lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4307/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-4307/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-4307/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-4307

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2015, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-4307

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Sten Lind, Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2015. a otsus, kokkuleppemenetlus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav T.H (ik XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 8. juuni 2015. a otsus T.H-lt välja mõistetud menetluskulude osas muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 8. juuni 2015. a otsusega mõisteti T.H kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuulus 6 kuud 27 päeva vangistust. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti T.H-lt välja menetluskulud summas 729 eurot (sundraha 585 eurot ja määratud kaitsja tasu 144 eurot). KrMS 180 lg 3 alusel määras kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.
2.Maakohtu otsusele esitas määruskaebuse T.H , kes palub vähendada temalt välja mõistetud menetluskulude summat. Ta viibib vangistuses, kus tal ei ole püsivat sissetulekut ja seetõttu ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda. Alternatiivselt palub T.H lükata menetluskulude maksmise kohustus edasi mõneks ajaks pärast tema vabanemist vanglast, kuna ka koheselt vabanedes ei ole tal võimalik menetluskulusid tasuda, kuna ta ei leia kohe tööd.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 17. juuli 2015. a määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning kohtumenetluse pooltel oli võimalus esitada kohtule kirjalikke 1(3)

1-15-4307 seisukohti kuni 28. juulini 2015. Prokurör on edastanud kohtule vastuse, milles ta leiab, et I. Tigase määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Prokurör viitab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas. Kinnipeetav on kohustatud vangistuses töötama. Juhul, kui süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid. Maakohtu poolt T.H-lt välja mõistetud menetluskulud ei ole tavapäratult suured ja isik pole näidanud, et tema tööle saamine kinnipidamisasutusest vabanemisel oleks tervislikel vms põhjustel oluliselt raskendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. T.H on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist.
5.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arutatav kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. Maakohtu 8. juuni 2015. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning T.H kinnitas, et ta on teadlik, et süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud, milleks on sundraha ja kaitsjatasu, ning ta on nende tasumisega nõus /II kd tl 5/. I. Tigase kaitsja palus ajatada menetluskulude tasumine 12 kuule. Menetluskulude riigi kanda jätmist istungil ei taotletud.
6.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võib isiku maksejõuetuse korral teda kuludest osaliselt vabastada või määrata need tasumisele ositi. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud.
7.Maakohus on istungil esitatud menetluskulude ajatamise taotluse rahuldanud ning T.H peab menetluskulud tasuma 12 kuu jooksul. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul I. Tigasele vastu tulles ka võimaldanud. Samuti ei ole T.H-lt välja mõistetud menetluskulude summa ebamõistlikult suur ning igakuine makse (60,75 eurot) moodustab ligikaudu 1/6 miinimumpalgast.
8.KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis kinnitaks, et I. Tigasel käiks menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta, ei tähenda a priori, et menetluskulud tuleks jätta riigi kanda. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või neile karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7). Samuti ei tähenda töötasu puudumine ilmtingimata seda, et isikul puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. T.H ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. 2(3)

1-15-4307

9.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast määruse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb täitmise tähtaja pikendamist.
10.Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 8. juuni 2015. a otsuse muutmata. Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/

Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.