Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 03.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number: 1-15-5419/5
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg: 03.08.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4359

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee

3-18-390/26Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.05.2019 3-17-2262/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.05.2019 3-18-390/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja28.12.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-5419

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 03. augustil 2015.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number

1-15-5419 (15730000338)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Piret Vogt

Tõlk

Natalia Senkevitš

Abiprokurör

Karl – Erik Ansmann

Kriminaalasi

K.Z süüdistus KarS § 3891 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

K.Z , isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, kõrgharidusega, töökoht. XXX, müügijuht, elukoht: XXX, varasemalt kriminaalkorras karistamata, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.06.2012.a kuni 14.06.2012.a, tõkendit kohaldatud ei ole;

Kaitsja

Asenduskaitsja Janar Urres

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 2, 3 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310 lg 1; § 311; § 313; KarS §-dest 68 lg 1; § 73 lg 1, 3 § 78 lg 1 kohus otsustas:

1 lg 2 järgi kvalifitseeritud

1.Süüdi tunnistada K.Z KarS § 389 kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada K.Z-i karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 12.06.2012 kuni 14.06.2012.a s.o 3 (kolm) päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks K.Z-ile mõista 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

5.Käesolevas kriminaalasjas olevate asitõenditega toimetada järgmiselt: 5.1 Käesoleva kriminaalasja materjalide juures ümbrikus nr 8 olev CD-ROM plaat, millel on 12.04.2013.a vaatlusprotokolli lisa nr 2 (AS XXX arvelduskontode nr XXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXX vaatlus) koopia, ümbrikus nr 9 olev CD-ROM plaat, millel 20.05.2013.a vaatlusprotokolli lisa (OÜ XXX ja OÜ EOP Webtrade pangakontode vaatlus) koopia, ümbrikus nr 10 olev 2 tk DVD-ROM plaati, milledel 16.08.2013.a vaatlusprotokolli lisad nr 4 ja nr 5 (K.Z ́i kasutuses olnud arvutite andmete vaatlus) koopia, ümbrikus nr 11 olev CDROM plaat, millel 27.08.2013.a vaatlusprotokolli lisa (XXX lauaarvuti vaatlus) koopia, ümbrikus nr 12 olev CD-ROM plaat, millel 27.08.2013.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa nr 2 (XXX lauaarvuti kõvaketta koopia andmete vaatlus) koopia, ümbrikus nr 13 olev CD-ROM plaat, millel 27.08.2013.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa nr 2 (XXX arvuti andmete vaatlus) koopia, ümbrikus nr 14 olev CD-ROM plaat, millel 27.06.2012.a tunnistaja ülekuulamise protokolli lisa (XXX iPhone ́i andmete koopia) koopia, ümbrikus nr 15 olev CD-ROM plaat, millel 17.06.2012.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa (XXX sülearvuti kõvaketta ja USB-mälu andmete vaatlus) koopia, ümbrikus nr 16 olev CDROM plaat, millel 32 .pdf faili (Prantsuse äriühingu Guillemot Corporation esindaja kirjavahetus ja arved OÜ ́le XXX , mille andis üle tunnistaja XXX Prantususmaal Vanne ́i prokuratuuris 05.12.2012.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri õigusabitaotluse 29.06.2012.a nr PRP-6/12/4287 raames) koopia; samuti on ümbrikku nr 16 lisatud koopia CD-ROM plaadi pitseeringust koos kinnitatud tõlke koopiaga kokku 3 tk A4 lehte, ümbrikus nr 17 olev DVD-ROM plaat, millel Ameerika Ühendriikidele 21.06.2012 saadetud õigusabitaotluse nr PRP-6/12/3864 vastusena saadetud e-posti konto „XXX “ andmed koopia, ümbrikus nr 18 olev CD-ROM plaat, millel 27.06.2012.a läbiotsimisprotokolli lisa (XXX iPhone ́i andmed) koopia, ümbrikus nr 19 olev CD-ROM plaat, millel 03.04.2013.a vaatlusprotokolli lisa (XXX kasutuses olnud XXX (XXX ) arvelduskonto Tallinna Äripanga AS ́is vaatlus) koopia – kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.2 Käesoleva kriminaalasja materjalide juures köites 18 toimikuleht 48 olev CDROM plaadist (Saksamaa Liitvabariigi Brandenburgi Liidumaalt 17.07.2012.a õigusabitaotluse nr PRP-6/12/4375 vastuse lisa) tehtud koopia, köites 19 toimikuleht 112 olev CD-ROM plaadist, millel 21.06.2012.a asitõendi vaatlusprotokolli lisa tehtud koopia – kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5.3 Käesoleva kriminaalasja materjalide juures plasttõkendiga nr 000728230 pitseeritud dokumentide koopiad (20.02.2013.a vaatlusprotokolli juurde), plasttõkendiga nr 000728222 pitseeritud dokumentide koopiad (15.02.2013.a vaatlusprotokolli juurde), plasttõkendiga nr 000728221 pitseeritud dokumentide koopiad (18.02.2013.avaatlusprotokolli juurde), plasttõkendiga nr 000728160 pitseeritud dokumentide koopiad (07.02.2013.a vaatlusprotokolli juurde), plasttõkendiga nr 000728159 pitseeritud dokumentide koopiad (12.02.2013.a vaatlusprotokolli juurde), plasttõkendiga nr 000728158 pitseeritud dokumentide koopiad (07.02.2013.a vaatlusprotokolli juurde),

