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.11.20111-10-16535/140Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-16535

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 19. juuni 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Rain Vaha kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 19. juuni 2015. a määrus muutmata ning Rain Vaha kaitsja Matti Reinsalu määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) advokaat Matti Reinsalule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Rain Vahalt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.

Rain Vahal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Rain Vaha 110-16535 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Rain Vaha tunnistati Tartu Maakohtu 14. märtsi 2011. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati R. Vaha süüdi KarS § 185 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti R. Vahale liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21. juuni 2006. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning R. Vahale mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu 29 päeva vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 22.–24. juuli 2009, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 20. veebruaril 2012. Kinnipeetava karistusaeg algas 7. aprillil 2014 ja lõpeb 2. juunil 2018. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla avanes tal 5. mail 2015.
2.Tartu Maakohtu 19. juuni 2015. a määrusega jäeti R. Vaha vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused R. Vaha vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Samas puuduvad R. Vaha puhul tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed alused. R. Vahat on kokku neljal korral kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab ta teist korda ning kolmel korral on tema suhtes teostatud kriminaalhooldust. Viimane kriminaalhooldus ei kulgenud rahuldavalt, kuna R. Vaha rikkus kahel korral registreerimiskohustust ning kolmel korral ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. Lisaks karistati teda viimase käitumiskontrolli jooksul kolmel korral väärteokorras. Seega on R. Vaha varem korduvalt viibinud kriminaalhooldusel ning varasematest käitumiskontrolli materjalidest nähtub, et kriminaalhooldus ei ole täitnud oma preventiivset eesmärki. Isik jätkas kuritegude toimepanemist, mis näitab tema pealiskaudset ja ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. 2.2 R. Vaha varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda teda praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kantud karistusaeg ei vasta R. Vaha toimepandud kuriteo raskusele. Kohtul puudub veendumus, et R. Vaha suudab edukalt läbida tema ennetähtaegse vabastamisega kaasneva pika katseaja, sest viimane talle määratud katseaeg kulges mitterahuldavalt. R. Vaha praegusel ajal vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne riivata. Karistusaja pikkus võimaldab R. Vaha ennetähtaegse vabastamise küsimust läbi vaadata ka edaspidi. Kohus on veendumusel, et kui R. Vaha on suuteline karistuse kandmise ajal ka edaspidi jätkama sama positiivselt kui seni, siis on igati põhjendatud järgmisel korral teda ka ennetähtaegselt vabastada. 2.3 R. Vahat on lubanud vabanemisjärgselt nii materiaalselt kui ka moraalselt toetada tema abikaasa ja pere. Selline toetus oli R. Vahal olemas ka ajal, mil ta pani toime kuriteod, mille eest ta karistust kannab. See näitab, et perekonna toetus ei oma kinnipeetava puhul õigusrikkumiste ärahoidmisel määravat tähtsust. Oma tegudes on R. Vaha lähtunud eelkõige kasust iseendale, arvestamata tagajärgedega teistele.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Vaha kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja R. Vaha vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3.1 Vangla materjalide põhjal on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14%. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab R. Vaha tingimisi

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et alates 15. juunist kuni 14. septembrini 2012 töötas kinnipeetav koristajana. 13. septembrist kuni

