Viru Maakohus
Määruse tegemsie aeg ja koht
Toimiku number
1-13-6587
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretäri
Piret Juuse
Süüdimõistetu
I.E, isikukood XXX, elukoht xxx Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse 17.06.2015 erakorraline ettekanne, I.E ́le Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks.
Taotlus Asja arutamise aeg Osalejad istungil
14.07.2015 avalikul videokohtuistungil Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova
Tuvastatud asjaolud I.E tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega nr 1-13-6587 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.06.2012. kohtuotsusega mõistetud karistuse, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat, määrates ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et I.E hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 17.06.2015 on I.E sooritanud 304 üldkasuliku töö tundi. Tegemata on 296 tundi. Oma seletuses I.E kirjutab, et keeldub üldkasulikke tunde tegemast seoses uue seadusega ning et temal on rohkem kui pool üldkasulikest tundidest tehtud. Esimesel registreerimisel 23.10.2013.a. selgitati I.E-le üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi. Samuti selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma allkirjaga. I.E alustas üldkasuliku töö tegemist 30.10.2013. Perioodil, mil isik üldkasulikke töötunde sooritas, on leidnud aset kaks üldkasuliku töö teostamise korra rikkumist, mille kohta 01.09.2014 ning 26.02.2015.a. olid koostatud rikkumise fikseerimise aktid ja hooldusalusele olid tehtud kirjalikud hoiatused. Edaspidi üldkasuliku töö tunde sooritas ta nõuetekohaselt ning pidas kinni tööjuhendajate ja ametnikuga sõlmitud kokkulepetest. Lähtudes ülaltoodust ning vastavalt KarS § 69 lg 1 ja KarS § 5 lg 2 kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekanne I.E kohta selgitusega, et tal on sooritamata 296 kuid täitmisele pööratavaid tunde ei ole.
I.E selgitas, et tal on üle poole ükt tundidest tehtud. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt KarS § 69 lg 6 (kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis) kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et I.E-le mõistetud, vangistuse täitmisele pööramine käesoleval ajal on ennatlik. I.E katkestas üldkasuliku töö sooritamise kuna oli ekslikult arvamusel, et Karistusseadustiku muudatustest tulenevalt ei pea ta enam sooritama üldkasuliku tööd samas mahus. I.E-le määratud üldaksuliku töö sooritamise tähtaeg lõpeb 11.10.2015 ning 600 tunnist ta on sooritanud 304 tundi ja tegemata on 296 tundi, seega on kantud veidi üle poole karistust. Vaatamata sellele, et I.E-le määratud üldkasuliku töö tundide sooritamine toimus tõrgetega, ilmutas süüdimõistetu soovi mittevabadusekaotusliku karistuse kandmise jätkamiseks ning kohus leiab, et ÜKTga kaasnev käitumiskontroll on piisavalt tõhus meede isiku käitumise edaspidiseks mõjutamiseks õiguskuulekuse suunas ja sellise käitumise kinnistamiseks. Kohus on seisukohal, et I.E poolt ÜKT sooritamise jätkamine (milleks on veel 3 kuud aega) ja sellega kaasnev käitumiskontroll oleks tõhusam isiku käitumisest tulenevate riskidega tegelemaks kui vangistus (mida jääks kanda ligi 4 kuud) kuna lühiajaliste vangistuste puhul ei koostata isikutele individuaalset täitmiskava. Lähtudes ülaltoodust, kohus jätab erakorralises ettekandes toodud taotluse rahuldamata. Juhindudes KarS § 69 lg 6; KrMS § 428, kohus
Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse 17.06.2015 erakorraline ettekanne, I.E ́le Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö asendamiseks vangisusega ja selle täitmisele pööramiseks. Määruse ärakiri edastada I.E-le ja Viru Vanglale. Määruse peale võib esitada määrusekaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.