Kohtulahend

järgi

ja mõista

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt J.D-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva. Kohaldada S.I ja J.D suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 06.07.2015.a.. Välja mõista S.I-lt ja J.D-lt riigituludesse sundraha 292,50 eurot. Välja mõista riigituludesse menetluskulud S.I-lt 144 eurot ja J.D-lt 144 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud postivõi e-postiaadressile. S.I ja J.D poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

S.I on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles isikuks, keda on varem süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 01.07.2014 KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõisteti tingimisi vangistus 28 päeva katseajaga 18 kuud ning 19.09.2014 KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõisteti vangistus 2 kuud 28 päeva, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, tegutsedes koos ja grupis J.D-ga, tungis varguse eesmärgil 06.07.2015 kella 16.00 paiku Tallinnas, XXX Swisshotelli tagahoovis asuvasse metallvõrega piiratud lukustatud jäätmeruumi, kust üritas varastada XXXOÜ-le kuuluvad 4 tk kilesse pakendatud Eesti Pandipakendi tagastusmärgistusega taarakotti, maksumusega a ́4 eurot, kogumaksumusega 16 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega S.I isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata , kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2 järgi. J.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles isikuks, keda on korduvalt karistatud KarS § 218 lg 1 alusel väheväärtusliku vallasasja varguse eest, nii, 03.09.2014 Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse otsusega (väärteo toimepanemise aeg 03.09.2014) rahatrahviga 60 eurot ja 17.06.2015 Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse otsusega (väärteo toimepanemise aeg 17.06.2015) rahatrahviga 80 eurot, omab 4 kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest, seega olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, tegutsedes koos ja grupis S.I ́iga, tungis varguse eesmärgil 06.07.2015 kella 16.00 paiku Tallinnas, XXX Swisshotelli tagahoovis asuvasse metallvõrega piiratud lukustatud jäätmeruumi, kust üritas varastada XXXOÜ-le kuuluvad 4 tk kilesse pakendatud Eesti Pandipakendi tagastusmärgistusega taarakotti , maksumusega a ́4 eurot, kogumaksumusega 16 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega J.D isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega, ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata , kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistatavad J.D ja S.I tunnistasid ennast inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetsesid juhtunut. J.D selgitas, et jalutades 06.07.2015 koos S.I-ga Tallinnas, möödusid nad Tallinnas, Tornimäe tänaval asuvast Swissotelli hoonest. Seal nägid nad prügikonteinerit, seejärel ka hoone juures lukustatud metallaia taga seisvat konteinerit taaraga. S.I ronis üle metallaia ja hakkas J.D-le üle aia viskama kotte taaraga, millised nad tahtsid maha müüa ja selle eest raha saada. S.I jõudis talle visata 4 kotti taaraga, kui tulid kohale turvatöötajad ja kohale kutsuti politsei. Kotid taaraga võeti ära (tl 26-27,35-36).

S.I selgitas, et oli 06.07.2015 umbes kella 16 paiku koos J.D-ga Tallinnas, Tornimäe tänaval asuva Swissotelli hoone juures, kus on kollane prügikonteiner ja samas metallist aed. S.I ronis üle metallaia, nägi seal kotte taaraga, mille ta tahtis koos J.D-ga maha müüa ja selle eest raha saada. S.I viskas J.D-le üle aia 4 pudeleid täis taarakotti. Siis tuli kohale turvatöötaja, kes viis taarakotid tagasi ja kutsus kohale politsei. S.I kohtuistungil antud ütluste kohaselt arvas ta, et taara oli välja visatud, kuid on nüüd aru saanud, et tegu oli vargusega (tl 55-57,63-64). Peale süü omaksvõtu nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on J.D ja S.I süü tõendatud tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. XXX OÜ avalduse kohaselt nägi XXX OÜ töötaja XXX06.07.2015 kella 16 paiku Tallinnas, XXX asuva Swisshotelli kahte meesterahvast, kellest üks oli roninud lukustatud jäätmeruumi ning ulatas teisele seina kõrval seisnud meesterahvale pakendatud taarakotte. Kohale kutsutud G4S turvatöötaja pidas mehed kinni, taarakotid kogumaksumusega 16 eurot tagastatud hotellile. Kohale kutsuti ka politsei (tl 3). XXXOÜ avaldusele lisatud teate kohaselt oli varastada püütud taara puhul tegemist Eesti Pandipakendi tagastusmärgistusega oleva taaraga, mis oli pakendatud ja valmis saatmiseks Eesti Pandipakendisse (tl 107). Tunnistaja XXXütluste kohaselt töötab ta Tallinnas, XXX asuvas Swisshotellis toitlustusosakonna juhatajana. 06.07.2015 kella 16.00 paiku tunnistaja väljus hotelli tagahoovi ning kuulis metallaiaga piiratud ja lukustatud prügikonteinerite alalt klaasi purunemise häält. Minnes lähemale nägi ta meesterahvast, kes viskas metallaiaga piiratud alalt väljaspool aeda seisnud meesterahvale kilekottidesse pakendatud klaastaarat. 3 kotti oli juba üle visatud ja tunnistaja nähes visati üle ka neljas. Tunnistaja kutsus kohale hotelli turvamehed, kes pidasid taara vargad kinni, taarakottide maksumus on 16 eurot ning need tagastati hotellile (tl 6-15). Tunnistaja ütlustele on lisatud fotod XXX OÜ prügikonteinerite alast, millele on kõrvaliste isikute sissepääsu piiramiseks püsitatud metallaed. Fotode kohaselt on tegemist selgelt eristatava piirdega, mis takistab kõrvaliste isikute sissepääsu alale (tl 8-12). Karistusregistri väljavõte tõendab, et S.I on 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, sealhulgas 2 kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest 2014.a ja 74 väärteokaristust, sealhulgas varavastaste süütegude eest (tl 83-96). Karistusregistri väljavõte tõendab, et J.D on 5 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 24 väärteokaristust, sealhulgas varavastaste süütegude eest. (tl 4143, 97-106). Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et S.I ja J.D isikutena, kes on varem korduvalt toime pannud süütegusid võõra vara vastu, püüdsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlused kinnitavad, et vargust toime pannes tegutsesid nad ühiselt ja kooskõlastatult, so süüdistatavatel oli varguse toimepanemisel langetatud ühine teootsus, mida asuti koos täide viima. Kannatanu avaldus ja tunnistaja ütlused kinnitavad, et süüdistatavad tungisid ebaseaduslikult varguse eesmärgil ja valdaja tahte vastaselt kannatanu kasutuses olevasse piirdega alale. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud S.I ja J.D elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku

hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.I , kellel on 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, karistati viimati Harju Maakohtu 19.09.2014.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi liitkaristusena vangistusega 2 kuud ja 28 päeva. Ka 01.07.2014 karistati teda Harju Maakohtu 01.07.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. S.I ei tööta, ta tarvitab narkootilisi aineid. Kohus leiab, et S.I poolt jätkuv varavastaste kuritegude toimepanemine annab aluse seisukohaks, et vargusi toime pannes hangib ta endale vahendeid elamiseks ja narkootiliste ainete omandamiseks ning S.I näol on tegemist süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuga. J.D, kellel on 5 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest, karistati viimati Harju Maakohtu 14.10.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 356 tundi. Viru Maakohtu 05.09.2014 määrusega pöörati mõistetud ja ärakandmata vangistus 2 kuud ja 4 päeva täitmisele. Väärteokorras karistati J.D 2015.aastal korduvalt (06.02.2015 ja 17.06.2015) KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahvidega. Ka 25.06.2015 koostati J.D kohta väärteoprotokoll samal päeval toime pandud varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu (tl 41-43, 97-106). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et J.D näol on tegemist süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuga. Seega panid S.I ja J.D toime võõra vallasasja varguse katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis ja sissetungimisega ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegid kõik endast oleneva süüteo lõpule viimiseks, kuid süütegu jäi lõpule viimata nende tahtest sõltumata, kuna nad peeti kinni turvatöötaja poolt ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks S.I ja J.D poolt täidetav. S.I on 74 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud valdavalt rahatrahvidega, mis on tasumata. S.I ei tööta. Kohtuistungil selgitas S.I , et on tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama vaid 2-3 tundi päevas. J.D on 24 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud valdavalt rahatrahvidega, mis on tasumata. J.D kinnitusel töötab ta mitteametlikult, saades töötasuna 700 eurot. Siiski ei osanud ta selgitada, miks ta püüdis, omades sissetulekut, varastada taarat. Seega puuduvad S.I ja J.D võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Rahaline karistus ei oleks ka piisavaks vahendiks nende mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. S.I on 4 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistas Harju Maakohus S.I 19.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi

liitkaristusena vangistusega 2 kuud ja 28 päeva. Ka 01.07.2014 karistas Harju Maakohus S.I KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. J.D on 5 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest. 2015.a on J.D 3 korral toime pannud varavastaseid väärtegusid, teda karistati KarS § 218 lg 1 järgi 06.02.2015 ja 17.06.2015 ning 25.06.2015 koostati J.D kohta väärteoprotokoll samal päeval toime pandud varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu (tl 41-43, 97-106). On ilmne, et S.I ja J.D ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud ning ka varasemad karistused ei ole mõjutanud neid loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavaid karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). S.I ja J.D kahetsevad puhtsüdamlikult tehtut, kuritegu jäid katsestaadiumisse, varastatu väärtus ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et neid võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. S.I ja tema kaitsja taotlesid mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. J.D kaitsja taotles mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist ning J.D vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et taotlused ei ole põhjendatud. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-11-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlaste puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (nendele on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. S.I ja J.D näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuvate isikutega, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Kuigi S.I kinnitas kohtus, et ei tarbi enam narkootikume, on teda karistusandmete kohaselt 2015.a mitmel korral karistatud väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest. Arvestades S.I ja J.D isikut ning asjaolu, et nad on oma käitumisega näidanud, et ei ole suutelised vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb neid karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus S.I ja J.D suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetutel KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna S.I ja J.D ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetute varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. .

Kohtunik Eha Popova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.