26.oktoobrini 2012 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav oli juba enne programmis osalemist enamuse probleeme enda jaoks lahti mõtestanud ja neile lahendused leidnud. Programm oli pigem kordamine ja kinnistamine. Alates 15. septembrist kuni
30.novembrini 2012 töötas R. Vaha köögitöölisena. Alates 3. detsembrist 2012 töötab ta raamatukogus. On toimunud vestlused psühholoogiga – kinnipeetav on väga rahul töötamisega raamatukogus, on motiveeritud käituma vangla reeglitele vastavalt, on rahumeelne, avatud ja oma tegusid tunnistav. 3.2 Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama abikaasa juurde aadressil XXX . Korter on 2-toaline ja heas seisukorras ning vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Abikaasa ootab R. Vahat väga koju ning on valmis olema talle igati toeks. R. Vahal on võimalik asuda tööle XXX OÜ-sse või XXX OÜ-sse. Mõlemad ettevõtted on kinnitanud tööleasumise võimalikkust. Kriminaalhooldusametnik märgib oma arvamuses, et R. Vaha suhted lähedastega on head. Suhtleb peamiselt abikaasaga. Kriminaalse taustaga isikutega R. Vaha ei suhtle. Sotsiaalne tugivõrgustik toetab igati R. Vaha positiivseid püüdlusi oma elu muutmiseks. Seoses avavangla osakonnas viibimisega on juulis võimalus asuda tööle väljaspool vanglat. Samuti on juulis võimalus esimeseks lühiajaliseks väljasõiduks abikaasa juurde. 3.3 Kaitsja ei vaidle vastu, et R. Vahal on olnud kuritegelik minevik. Samas ei saa märkimata jätta asjaolu, et käesolevat karistust on R. Vaha kandnud korralikult. Ta on vanglas püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ning näidata seda ka ühiskonnale. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabaduses (töökohad garanteeritud). Selle asemel keskendus kohus liigselt R. Vaha varasemale elukäigule. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi ning see eeldus on täidetud. 3.4 Kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Selle võimaliku riski maandamiseks ongi vaja kinnipeetav vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seadusest ja ühiselu reeglitest tulenevaga. Justiitsministeeriumis valminud ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni ja praktika analüüsist selgus, et vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui neil, kes oma karistuse vanglas lõpuni kannavad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et R. Vaha vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud.
5.Seoses R. Vaha ringkonnakohtule esitatud taotlusega võimaldada tal osaleda kohtuistungil, selgitab kohus, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi reeglina kirjalikus menetluses. Erandid, mil määruskaebuse lahendamiseks korraldatakse kohtuistung, on sätestatud KrMS § 390 lg-s 4. Süüdimõistetu vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse peale esitatud kaebuse lahendamine nende erandite hulka ei kuulu.

6.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates
1.jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
7.Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja etteheitega, mille kohaselt keskendus maakohus R. Vaha vangistusest tingimisi vabastamata jättes liigselt tema varasemale elukäigule, jättes piisavalt arvesse võtmata tema isiku, käitumise karistuse kandmise ajal, elutingimused ning võimalused vabaduses. Maakohus arvestas kõiki kaitsja kaebuses esile toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid (sh võimalust asuda tööle, toetava abikaasa olemasolu, vangistuses töötamist ja sotsiaalprogrammi läbimist ning distsiplinaarkaristuste puudumist). Samas asus kohus põhjendatult järeldusele, et praegusel ajal, mil süüdimõistetu on ära kandnud veidi üle poole karistusajast ning kanda on jäänud veel märkimisväärselt pikk aeg, ei ole need asjaolud tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Hoolimata sellest, et süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud positiivne, ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et R. Vaha on neli korda kriminaalkorras karistatud. Ka reaalses vangistuses ei viibi R. Vaha mitte esimest, vaid teist korda. Olukorras, kus varasemad karistused ei ole R. Vahale piisavat eripreventiivset mõju avaldanud, puudub kohtul alus arvata, et praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes oleks ta valmis alustama uut, seaduskuulekat elu. Kohtu kahtlusi süvendab asjaolu, et R. Vaha on ka varem vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Järelikult on R. Vaha ka varem suutnud kohut oma käitumisega vangistuses veenda, et kantud karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. Samas ei ole ta hiljem suutnud kohtu usaldust õigustada, pannes toime uued kuriteod.
8.Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole põhjendatud vabastada R. Vaha vangistusest selleks esimese võimaluse saabumisel. R. Vahal tuleb jätkata karistuse kandmist, et oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises on reaalsed ja püsivad ega ole ajendatud üksnes soovist vangistusest ennetähtaegselt vabaneda.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
10.R. Vaha kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele poolteist tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel R. Vaha kanda.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.