1-15-4372
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2015.a. Pärnu Maakohus Pärnu Kuninga tn kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-15-4372 (13250101158)
Kohtunik
Indrek Nummert
Proku rör
Merry Tiitus
Kriminaalasi
K.H süüdistuses KarS § 120 (vastab alates 01.01.2015 KarS § 120 lg -le 1) ja § 3312 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
K.H Elu- või asukoht ja aadress: xxxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxxxx Haridus: xxxxx Emakeel: xxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxxxxxx vandeadvokaat Ants Nõmmik Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada K.H: KarS § 120 (vastab alates 01.01.2015 KarS § 120 lg -le 1) järg i ning mõista rahaline karistus 350 päevamäära (miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 1120 eurot; KarS § 3312 järgi ning mõista rahaline karistus 300 päevamäära (miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 960 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 500 päevamäära (miinimumpäevamäär 3,20 eurot), s.o 1600 eurot. Kooskõlas KarS § -ga 66 lg 1 määrata karistuse tasumine ositi võrsetes osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks mitte vähem kui 133 eurot ning viimase osamakse summa on 137 eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või
a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915400007495. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kooskõlas KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 kohaldada lähenemiskeeld K. H ́ e suhtes keelates temal: avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus - ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus M T(ik ) viibimiskoha läheduses viibida teadlikult M T mitte lähemal kui 100 meetrit ning suhelda M Ta nendes kohtades; viibida K.H-le teadaolevate M T elukohtade ja nende läheduses mitte vähem kui 100 meetrit; suhtlemine M T, sealhulgas suhtlemine erinevate sidevahendite (näit. telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti) kaudu. Lähenemiskeelu tähtaeg on kolm (3) aastat. Välja mõista K.H-lt KrMS § 17 9 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700046800. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik K.H ́ t süüdistatakse selles, et tema 07.06.2013.a kella 06.10 paiku Pärnumaal Tihemetsa külas Valga-Uulu mnt 93. kilomeetril sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] maanteel jalgrattaga sõitnud M Taa kõrvale, vähendas kiirust ja karjus läbi avatud akna M Tale: “Kas ajan alla või?“ ning jätkas aeglaselt sõitu M T kõrval, hoolimata vastassuunast lähenevast veokist. Sellise sõiduga tekitas K.H liiklusohtliku olukorra, milles oleks M T jalgratturina võinud viga saada. Kuna K.H on M T eelneva kahe aasta jooksul pidevalt jälitanud, jälginud ning ähvardanud ja seekord K.H poolt tekitatud liiklusohtlik olukord koos eelneva alla ajamise ähvardusega olid väga tõelised, siis on M T alust karta, et K.H viib oma ähvarduse tema autoga alla ajamise kohta täide. 19.06.2013.a kella 06.00 paiku Pärnumaal Tihemetsa külas Valga-Uulu mnt 93. kilomeetril seisis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] maanteel ja nähes jalgrattaga sõitvat M T lähenemas, hakkas autoga liikuma, keeras auto akna alla ja karjus M T ähvardavalt: “Noh värdjas, küll sa seda
veel kahetsed! Sinu lõpp on ka lähedal!“ Kuna K. H on M T eelneva kahe aasta jooksul pidevalt jälitanud ning ähvardanud ja seekordne ähvardus oli väga reaalne, ei olnud Maie Tiirmaa suuteline jalgrattaga sõitmist jätkama ja teavitas juhtust politseid. Samal kuul oli K. H möödunud Ü L sõiduautost, mille kõrvalistmel istus M T ja teinud M T poole sõrmedega sihtiva liigutuse. Kuna 07.06.2013.a lubas K.H M T autoga alla ajada ja samuti oli teda samal kuul läbi autoakna sõrmega sihtinud, siis on M T reaalselt alust karta et K.H viib oma ähvarduse täide. Seega K. H , tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti K.H olles isik, kellel Pärnu Maakohtu 17.07.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-126395 keelati läheneda M T ja L Li elukohale (aadressil Elamukvartali 8-8 Tihemetsa alev Saarde vald Pärnumaa) lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit, samuti keelati mis tahes viisil võtta ühendust M Ta ja L Liga, sealhulgas tavaposti, telefonitsi ja muude telekommunikatsioonivahendite (sõnumid, e - kirjad, faks, MSN- Messenger ja muud kiirsõnumiedastus programmid, internetis helistamise programmid, interneti suhtlusportaalid rate.ee, orkut.com, Facebook.com jms) kaudu, rikkus kohtulahendiga seatud lähenemiskeeldu järgmiselt: 25.07.2012. a kella 21.45 paiku ja 13.08.2012. a kell 06.39 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M T elukohast xxxxx , mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks xxx , kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed; 03.12.2012.a kella 06.28 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M T elukohast xxxx, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks xxxx külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed; 30.12.2012.a kella 15.32 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M T elukohast xxxxx , mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks xxxx külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed; 08.04.2013.a kella 04.30 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M T elukohast xxxx, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks Elamukvartali tee majale nr külgnevat kas xx, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed; 28.04.2013.a kella 13. 