Kohtulahend

Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700049810 ning selgitus „Dmitri KOTŠUMAROV 1-15-3596 kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 24.07.2015.

on

kohtuotsusega

Viru

Süüdistus Dmitri Kotšumarov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta sõimas 21.02.2015 kell 15.00 alkoholijoobes olles aadressil xxx isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus elukaaslast A M , seejärel lõi talle kätega vastu nägu, lükkas kannatanu põrandale, tonksas jalaga vastu keha, seejärel istus maha ja hakkas kannatanut kägistama, haarates kannatanul seljas olnud pluusi kraest kinni ja kerides seda oma käe peale, seejärel haaras kinni kannatanu juustest ja lõi teda peaga vastu põrandat. Seejärel tõi Dmitri Kotšumarov köögist noa ja lõi sellega kannatanu pea ja kaela piirkonda, kuid kannatanul õnnestus löögi eest ära keerata ja korterist põgeneda. Oma tegudega tekitas Dmitri Kotšumarov kannatanule füüsilist valu ja marrastusi kaelal ning turse kolju ülemisel- ja kuklaosal. Sellega pani Dmitri Kotšumarov toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on pandud toime lähi- või sõltuvussuhtes, s.o. KarS §121 lg.2 p.2 ettenähtud kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Dmitri Kotšumarov tunnistas end maakohtu istungil täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi süüdistus on põhjendatud.

Irina Gromtsev leidis

maakohtu

istungil, et

Kannatanu A M ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nad olid süüdistatavaga elukaaslased 6 – 7 aastat, kuid edaspidi ta enam ei kavatse süüdistatavaga koos elama hakata. Süüdistatav on tema käest vabadust palunud, ta on andestanud ning ei soovi, et süüdistatavat karistatakse reaalse vangistusega. Süüdistatav Dmitri Kotšumarovi süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele ja kannatanu ütlustele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega.