. Et varjata oma osalust variettevõtte tegevuses, organiseeris XXX oma tuttava XXX OÜ XXX juhatuse liikmeks ja abiliseks. OÜ XXX soetamise eesmärgiks oli edaspidi näilike tehingute tegemine ja võltsarvete esitamine OÜ XXX nimelt ASile XXX , et viimane saaks kajastada oma raamatupidamises Eesti-siseselt ettevõttelt kaupade soetamist ning nende võltsarvete alusel näidata sisendkäibemaksu käibedeklaratsioonides. Peale variettevõtte OÜ XXX soetamist, selleks, et varjata oma kontrolli nimetatud ettevõtte edasise tegevuse üle, organiseeris K.Z endale e-posti aadressi XXX , mida kasutas edaspidi AS XXX vajalike elektroonikakaupade tellimiseks OÜ XXX nimel Euroopa Liidus asuvatelt äriühingutelt XXX Läti filiaal, XXX Läti filiaal, XXX , OY XXX (XXX Ltd, XXX , XXX SIA, XXX Ltd, XXX, OY XXX. Samuti kasutas K.Z OÜ XXX nimel toodete tellimiseks XXX (ik XXX) (K.Z’i vend) Skype kontot. Seejärel saatis K.Z eelnimetatud Euroopa Liidus asuvate äriühingute poolt temale saadetud ettemaksuarved XXX , kes koostas K.Z’i poolt edastatud andmete alusel OÜ XXX nimel ASi XXX raamatupidamisse lisamiseks võltsarved, millel kokkulepitult K.Z ’iga enamasti 6-7%-line allahindlus võrreldes sisseostuhinnaga, millele lisatud 20%-line käibemaks. ASi XXX poolt väljaspool Eestit asuvatelt ettevõtetelt OÜ XXX nimel soetatud kauba eest tasumiseks kanti ASi XXX Swedbank ASis asuvatelt arvelduskontodelt nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX raha ettemaksuna OÜ XXX Swedbank ASis asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX , misjärel K.Z’i juhiste alusel XXX teostas pangaülekande vastavale väljaspool Eestit asuvale ühendusesisesele ettevõttele. Võltsarvetel sisalduv käibemaksusumma, mis peale ühendusesisestele ettevõtetele kauba eest tasumist OÜ XXX pangakontole jäi, võeti XXX korraldusel XXX poolt pangakontorite ja sularahaautomaatide kaudu sularahana välja. Ajavahemikul 06.09.2011 kuni 13.10.2011 kandis XXX OÜ XXX pangakontolt raha, mis peale ASilt XXX laekunud raha ühendusesiseste äriühingute pangakontodele ülekannete tegemist järgi jäi, OÜ XXX Swedbank ASis asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, kust ta selle sularahana välja võttis. Selliselt oli OÜ XXX tegevuse eesmärgiks võimaldada ASil XXX ebaseaduslikult omandada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tulenevalt Käibemaksuseaduse § 29 lg 3 ning vähendada aktsiaseltsi maksukohustust, suurendada tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu ning tekitada alusetut tagastusnõuet.

