Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-4221
Kohtukoosseis
Pavel Gontšarov, Sten Lind, Orvi Tali
Kriminaalasi
Yury Sidorovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. mai 2015. a otsus, lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav ja kaitsja Yury Sidorov (ik: 38402080282); Vene Föderatsiooni kodakondsus; XXXXXXXXXXX; ei tööta; elukoht: XXXXXXXXXX XXX XX-XX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 28.06.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi; 2) 26.09.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 5, 9 järgi; 3) 30.05.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi; 4) 21.05.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta, KrMS § 238 lg 2 alusel jäi ärakandmisele 8 kuud vangistust, vabanes 19.01.2015 pärast karistuse kandmist
Süüdistatav
Prokurör
Abiprokurör Loreta Tšurilova
Kaitsja
Vandeadvokaat Leelo Viil
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.
Karistuse osas leidis maakohus, et Y. Sidorovi isikut iseloomustavad andmed (korduv varasem karistatus varguste eest, senini tasumata trahvid, sissetuleku puudumine) ei võimalda mõista talle muud karistust kui vangistuse. Samuti leidis kohus, et rahaline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Kohus leidis, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Maakohus viitas, et kohtupraktika kohaselt tuleb aluseks võtta sanktsiooni keskmine määr ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (RKKK otsus 31-77-11, p 11). Kohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse Y. Sidorovi puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, ning asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et Y. Sidorovi võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohus välistas ka karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise ning üldkasuliku tööga asendamise võimalused. Seejuures võttis kohus arvesse, et Y. Sidorovi puhul on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kellele mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud teda süütegude toimepanemisest hoiduma. Y. Sidorovi iseloomustavate andmete põhjal ei kujunenud maakohtul veendumust, et temale mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Maakohus osutas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Maakohus leidis, et käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Kohus märkis, et kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Y. Sidorovi näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades Y. Sidorovi isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, pidas maakohus võimalikuks üksnes reaalse vangistusega karistamise.
varastatud esemeid oli suhteliselt palju, oli nende väärtus väike – 92,27 eurot. Y. Sidorovi tegevus oli suunatud väheväärtusliku asja vastu. Kaup tagastati rikkumata kauplusele ja kahju ei tekkinud. Süüdistatav soovis esialgselt toime panna salajast vargust, mis kasvas üle avalikuks varguseks üksnes seetõttu, et Y. Sidorov üritas vabaneda turvatöötajast, et vältida kinnipidamist ja vastutust. Kaitsja leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on alust hinnata Y. Sidorovi süüd väikseks. Kaitsja märgib, et isegi kui rangelt järgida kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtet, et iga järgnev karistus samaliigilise kuriteo eest peaks olema eelmisest rangem, ei peaks Y. Sidorovile mõistetav karistus olema 8 kuud vangistust. Viimati karistati teda 21.05.2014. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 8 kuuni lõpuleviidud varguste eest. Eelmisel korral oli kuriteoepisoode rohkem ja süüdistatav tekitas kahju. Käesolevas asjas on isiku süü väiksem, kaup tagastati rikkumata kauplusele ja kuritegu jäi katsestaadiumisse. Maakohus oleks võinud käesoleval juhul karistuse mõistmise üldpõhimõtteid järgides ja Y. Sidorovi varasemaid karistusi silmas pidades piirduda lühemaajalise vangistusmääraga. Kohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Tuvastatav on, et süüdistatav tunnistas oma süüd temale inkrimineeritud kuriteoepisoodis, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennastõigustavad. Seega on tegemist täies mahus süü tunnistamisega, mis võib tähendada puhtsüdamlikku kahetsust. Y. Sidorov on oma kahetsust sõnaliselt väljendanud kahtlustatavana ülekuulamisel. Y. Sidorovi käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuisungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et Y. Sidorovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 8 kuu pikkuse reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Seetõttu leiab kaitsja, et kohaldamisele tuleb KrMS § 338 p 4, mille alusel on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
mõistetud karistust, saab 1 tunnist ajakulu pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu Yuri Sidorovi kanda. Pavel Gontšarov /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.