Kannatanu A M ütlused, milles ta kirjeldab süüdistatava poolt 21.02.2015 toimepandud väärkohtlemist – süüdistatav lõi teda mõlema käega vastu nägu; parema käe rusikaga vastu pead; tonksas parema jalaga vastu keha; kägistas pluusi kraega; haaras juustest ja tiris tuppa; seejärel läks kööki, haaras noa, istus kannatanu kohale ja lõi pea ning kaela piirkonda. Kannatanu keeras end löögi eest ära ja jooksis tänavale, kutsus välja politsei. Kannatanu A M läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, millest nähtuvad kannatanu järgmised vigastused – katsudes on kolju ülemisel vasakpoolsel osal kerge turse diameetriga 30 mm; kolju kuklaosal paremal pool on turse diameetriga 30 mm; visuaalsel vaatlusel on tuvastatud marrastused ümber terve kaela. Tunnistaja D S ütlustest nähtub, et tema oli 21.02.2015 politseinikuna patrullis ja nad said väljakutse aadressile xxx, kus vastavalt teatele oli purjus elukaaslane tunginud kallale A M ja peksis teda. xxx maja otsa juures seisis A M, kes oli nutetud ja ehmunud ning ütles, et elukaaslane Dmitri Kotšumarov oli purjus, lõi teda; haaras kätega kõrist ja kägistas. Kaelal oli näha punane triip. Korteris lamas Dmitri Kotšumarov voodis, nõudmisele kaasa tulla keeldus ja käitus agressiivselt. Seoses sellega, et kannatanu nõudis Dmitri Kotšumarovi kõrvaldamist tema korterist, tuli kuriteo toimepannud isiku suhtes kasutada erivahendeid. Tunnistaja O A ütlustest nähtub, et tegemist on kannatanu lapsepõlvesõbrannaga, nendevahelised suhted on head. Kannatanu elukaaslast Dmitri Kotšumarovit tunneb tunnistaja 2 – 3 aastat, kuid temaga ta praktiliselt ei suhtle, kuna ta lööb aeg-ajalt kannatanut. Kannatanu on öelnud, et Dmitri Kotšumarov on agressiivne, tõstab tema vastu kätt ja lööb. 21.02.2015 helistas tunnistaja kannatanule ja kuulis, et viimane nutab. Kui tunnistaja küsis, mis juhtus, vastas kannatanu, et Kotšumarov sai jälle sellega hakkama. Tunnistaja läks kannatanu juurde, kannatanu värises, näitas kaelal sinikaid ja ütles, et Kotšumarov oli teda kägistanud, löönud, põrandale visanud, tahtnud noaga torgata. Tunnistaja nõusid, et kannatanu paneks riidesse ja nad lahkusid korterist, kannatanu kutsus politsei. Indikaatorvahendi kasutamise 21.02.2015 protokoll, millest nähtub, et Dmitri Kotšumarovil tuvastati 21.02.2015 kell 15.34 indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr.A 110242 indikaatorvahendi positiivne reaktsioon 0,85 mg/l. Samast protokollist nähtub, et Dmitri Kotšumarovil oli tugev alkoholilõhn suust; nähtavate vigastustena kulm ja laup katki; silmade punetus; silma pupillid suured; reaktsioonikiirus häiritud; kõne loogiline, kõne kiirus normaalne; aja-, isiku- ja kohataju selge; ta oli teadvusel; mäletas viimase 24-tunni sündmusi; koordinatsioon kergete häiretega; tema käitumine oli verbaalselt agressiivne ja ründav; isik karjus. Asitõendi 23.02.2015 vaatlusprotokoll koos fotoga, mille kohaselt vaadeldi kannatanu poolt välja antud katkist nuga ja noa katkist tera. Vastastamisprotokoll, mille kohaselt kannatanu kirjeldas uuesti väärkohtlemise fakte ja süüdistatav kinnitas kannatanu sõnu ning kahetses. Dmitri Kotšumarovi kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta on kannatanuga koos elanud umbes 8 aastat, selle aja jooksul on nad tülitsenud ja ära leppinud. 21.02.2015 läks ta kella 08.00 ajal sõpradele külla, nad tarvitasid õlut ja viina. Kui ta koju läks, ei olnud kannatanu rahul, et ta oli alkoholijoobes ja tekkis tüli, mille

käigus ta võttis kannatanul kratist kinni, raputas mitu korda, mille tulemusel võisid kannatanu kaelale jääda kriimustused. Peale seda heitis ta magama kuni politseinike tulekuni. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Dmitri Kotšumarov pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §121 lg.2 p.2 järgi. KarS §121 lg.2 p.2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Dmitri Kotšumarovit A M 21.02.2015 valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Maakohus leiab, et Dmitri Kotšumarovi tegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §121 lg.2 p.2 järgi. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et Dmitri Kotšumarov väärkohtles valu tekitavalt 21.02.2015 oma elukaaslast A M . Dmitri Kotšumarovi käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on Dmitri Kotšumarov kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Karistus Dmitri Kotšumarov on kriminaalkorras karistatud kolm korda, neist kaks korda KarS §121 järgi. Viimase kohtuotsusega mõisteti Dmitri Kotšumarovile 25.11.2013 karistuseks vangistus 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaeg algas 25.11.2013. Seega on käesoleval juhul tegemist kuriteo toimepanemisega kehtival katseajal. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võtab maakohus kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus

suunatud esmajoones teole, mitte täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43-06). Süüdistatav Dmitri Kotšumarovi puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Lisaks sellele arvestab maakohus ka kannatanu ütlusi selle kohta, et süüdistatav on vabandanud ja ta on vabanduse vastu võtnud. KarS §121 lg.2 vangistuse.