OÜ XXX tegevust ning rahade liikumist kontrollis ja juhtis K.Z, seega kauba ostuja müügidokumendid olid sisult fiktiivsed ja koostatud eesmärgiga, et AS XXX saaks maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) esitada valeandmeid. Vastavalt Käibemaksuseaduse (KMS) [RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega] § 29 lg 1 ja 3 ning § 31 lg 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutustega; maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt; esitatud arved vastavad KMS § -s 37 sätestatud nõuetele; kaup või teenus on reaalselt soetatud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohase arve olemasolust, kuid sellise regulatsiooni eelduseks ja eesmärgiks on arvele märgitud andmete vastavus tegelikule tehingu sisule. Kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud või arvele märgitud kauba müüja ei ole tegelik müüja, siis ei ole tegemist nõuetekohase dokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, s.o kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Seega KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses käivet ei toimunud. Sellest ja KMS § 29 lg 1 tulenevalt puudus ASil XXX seaduslik alus OÜ XXX fiktiivsete tehingute pealt käibemaksu mahaarvamiseks ja deklareerimiseks, seega esitati ajavahemikul 18.08.2011 kuni 27.08.2012 K.Z ’i poolt, ASi XXX nimel, vahendliku täideviimise vormis, ASi XXX raamatupidaja XXX kaudu, valitsedes raamatupidajat XXX ülekaaluka teadmisega, XXX ja XXX kaasaaitamisel, maksustamisperioodide juuli 2011 kuni juuni 2012 kohta, eMaksuameti kaudu, teadvalt käibedeklaratsioonides maksuhaldurile (Maksu- ja Tolliametile) valeandmeid ja seda järgmiselt: 18.08.2011, 20.09.2011 ja 17.01.2012 interneti teel esitatud 2011. juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 20 434,19 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 20 434,19 eurot. 20.09.2011 ja 17.01.2012 interneti teel esitatud 2011 augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 175 947,67 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 175 947, 67 eurot.

20.10.2011 interneti teel esitatud 2011 septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 104 086,80 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 104 086,80 eurot. 17.11.2011 interneti teel esitatud 2011 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 135 406,85 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 135 406,85 eurot. 20.12.2011 ja 11.01.2012 interneti teel esitatud 2011 novembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 153 913,32 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 11 807,50 euro võrra ning tekitati enammakstud käibemaksu summas 142 105,82 eurot. 20.01.2012 ja 06.03.2012 interneti teel esitatud 2011 detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 100 372,41 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 4 005,92 euro võrra ning tekitati enammakstud käibemaksu summas 96 366,49 eurot. 17.02.2012 interneti teel esitatud 2012 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 32 711,83 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 32 711,83 eurot. 20.03.2012 interneti teel esitatud 2012 veebruarikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 60 148,11 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 60 148,11 eurot. 19.04.2012 interneti teel esitatud 2012 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 111 496,84 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 111 496,84 eurot. 21.05.2012 ja 27.08.2012 interneti teel esitatud 2012 aprillikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 132 36,73 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega suurendati enammakstud käibemaksu summas 132 362,73 eurot. 20.06.2012 interneti teel esitatud 2012 maikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 123 556,43 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 46 696,66 euro võrra ning tekitati enammakstud käibemaksu summas 76 859,77 eurot. 20.07.2012 interneti teel esitatud 2012 juunikuu käibedeklaratsioonis deklareeriti 34 126,03 eurot rohkem soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kui seadusega lubatud maha arvata. Sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 3 168,46 euro võrra ning tekitati enammakstud käibemaksu summas 30 957,57 eurot. Sel viisil esitati ASi XXX nimel maksustamisperioodil juuli 2011 kuni juuni 2012 eMaksuameti kaudu käibedeklaratsioonides valeandmeid ja nimelt, real 5 deklareeriti sisendkäibemaksu kokku summas 1 184 563.21 eurot rohkem kui seadusega lubatud maha arvata, ning sellega vähendati tasumisele kuuluvat käibemaksu 65 678,54 euro võrra ning tekitati ja suurendati enammakstud käibemaksu summas 1 118 884,67 eurot.

süüdi tunnistamist KarS § 389 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel viimase poolt eelvangistuses viibitud aja 12.06.2012.a kuni 14.06.2012.a s.o 3 päeva vangistuse karistusaja hulka arvestamist, lugedes K.Z ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust, milline KarS § 73 lg 1, 3 sätete kohaselt ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.Z ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel määrata katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et K.Z on kinnitanud, et tema on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti nähtub sõlmitud kokkuleppest, et K.Z-ile on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb temalt sundraha summas 975.- euro ning kriminaalasja menetluse käigus tekkinud menetluskulude välja mõistmine. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 03.08.2015.a toimunud kohtuistungil K.Z tunnistas end temale KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Abiprokurör Karl – Erik Ansmann ja süüdistatava asenduskaitsja Janar Urres jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.