11 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M Ta elukohast xxxxxxxx , mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks Elamukvartali tee majale nr külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed; 02.05.2013.a kella 16.51 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M T elukohast xxxx , mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks xx külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed; 07.06.2013.a kella 06.10 paiku sõites enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] Pärnumaal xx . kilomeetril võttis suusõnaliselt ühendust seal samas jalgrattaga sõitnud M T , öeldes talle läbi avatud autoakna :“Kas ajan alla või“. 19.06.2013.a kella 06.00 paiku sõites enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] Pärnumaal Tihemetsa külas Valga -Uulu mnt 93. kilomeetril võttis suusõnaliselt ühendust seal jalgrattaga sõitnud M Tga, öeldes talle läbi avatud autoakna :“Noh värdjas, küll sa seda veel kahetsed! Sinu lõpp on ka lähedal!“; 01.11.2013.a kella 20.13 paiku sõitis enda sõiduautoga Audi80 [303ANM] M T elukohast xxx, mööda lähemalt kui 50 meetrit, kasutades selleks Elamukvartali tee majale nr külgnevat kas Elamukvartali või Asuvere teed, kuid kohtueelses menetluse täpselt tuvastamata teed. Seega K.H , kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumisega, pani toime KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P rokurör tegi ko htule ettepaneku käskmenetluses: (a) K.H ́ e süüdi tunnistamiseks KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi
kvalifitseeritavas kuriteos ja karistamiseks rahalise karistusega 350 päevamäära, süüdi tunnistamiseks KarS § 3312 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ja karistamiseks rahalise karistusega 300 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 500 päevamäära. Kooskõlas KarS § - ga 66 lg 1 määrata karistuse tasumine ositi võrsetes osades 12 kuu jooksul. (b) Kooskõlas KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 kohaldada lähenemiskeeld K.H ́ e suhtes keelates temal: • avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus - ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus M T viibimiskoha läheduses viibida teadlikult MT le mitte lähemal kui 100 meetrit ning suhelda Maie Tiirmaaga nendes kohtades; • viibida K.H-le teadaolevate M Ta elukohtade ja nende läheduses mitte vähem kui 100 meetrit; • suhtlemine MTa, sealhulgas suhtlemine erinevate sidevahendite (näit. telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti) kaudu. Lähenemiskeelu tähtaeg on kolm (3) aastat. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. KarS § 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud samuti kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et K.H-le tuleb määrata rahaline karistus sanktsiooni keskmise määra lähedastes piirides . Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav K.H rahalise karistusega, lõplikuks karistuseks 500 päevamäära. Vastavalt KarS § -le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 3,20 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Kannatanu on esitanud prokuratuurile taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks ning prokurör on teinud kohtule ettepanku lähenemiskeelu kohaldamiseks. Taotluse kohaselt palub kannatanu, et kohus keelaks K.H läheneda temale ning tema elukohtadele (kannatanul on lisaks Tihemetsa alevikus olevale elukohale elukoht ka Pärnus, mida ta aga ei soovi kriminaalmenetluse raames avaldada, kuna arvab, et siis hakkab K.H teda seal jälgima) ning samuti palub kannatanu keelata K.H temaga suhelda. Kriminaalmenetluses kogutud materjalidest nähtuvalt on K.H alates 2012. suvest M Tad pidevalt jälitanud, rikkunud mitmeid kordi Pärnu Maakohtu 17.07.2015 määrusega kohaldatud lähenemiskeeldu, liikudes sõidukiga M T elukohaga külgnevatel tänavatel, samuti teda vähemalt kahel korral ähvardanud tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. K.H käitumine on viinud M. T sinnamaani, et kannatanu on
kolinud elama Pärnusse ning otsinud endale ka siin töö, mis tulemust aga ei andnud, kuna K.H on ta ka Pärnust üles leidnud ja käib teda töö algu s- ja lõpuaegadel AS Wendre juures vaatamas. Riikliku süüdistaja arvates on kriminaaltoimikus olevate tõenditega kinnitust leidnud, et K.H käitumine kannatanu suhtes on ületanud igasuguse inimestevahelistes suhetes tavapärase taluvuspiiri. Riigikohtu Õigusteabe osakonna poolt on 09.01.2008. a koostatud analüüs „Lähenemiskeelu kohaldamine tsiviilkohtumenetluses“ (http://www.riigikohus.ee/vfs/681/L%E4henemiskeeluAnalyys.pdf), mille punkti 6 kohaselt on äratundmiskauguseks nimetatud 100 meetrit. Seega on just see vahemaa, mis peaks sisalduma lähenemiskeelus kaugusena, millest lähemale kahtlustatav kannatanule läheneda ei tohiks. K.H on andnud kirjaliku nõusoleku lähenemiskeelu kohaldamiseks. Seega kohus leiab, et KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 alusel tuleb kohaldada lähenemiskeeld K.H ́ e suhtes keelates temal: avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus - ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muus M Tviibimiskoha läheduses viibida teadlikult M T mitte lähemal kui 100 meetrit ning suhelda MT nendes kohtades; viibida K.H-le teadaolevate M T elukohtade ja nende läheduses mitte vähem kui 100 meetrit; suhtlemine M T , sealhulgas suhtlemine erinevate sidevahendite (näit. telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti) kaudu. Lähenemiskeelu tähtaeg on kolm (3) aastat. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb K.H-lt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 585 eurot. Tõkendit ei ole. Asitõendeid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.