Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Eeluurimiskohtunik Kriminaalasi Taotlus Kahtlustatav
Viru Maakohus
Politsei- ja Piirivalveameti Viru politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 01.01.2015 KarS § 120 tunnustel. Käesolevaks ajaks on uurija poolt edastatud kriminaalasja materjalid KrMS § 222 korras prokuratuuri. Kriminaalasjas on kahtlustatavaks Rudolf Smirnov (i/k 37102242238), keda kahtlustatakse selles, et 01.01.2015 kella 18:00 paiku xxx maja kõrval garaažide juures ähvardas Rudolf Smirnov oma majanaabrit V Oit, sihtides teda relvaga otsa ette, samal ajal öeldes V Oile, et laseb ta maha, ning tehes relvast ühe lasu sel ajal, kui V Oi lõi ühel korral oma käega vastu Rudolf Smirnovi kätt, milles viimane hoidis relva. Seega pani Rudolf Smirnov kahtlustuse kohaselt toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tapmisega ähvardamise. 02.01.2015 kahtlustatavana ülekuulamisel esitatud kahtlustuses ei tunnista Rudolf Smirnov, et ta suunas relva V Oi otsa ette, küll aga ei eita Rudolf Smirnov seda, et kuna V Oiti käitumine ärritas teda, läks ta enda korterisse ning võttis talle kuuluva tulirelva XXX laadis ühe padruni, väljus majast ning kuna soovis V Oiti ehmatada, läks ta viimase juurde, tõstis laetud relvaga käe üles ning tegi ühe lasu õhku. Rudolf Smirnovi süü on tõendatud kannatanu V O. poolt antud ütlustega, tunnistaja V O ütlustega, tunnistaja V N ütlustega, tunnistaja U E ütlustega. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega
tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et antud teoga ei ole kannatanule põhjustatud raskeid tagajärgi. Samuti ei ole kannatanu esitanud tsiviilhagi. Käesolevas kriminaalasjas Rudolf Smirnovile etteheidetav kuriteoepisood leidis aset aastal 2015. Tegemist on II astme kuriteoga. Karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, tuvastatud ei ole. Rudolf Smirnovi varem kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud ei ole. Samuti puudub informatsioon uute/varasemate tema poolt toimepandud kuritegude kohta. Tegemist ei ole tema puhul järjepideva taolise käitumisviisiga, vaid ühekordse juhusliku juhtumiga. Isik on andnud sisulisi selgitusi nii tema osalusel toimepandud kuriteo kui ka sellega seotud isikute kohta Lisaks on Rudolf Smirnovil püsiv töökoht xxx, mis tagab talle ka püsiva sissetuleku.. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Rudolf Smirnovi suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Rudolf Smirnovi puhul on piisav, kui edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks rakendada mitte karistamist, vaid teisi mõjutusvahendeid. Alati ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ega karistuse kohaldamine. Seda eelkõige olukordades, kus isik on varasemalt karistamata ning puudub põhjendatud kahtlus, et isik ei tee sellest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab väita, et antud kriminaalasjas puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Rudolf Smirnovi suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Eeltoodust tulenevalt on piisav, kui panna Rudolf Smirnovile kohustuseks maksta riigituludesse 390 euro suurune summa, mis on küllaldane, et mõista hukka tema eelpool kirjeldatud teguviis. Pannes süüdiolevale isikule menetluse lõpetamisel kohustusi – maksta riigituludesse prokuratuuri poolt kindlaks määratud summa – on selgelt väljendatud hukkamõistu tema teo suhtes. 09.06.2015 on Rudolf Smirnov andnud enda kirjaliku nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Rudolf Smirnov KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel maksma riigi tuludesse 390 eurot, mille tasumiseks 6 kuu jooksul on olemas tema nõusolek ning tasuma kaitsjatasu 48 eurot kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Sergei Politševile. Rudolf Smirnovile on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni määratud kohustuste täieliku täitmiseni. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. KarS § 83 lg 1 alusel saab konfiskeerida tahtliku süüteotoimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel ega pärast seda ei saa konfiskeerida kahtlustatavale või süüdistatavale kuuluvat vara, on erandina võimalik kahtlustatava või süüdistatava vara konfiskeerimine juhul, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse näiteks KrMS § 202 alusel ja kui kahtlustatav või süüdistatav on andnud selleks nõusoleku, (nii selgesõnaliselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2012. a määruses asjas nr 3-1-1-8712, p 14). 09.06.2015 on Rudolf Smirnov andnud enda kirjaliku nõusoleku talle kuuluva relva konfiskeerimiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1-3 ja §-st 206 abiprokurör taotleb Viru Maakohtult:
Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. Prokuratuuri taotluses esitatud asjaolud on usaldusväärsed ja ammendavad ning kohus ei pidanud vajalikuks taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse prokuröri ega süüdistatavat. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, maksta kindel summa riigituludesse jne. Kohus leidis, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus vastab KrMS §-s 202 lg 1 p 1 sätestatud asjaoludele, mis võimaldavad kriminaalmenetluse lõpetamist. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 120 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Rudolf Smirnov ei ole vare kriminaal- ega väärteokorras karistatud, tema süüd raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Puuduvad andmed tema poolt uute/varasemate toimepandud kuritegude kohta. Tegemist ei ole tema puhul järjepideva taolise käitumisviisiga, vaid ühekordse juhusliku juhtumiga. Süüteoga varalist kahju ega tervisekahjustusi tekitatud ei ole. Kohus leiab, et Rudolf Smirnovi süü pole antud kriminaalasjas suur ning puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Rudolf Smirnov on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning andnud nõusoleku tasuda riigituludesse 6 kuu jooksul rahaline kohustus summas 390 eurot ja hüvitada kaitsjatasu summas 48 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Rudolf Smirnovi mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja süüdimõistmisega ei
ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Rudolf Smirnovi suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rudolf Smirnov on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja kindel summa 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus leiab, et süüdistatavaid võib mõjutada mittekaristuslike meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.
Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Rudolf Smirnovi kahtlustuses KarS § 120 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata A U ́ile kohustuseks tasuda menetluskulud summas 48 eurot ja kindel summa 390 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Asitõendid: Rudolf Smirnovilt 01.01.2015 kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kuriteo toimepanemise vahend tulirelv xxx) koos salvega – kuulub konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel. Tulirelvakohver, milles 2 (kaks) tühja salve, metallist relvatoru puhastushari, plastmassist relvapuhastusvarras, hambahari, plastmassist padrunialus, 44 (nelikümmend neli) 9mm kaliibriga kollasest metallist tulirelvapadrunit ja 14.01.2015 Rudolf Smirnovi poolt politseile üle antud 50 (viiskümmend) padrunit 9mm kaliibriga LUGER, mis on üle antud Ida prefektuuri – tuleb tagastada Rudolf Smirnovile. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.