Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

elukaaslane on nõus vastavalt enda võimalustele kinnipeetavat vabanemise korral majanduslikult toetama. Helmut Lilleväli taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör Veera Kremez ei toeta Helmut Lillevälja tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. H. Lillevälja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt kuriteo asjaoludest ja süüdimõistetu varasemast käitumisest. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Isik on teinud enda jaoks järeldusi, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Helmut Lillevälja ja kaitsja arvamuse, leiab, et Helmut Lillevälja võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Helmut Lillevälja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Helmut Lillevälja on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et mõistetud karistusest on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui 3 aastat vangistust ning tema käitumine vanglas karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et pikaaegne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa jätta tähelepanuta, et vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 9 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 18 %. Nimetatud näitajad ei ole kõrged ning ei haaku vangla järeldusega, et kinnipeetavat tuleb hinnata kõrgohtlikuks avalikkusele. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et vestlustel H. Lilleväli ei väljenda kriminaalseid hoiakuid ning käesoleva vangistuse ajal ei ole isikut distsiplinaarkorras karistatud, korrektne käitumine ja suhtlemine isiku puhul näitavad, et isik on võimeline käituma vastavalt reeglitele, kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik on olnud kriminaalhooldusel ning täitnud nõudeid korrektselt, enda sõnul kinnipeetav kahetseb tehtut ning on valmis muutusteks. Taoline iseloomustus annab alust uskuda, et kinnipeetava püüdlused õiguskuulekaks eluks on tõsiseltvõetavad ning ta on võimeline alluma kriminaalhooldusega kaasnevatele nõuetele. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on

asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning elukaaslase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Helmut Lilleväli, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa Helmut Lillevälja edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et kinnipeetav oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust ning kohus annab Helmut Lilleväljlae võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova T äitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.