Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Alar Kuusele on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema 01.06.2014. a kella 21.20 ajal juhtis Jõgevamaal Tabivere alevikus Kalda tänav 2 asuva maja juures mootorsõidukit

Volkswagen Golf registreerimismärgiga 209THM olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,09 mg/l kohta. Sellega on Alar Kuusk rikkunud liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Alar Kuusele mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu 23 päeva pikkuse vangistuse võrra (seisuga 18.06.2015), seega kokkuleppe sõlmimise seisuga kuulub ärakandmisele karistus 1 aasta 1 kuud 23 päeva vangistust.

II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub Alar Kuusk kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 424 järgi. Kohus leidis, et Alar Kuusk on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas Alar Kuusk, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et Alar Kuusk on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka Alar Kuuse küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Alar Kuuse süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Alar Kuusele tuleb mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 09.12.2013. a otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 09.12.2013. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osaga. Kohus, võttes arvesse, et Alar Kuuse karistuse (11 kuud 28 päeva vangistust) kandmise aja alguseks on 31.01.2015. a, on kohtuotsuse tegemise ajaks ärakandmata karistuse suuruseks 6 kuud 18 päeva vangistust (kantud 5 kuud 10 päeva). Kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimisel on tehtud arvestuslik viga, märkides, et seisuga 18.06.2015. a on karistuse ärakandmata osa 6 kuud 23 päeva vangistust, mis on kohtul võimalik kohtuotsuse tegemisel parandada. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 195,60 eurot.

Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 780,60 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Alar Kuuselt.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.