Mõista Andrei Kabilovilt välja menetluskulu kogusummas 5241,32 eurot.
3.2.Mõista Julianna Grubbalt välja menetluskulu 3705,50 eurot.
3.3.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Julianna Grubba ülejäänud menetluskulud 2193,60 eurot Eesti Vabariigi kanda.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada.
6.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP Valga kontori kasuks 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Anu Vildi poolt süüdistatav Julianna Grubbale apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
7.Kaitsjatasu summas 72 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
1.Tartu Maakohtu 15. juuni 2015 otsusega tunnistati Andrei Kabilov ja Julianna Grubba süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. A. Kabilovile mõisteti karistuseks 8 aastat 6 kuud vangistust ja J. Grubbale KarS § 73 lg-te 1, 3 järgi tingimisi vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva 5-aastase katseajaga.
2.Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt välja menetluskulud ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi võrdsete igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.1.KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg-te 1, 2 alusel mõisteti J. Grubbalt ja A. Kabilovilt solidaarselt välja järgmised menetluskulud: - DNA ekspertiisi nr 14E-GE0767 kulu summas 4104 eurot; - DNA ekspertiisi nr 14E-GE0847 kulu summas 1824 eurot; - DNA täiendekspertiisi nr 14E-GE1344 kulu summas 285 eurot; - Hääleekspertiisi nr 14E-IF0012 kulu summas 862 eurot; - Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0567 kulu summas 84 eurot; - Narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0574 kulu summas 252 eurot.
2.2.KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti J. Grubbalt välja sundraha 975 eurot ja kaitsjatasud kokku summas 1218,60 eurot ning A. Kabilovilt sundraha 975 eurot, kaitsjatasu 366,72 eurot ja sõiduauto Volkswagen hoiukulud 194,10 eurot.
2.3.Kohus oli seisukohal, et J. Grubba ega A. Kabilovi kaitsjate esitatud põhjendused ei ole piisavad, et menetluskulusid vähendada. Samuti ei esitatud kohtule tõendeid süüdistatavate raske majandusliku seisu kohta. Kuigi ekspertiisikulud on suured, peavad süüdistatavad arvestades süüteo raskust vastutama kõigi süüteost tulenevate tagajärgede eest, sh tasuma täielikult kõik menetluskulud. Kohus arvestas isikute resotsialiseerumise väljavaateid ning J. Grubba puhul alaealise ülalpeetava olemasolu ning asjaolu, et ta ootab teist last. Seepärast menetluskulud ajatati.
3.KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahend, s.o narkootiliste ainete vedamiseks ümber ehitatud sõiduauto Volkswagen Passat koos katuseboksi ja võtmetega. KarS § 832
lg 1 alusel konfiskeeriti A. Kabilovi vara: sularaha 475 eurot; sülearvuti Asus C70AAS011916; tahvelarvuti Samsung; sularaha 4,50 eurot, 175 Poola zlotti ja 2 groznat. Esitatud kaebused
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Kabilov, kes soovib vaidlustada otsuse konfiskeerimise osas. Nimelt konfiskeeriti süüdistatavalt vara summas 8946,82 eurot, sh sõiduauto, kuid A. Kabilovi hinnangul ei ole tõendatud, et konfiskeeritud vara oleks soetatud kuritegelikul teel teenitud raha eest. Süüdistatava hinnangul tuleks selle vara arvelt maha arvata menetluskulud.
5.Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse J. Grubba kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, kes palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude osas ning teha uus otsus, millega osa menetluskulusid jätta riigi kanda.
5.1.Kaitsja arvates on kohus põhjendamatult mõistnud täies ulatuses menetluskulud välja isikult, kellel on minimaalne sissetulek, puudub arvestatav vara ja kelle ülalpidamisel on üks alaealine laps ning 2015 augusti alguses sündimas teine laps. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb J. Grubbal tasuda menetluskulusid kokku summas 5899,10 eurot. Seda juhul kui õnnestuks solidaarselt väljamõistetud summad tasuda võrdselt A. Kabiloviga. Tõenäosus, et A. Kabilov vangistuses viibides aasta jooksul tasub tuhandeid eurosid menetluskulusid, on äärmiselt väike. Seega jääb kogu solidaarselt välja mõistetud menetluskulu väga suure tõenäosusega vabaduses viibiva ja peagi regulaarset sissetulekut saava (emapalk ja sotsiaaltoetused) J. Grubba kanda. Kaitsja hinnangul ei aita selline lootusetu olukord kuidagi kaasa resotsialiseerumisele.
5.2.Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtuga, et arvestades süüteo raskust peab J. Grubba vastutama kõigi süüteost tulenevate tagajärgede eest, sh tasuma täielikult kõik menetluskulud. Kohtu käsitlus ei ole kooskõlas KrMS § 180 lg 3 mõttega, mille kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud säte ei seo menetluskulude väljamõistmist süüdistuse raskusega. Menetluskulude näol ei ole tegemist lisakaristusega.
5.3.Maakohtule esitati tõendid süüdistatava raske majandusliku seisu kohta ( II kd, tl-d 3-4). Kohtueelse uurimise käigus tuvastati, et isiku sissetulekud aastatel 2012 ja 2013 oli minimaalsed. Samuti on õiguskaitseorganite käsutuses kõik vajalikud registrid, millest tulenevalt saab lisakulutusi tegemata kontrollida J. Grubba nimel olevat vara. Süüdistatav on rase ega saa lähima aasta jooksul tõenäoliselt tööle asuda. Seega saab tema sissetulekuks olema üksnes emapalk ja sotsiaaltoetused, mis tuleb aga eelkõige kasutada laste ülalpidamiseks. Kaitsja esitab määruskaebuse juurde J. Grubba pangakonto väljavõtte, millest nähtuvad tema sissetulekud ja väljaminekud. Samuti esitas kaitsja õiendi J. Grubba raseduse kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus leiab, et A. Kabilovi apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna süüdistataval ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.
