Kohtulahend

sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsja tasu 73,68 (seitsekümmend kolm eurot ja 68 senti) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et L.I on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 658,68 (kuussada viiskümmend kaheksa eurot ja 68 senti) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 54,89 (viiskümmend neli eurot ja 89 senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700053071 ning selgituse “L.I, otsus nr 1-15-5019, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

tühistada V.A (V.A) suhtes

2.2 Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista V.A-lt (V.A) välja menetluskulu järgmiselt:  

sundraha 585,00 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; kaitsja tasu 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.A (V.A) on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 633,00 (kuussada kolmkümmend kolm) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 52,75 (viiskümmend kaks eurot ja 75 senti) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700053084 ning selgituse “V.A, otsus nr 1-15-5019, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista L.I-lt ja V.A-lt (V.A) solidaarselt 1 470,00 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, AS Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus L.I süüdistatakse selles, et 20.05.2013 kella 04 paiku tungis koos V.A-ga ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse J. S. garaaži, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kompressori Einhell väärtusega 100 eurot, akulaadija väärtusega 200 eurot, 2 akut Exide koguväärtusega 120 eurot, tööriistakomplekti Proffi väärtusega 100 eurot ja kaubiku Chevrolet Express Läti registreerimismärgiga xxxx väärtusega 8000 eurot, tekitades varalise kahju kokku 8520 eurot. Seega pani L.I toime varguse grupi poolt ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.A-st süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud omastamise, tungis 20.05.2013 kella 04 paiku koos L.I-ga ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse J. S. garaaži, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kompressori Einhell väärtusega 100 eurot, akulaadija väärtusega 200 eurot, kaks akut Exide koguväärtusega 120 eurot, tööriistakomplekti Proffi väärtusega 100 eurot ja kaubiku Chevrolet Express Läti registreerimismärgiga xxxx väärtusega 8000 eurot, tekitades varalise kahju kokku 8520 eurot. Seega pani V.A toime varguse grupi poolt ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu KarS § 199 lg 2 p-des 7 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.I-le karistuseks rahalist karistust 250 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2 500 euro suuruses summas, mida kanda ositi, s.o tasuda kümne kuu jooksul 250 eurot kuus. Samuti nõuab prokurör 1 470 euro suuruse kahju väljamõistmist L.I-lt ja V.A-lt solidaarselt J. S. kasuks. KarS § 199 lg 2 p-des 4, 7 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.A-le karistuseks rahalist karistust 250 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2 500 euro suuruses summas, mida kanda ositi, s.o tasuda kümne kuu jooksul 250 eurot kuus. Samuti nõuab prokurör 1 470 euro suuruse kahju väljamõistmist V.A-lt ja L.I-lt solidaarselt J. S. kasuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad L.I ja V.A aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad L.I ja V.A, et kokkuleppe sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavad, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ja V.A süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning mõista neile karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat sideettevõtjalt laekunud andmetega, mis asub kriminaalasja materjalide juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat sideettevõtjalt laekunud andmetega jätta kriminaalasja juurde. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas J. S. on esitanud tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1470 eurot, millest 520 eurot on varastatud tööriistade maksumus, 500 eurot kaubiku süüteluku asendamine ning 450 eurot treileri kulud (tl 68-69).

Süüdistatavad L.I ja V.A võtsid kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 sätestab kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, VÕS§ 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistab välja R.U-lt ja V.A-lt solidaarselt 1 470,00 eurot J. S. kasuks , kuna süüdistatavad panid neile süüksarvatava varguse toime koos ning tekitasid kannatanule kahju koos, ühise tegevuse tulemusena. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks DNA ekspertiiside maksumused 342 eurot ja 684 eurot (tl 32, 47) ning kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu. Menetluskuluks on ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot). Riigikohtu 18. detsembri 2013.a otsuse nr 3-1-1-121-13 punktis 6 on kohus märkinud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Seega arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohta, ehk seda, et käesolevas kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisid ei aidanud kaasa süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele, siis jätab kohus ekspertiisi tasud süüdistatavatelt välja mõistmata. L.I menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 73,68 eurot (tl 105-107) ning sundraha 585 eurot, kokku 658,68 eurot. V.A menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 99-100) ning sundraha 585 eurot, kokku 633 eurot. L.I ja V.A on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotlesid menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades L.I ja V.A sissetulekut ning asjaolu, et süüdistavatel kuulub tasumisele ka tsiviilhagi, käib süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades L.I ja V.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavatele võimalus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.