näeb

karistusena

ette

rahalise

karistuse

või

kuni

viieaastase

Tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus peab oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et ükski süütegu ei jää ilma karistamiseta. Sellega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju ning väldiksid edaspidi süütegude toimepanemist. Süüdistatav Dmitri Kotšumarov on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kaks korda. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo pani ta toime kehtival katseajal. Maakohus leiab, et Dmitri Kotšumarovile avaldab õiget mõju vaid reaalne vangistus ja teda tuleb tema poolt toime pandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele. Dmitri Kotšumarov ei tööta ja mingit legaalset regulaarset sissetulekut ei oma. Mõistes käesoleval najal Dmitri Kotšumarovile karistuseks rahalise karistuse, jääb see sure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Lähtudes Dmitri Kotšumarovi poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest ja süüdistatava isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks taas tingimisi puuduvad samuti. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes Dmitri Kotšumarovi poolt toimepandud kuriteo asjaoludest, raskusest, selle toimepanemisest kehtival katseajal ja Dmitri Kotšumarovi isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Maakohus ei nõustu ka kaitsja taotlusega mõista Dmitri Kotšumarovile karistuseks vangistus, kuid asendades selle üldkasuliku tööga. Üldkasulik töö on vangistuse alternatiiv, asenduskaristus. Sisuliselt on see võimalus vältida isiku suhtes reaalset vangistust. Üldkasuliku töö tulemuslik rakendamine ja eesmärkide saavutamine eeldab ka toimepandud kuriteo raskuse ja süüdistatava isiku arvestamist. Maakohus leiab, et kui ka üldkasuliku töö formaalsed eeldused võivad olla täidetud, ei ole sellise karistusliigi põhjendamine käesolevas kriminaalasjas põhjendatud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale mõisteti Viru Maakohtu 10.07.2009 otsusega karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata sellisele karistuse liigile jätkas süüdistatav kuritegude toimepanemist veel kolmel

korral. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas tegemist kuriteo juhusliku toimepanemisega, vaid järjepideva tegevusega. Samuti saab öelda, et tegemist on samalaadsete kuritegude pideva toimepanemisega. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Rahalise karistuse mõistmiseks ning vangistusest tingimisi vabastamiseks ja vangistue asendamiseks üldkasuliku tööga peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid aluseid maakohus ei tuvastanud. Maakohus leiab, et Dmitri Kotšumarovi puhul ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta süütegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus Dmitri Kotšumarovil ära kanda reaalselt. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest suurem. Siiski peab maakohus käesolevas kriminaalasjas võimalikuks mõista süüdistatavale karistus määras, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel peab maakohus põhjendatuks mõista Dmitri Kotšumarovile KarS §121 lg.2 p.2 järgi sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub Dmitri Kotšumarovile mõistetud karistus – 1 aasta 6 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning Dmitri Kotšumarovil kuulub ärakandmisele 1 aasta vangistust. KarS §65 lg.2 alusel kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmise osa võrra. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Dmitri Kotšumarovile mõisteti Viru Maakohtu 25.11.2013 otsusega karistuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Eeltoodu alusel kuulub Dmitri Kotšumarovil lõplikult kandmisele liitkaristusena 21 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Viru Maakohtu 23.02.2015 määrusega kohaldati Dmitri Kotšumarovi suhtes käesolevas kriminaalasjas tõkendina vahistamist, mida arvestati alates 21.02.2015. Eeltoodu alusel on Dmitri Kotšumarovi karistuse algus 21.02.2015. Asitõendid

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et asitõendiks on tunnistatud nuga, mille andis välja kannatanu ja mida on vaadeldud/kirjeldatud Asitõendi 23.02.2015 vaatlusprotokollis. Maakohus nõustub abiprokuröri ja kaitsja seisukohaga selles osas, et kohtuotsuse jõustumisel kuulub asitõend KrMS §126 lg.3 p.4 alusel hävitamisele. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on samas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 585 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatav Dmitri Kotšumarovi kaitsjaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. Maakohus peab kaitsja esitatud taotlusi kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja mõistab vastavad summad süüdistatavalt riigituludesse välja – vastavalt kohtueelses menetluses 192 € ja kohtulikus menetluses 168 €. Vastavalt KrMS §180 lg.3 võib kohus muuhulgas määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS §423 ja §424 võimaldab pikendada kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega võimaldada kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul.

Dmitri

Kotšumarovil

tasuda

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.