6.1.KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 11 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
6.2.A. Kabilov sõlmis 15.06.2015 kokkuleppe kriminaalasjas nr 149300001783 (tl-d 3-6), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja Aleksandr Mironov nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Lisaks sisaldus kokkuleppes konfiskeerimisele kuuluv vara, mille osas jõuti samuti kokkuleppele.
6.3.Maakohtu istungi protokolli kohaselt (tl-d 14-15) avaldas prokurör istungil kokkuleppe, mida ei muudetud. A. Kabilov vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda tõelist tahet. Samuti kinnitas süüdistatav, et talle selgitati enne kokkuleppe sõlmimist tema õigusi, mis olid arusaadavad. Kaitsja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. Seega kinnitas A. Kabilov kohtuistungil, et on nõus kokkuleppega ka konfiskeerimist puudutavas osas.
6.4.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Seega puudub isikul võimalus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsust konfiskeerimist puudutavas osas.
7.Küll aga on olemas alus J. Grubba kaitsja menetluskulude osas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3. Lähtudes KrMS § 191 lg-st 2 laiendab kohus määruskaebuse läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele, kuna maakohus on menetluskulude väljamõistmisel kohaldanud menetlusõigust valesti ning seetõttu tuleb esimese astme lahend menetluskulude väljamõistmise osas tühistada. Samuti tuleb rahuldada määruskaebus ja jätta osa J. Grubba menetluskulusid riigi kanda.
8.Kuigi KrMS § 3411 näeb kokkuleppemenetluses tehtud otsuses tuvastatud vea puhul ette üksnes võimaluse tühistada kohtuotsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, ei kohaldu nimetatud säte menetluskulude osas tehtud otsustusele. Ka Riigikohus on leidnud, et tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang taotlusele muuta kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust ja ringkonnakohus saab lahendada menetluskulude osas esitatud kaebuse lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud menetluskorrast (vt RKKKm nr 3-1-1-38-06, p 12).
9.Ringkonnakohus tuvastas, et mõistes süüdistatavatelt osa menetluskulusid välja solidaarselt, rikkus maakohus menetlusõigust. Nimelt näeb KrMS § 190 p 1 ette, et menetlusekulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Mõistes aga osa menetluskulusid süüdistatavatelt välja solidaarselt, ei määranud maakohus kindlaks igaühe osa. Kohtukolleegium peab seda kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mille saab kõrvaldada määruskaebemenetluses.
10.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt nähakse kokkuleppes ette süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Süüdistatavatega sõlmitud kokkulepetes on menetluskulud välja toodud, kuid kokkuleppe kohaselt ei nähta ette nende hüvitamist solidaarselt. Seega vastavad kokkulepped kriminaalmenetluse korrale. Ebaseaduslik on vaid maakohtu
lahend, mis määras, et süüdistatavatel ühiselt tekkinud menetluskulud tuleb välja mõista solidaarselt. Kuna menetluskulude tasumise kord ei olnud kokkuleppe osa, saab ringkonnakohus iseseisvalt määrata kindlaks igal süüdistataval tekkinud menetluskulu suuruse ja tasumise korra.
11.A. Kabilovilt ja J. Grubbalt mõisteti solidaarselt välja kokku 7411 eurot. Arvestades, et need menetluskulud tekkisid mõlemal süüdistataval ühiselt, määrab ringkonnakohus, et kumbki isik peab tasuma poole menetluskuludest, st nii A. Kabilov kui J. Grubba 3705,50 eurot. Lisaks mõisteti süüdistatavatelt välja kummalgi eraldi tekkinud menetluskulu: A. Kabilovilt 1535,82 eurot ja J. Grubbalt 2193,60 eurot. Need summad on maakohus määranud õigesti, kuid arvestades määruskaebuse põhjendusi peab kolleegium vajalikuks KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa J. Grubba menetluskulusid riigi kanda.
12.Menetluskulude tasumise üle otsustamisel tuleb arvestada, et J. Grubba olukorda on kergendatud ka maakohtus: kulude tasumise tähtajaks määrati üks aasta. Samas on asjakohased kaitsja märkused, et süüdistatava sissetulekud ei ole suured, tal ei ole võimalik tööle asuda ning ta kasvatab alaealist last, sh sünnib 2015 suve lõpus veel üks laps. Saadavast emapalgast peaks jätkuma laste ülalpidamiseks ning ei ole mõeldav, et kogu tulu läheks menetluskulude katteks. Samuti tuleb võtta arvesse, et kogu süüdistatava sissetuleku menetluskulude katteks tasumine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Seega nõustub ringkonnakohus, et J. Grubbalt välja mõistetud menetluskulud tuleb teatavas osas jätta riigi kanda, et parandada isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Kolleegium jätab riigi kanda 2193,60 eurot J. Grubba menetluskuludest, st osa, mis puudutab üksnes teda.
13.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Kabilovi apellatsiooni läbi vaatamata. Tulenevalt KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas ja teeb selles osas uue otsustuse. Määruskaebus tuleb rahuldada.
14.J. Grubba kaitsja adv A. Vilt on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasu summas 72 eurot jätta riigi kanda.
Mati Kartau
Kai Kullerkupp
Madis Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.