lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4434/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-4434/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
29.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1037
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-4434/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.05.20151-15-4434/18Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-4434

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla, Orvi Tali, Sten Lind

Kriminaalasi

D.L’i süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 29. mai 2015 otsus lühimenetluses

Prokurör

Kaitsja D.L ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, kinni peetud 28.05.2015 Abiprokurör Lauri Talumäe

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

Süüdistatav

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatava D.L’i kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.D.L on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 28.05.2015 kell 16:18 ajal Harjumaal, Harku vallas, Laagri - Harku tee 7. km mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,76mg/l). D.L rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 nõudeid. Oma sellise tegevusega pani D.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse D.L-i selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 22.01.2015 otsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks ning mis pöörati täitmisele 09.02.2015, juhtis tahtlikult 28.05.2015 kell 16.18 ajal Harjumaal, Harku vallas, Laagri - Harku tee 7. km mootorsõidukit Volkswagen Sharan registreerimismärgiga XXXXXX, hoides seeläbi teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Sellise tegevusega pani D.L toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, so KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas D.L-i( D.L) KarS § 329, 424 järgi süüdi ja mõistis KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendas KrMS § 238 lg. 2 alusel D.L-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.01.2015.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 7 kuud ja 19 päeva vangistust - võrra ning liitkaristuseks mõistis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Kohaldas D.L-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvas alates kinnipidamisest 28.05.2015.a.

APELLATSIOON:

3.Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu 29. mai 2015. a otsus ei ole põhjendatud D.L-ile mõistetud karistuse osas. Kaitsja nõustudes maakohtu järeldusega, et KarS § 69 kohaldamiseks seaduslik võimalus puudub,leiab, et D.L-ile mõistetud karistuse määr võiks olla väiksem. D.L on süüdi tunnistatud küll kahes kuriteos, kuid ta peeti kinni sellises joobes, mis on väga lähedane piirmäärale, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega (alkoholijoove 0,76 mg/l). Selline joobeaste on kahtlemata isiku süü suuruse näitajaks. Kohus on D.L-i süüdi tunnistanud KarS § 424 järgi, toomata seejuures esile mingeid asjaolusid, mida arvestades võiks D.L-i süüd lugeda suureks. Süüdistatav ei ole põhjustanud oma tegudega kuigivõrd ohtlikke olukordi liikluses. On seisukohal, et D.L-i süü on väike.

D.L-i käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kohtupraktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Kuigi kohus ei ole karistuse mõistmisel viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja tuvastanud on karistust kergendava asjaolu esinemine, ei ole kohus pidanud võimalikuks lühemaajalise vangistuse mõistmist. Eeltoodu alusel leiab, et D.L-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale vangistuse sanktsiooni miinimummäära lähedasena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt lahendid 3-1-1-69-13, 3-1-1-43-11). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille sisuline arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
5.Maakohus on süüdlast karistanud kahe kuriteo eest 9 kuulise vangistusega. Kaitsja leiab, et karistuse määr võiks olla väiksem, sanktsiooni miinimummäära lähedasena. KarS § 329 sanktsioon näeb ette kuni 1 aastase vangistuse ja KarS § 424 santsioon kuni 3 aastase vangistuse. Kohaldades KarS § 63 lg 3 sätteid oli seega karistuse mõistmisel lähtepunktiks 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohus on sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jääva karistuse mõistmisel arvestanud asjaoluga, et D.L puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut mis väljendus süü täies ulatuses tunnistamises. Seega on maakohus juba nimetatud asjaolu arvestades veel poole võrra vähendanud mõistetavat karistust, mistõttu on täielikult ainetud kaitsja etteheited, et kohus, arvestades kergendava asjaoluga, pole pidanud võimalikuks lühemajalise vangistuse mõistmist. Kohus on mõistnud lühemaajalise vangistuse. Kaitsja on leidnud, et kuna süüdistatav pole ohtlikke olukordi põhjustanud pole tema süü suur, ka joove oli ligilähedane piirmäärale. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud asjaolud olid maakohtule teada juba esitatud süüdistuse pinnalt ja karistuse mõistmisel on süü suurust arvestatud. Kolleegiumi veendumuse kohaselt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Mootorsõidukit joobes juhtiv isik seab alati ohtu mitte ainult enda vaid kõikide teiste liiklejate elu ja tervise. Raskete tagajärgede tekitamine tooks endaga kaasa ka

raskema süüdistuse ja vastavalt ka karistuse. Asjaolu, et süüdistatav pole liiklusõnnetust põhjustanud pole aluseks KarS § 424 järgi niigi lühikeses tähtajas mõistetud karistuse veelgi leevendamiseks.

6.Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu otsus karistuse mõistmise osas on piisava selgusega põhjendatud. Arvestatud on kõikide asjaoludega, millised on apellatsioonis esile toodud. Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega, mistõttu selles osas otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Ivi Kesküla, Sten Lind, Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.