Kohtulahend

RESOLUTSIOON

suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega mõistetud liitkaristuse võrra, so 3 kuulise vangistuse võrra, mõista kohtuotsuste kogumis (Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega mõistetud karistus ja Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega mõistetud liitkaristus) liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

1 ja 3 alusel: - määratud kaitsjale makstud tasust kohtueelsel menetlusel 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot ja 76 (seitsekümmend kuus) senti ja kohtumenetlusel makstud tasust 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 16 (kuusteist) senti, s.o kaitsjale makstud tasust 367 (kolmsada kuuskümmend seitse) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti osa tasust, so 200 (kakssada) eurot; s.o kokku menetluskulu 200 (kakssada) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „T.I , 1-15-4448, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel T.I-le tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa kaitsjale makstud tasust summas 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti jätta riigi kanda.

teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

F.A süüdistatakse selles, et tema, 23.05.2014 ajavahemikul kella 07.00-st kuni 20.15-ni tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos E.Z ja T.I-ga , võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX üürikorterist Tallinnas XXX , XXX kuulunud robottolmuimeja Samsung väärtusega 298,90 eurot, pesumasina Bengt väärtusega 220 eurot ja minilaser valgusti väärtusega 85,50 eurot, põhjustades kannatanule XXX varalist kahju summas 604,40 eurot. Samuti tema, 09.07.2014 ajavahemikul kella 13.15-st kuni 15.00-ni, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos T.I-ga , võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil omavoliliselt Tallinnas XXX korterist XXX kuuluva tahvelarvuti APPLE iPad 4 imei koodiga XXX väärtusega 550 eurot, põhjustades XXX varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega F.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.I süüdistatakse selles, et 23.05.2014 ajavahemikul kella 07.00-st kuni 20.15ni tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos F.A ja E.Z-iga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX üürikorterist Tallinnas XXX , XXX kuulunud robottolmuimeja Samsung väärtusega 298,90 eurot, pesumasina Bengt väärtusega 220 eurot ja minilaser valgusti väärtusega 85,50 eurot, põhjustades kannatanule XXX varalist kahju summas 604,40 eurot. Samuti tema, 09.07.2014 ajavahemikul kella 13.15-st kuni 15.00-ni, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos F.A-ga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil omavoliliselt Tallinnas XXX korterist XXX kuuluva tahvelarvuti APPLE iPad 4 imei koodiga XXX väärtusega 550 eurot, põhjustades XXX varalist kahju. Samuti tema 17.09.2014 kella 16.25 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses Sikupilli Prisma ja tegutsedes ühiselt ning kooskõlastatult koos Andres XXX , alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võttis 3 pudelit rummi „Captain Morgan“ väärtusega 10,49 eurot pudel, koguväärtusega 31,47 eurot, 2 pudelit rummi „Captain Morgan“ väärtusega 9,99 eurot pudel, koguväärtusega 19,98 eurot, 4 pudelit viina „Vodka Nipernaadi“ väärtusega 8,69 eurot/pudel, koguväärtusega 34,76 eurot ja 0,870 kg grillkoibi väärtusega 2,17 eurot, kaupa koguväärtusega 88,38 eurot, peitis koos E.Z kaubad endaga kaasasolnud seljakotti ja möödus kassadest ning läbis turvaväravad jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti koos E.Z kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega T.I, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav E.Z , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on õige ja põhjendatud, süüdistatav tunnistab ennast süüdi. Tõendid on küllaldased, vastuväiteid ei ole. Kohtuistungil seletas süüdistatav F.A , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et ei ole vastuväiteid et vaadata kriminaalasi läbi lühimenetluses. Tõendid on lubatavad, kvalifikatsiooni vastu ei vaidle.

Kohtuistungil seletas süüdistatav T.I , et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavale esitatud süüdistus ja kvalifikatsioon on õiged, vastuväiteid ei ole. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi, asja tuleks arutada lühimenetluses.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 04.11.2013 Pirita Selver (E.Z) Kohus leiab, et 04.11.2013. a kella 22.31 paiku Tallinnas Rummu tee 4 asuvast Pirita Selver AS kauplusest kauba kogumaksumusega 180,46 euro varguse katse toime panemine E.Z poolt on tõendatud tunnistajate ütlustega ning videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. E.Z kahtlustatavana antud ütlustest (I kd tl 40-42) nähtub, et ta viibis 04.11.2013.a õhtul Pirita Selveris koos R. XXX i ja F.A . Müügisaalis ladusid nad koos R. XXX ostukorvi täis alkoholi ja tema mäletamist mööda tahtsid nad kauba osta. Siis aga lahkus tema poest eraldi. Seljas kandis rohelist ruudulist jopet, mille oli laenanud Mario XXX. Rihard XXX i kahtlustatavana antud ütluste (I kd tl 43-45) kohaselt pakkus E.Z välja minna kauplusesse alkoholi varastama. Kaup pidi ulatatama üle eskalaatori F.A . Koos E.Z ja F.A mindigi kauplusesse alkoholi varastama. Hiljem nemad E. Z-iga jooksid välja, aga K. Koppel peeti kinni. Rihard XXX i tunnistajana antud ütluste kohaselt (I kd tl 3132; 230-231) olid nad E.Z-iga tuttavad ning Pirita Selverist alkoholi vargus lepiti eelnevalt kokku, täpsustati, kes mida peab tegema. Mäletab, et tookord vargus ei õnnestunud. Kristo XXX kahtlustatavana antud ütlustest (I kd tl 17, 19-21) nähtub, et E.Z rääkis plaanist minna kauplusesse alkoholi varastama ning lepiti kokku tegevusplaan. Tema pidi ootama eskalaatori juures, kus talle anti üle eskalaatori ostukorv 11 alkoholipudeliga, kuid turvatöötaja võttis ta kauplusest väljumisel kinni. E.Z-ile inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks eeltoodule ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXX ütluste (I kd tl 12-14) kohaselt olles 04.11.2013.a turvatöötajana kaupluses tööl, nägi kaamerast, kuidas kaks noormeest panid alkoholiosakonnas kaupa korvi ja suundusid väljapääsu poole. Kell 22.40 väljus üks noormees kassaliini taha, jättes kauba eest tasumata ning ta peeti kinni. Tunnistaja XXX ütlustest (I kd tl 33-34) nähtub, et E.Z ja R. XXX on tema ammused sõbrad ning temale oli E. Z rääkinud, et käis koos R. XXX i ja F.A Pirita Selverist varastamas. Kinkis oma rohelise ruudulise jope kunagi E.Z-ile ning videosalvestuse pildilt tunneb ta poes ringi käivate inimestena ära E.Z ja R. XXX i. Nagu Selver AS-i poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 04.11.2013.a kella 22.31 paiku Pirita Selveri kauplusest panid toime õigusvastase teo, kui F.A juurest avastati Selver AS-le kuuluvat kaupa, mis on tagastatud rikkumata (kd I 9-10, 15). Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist võeti kaasosaline Kristo Koppel turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel,

leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Rihard XXX i ja Kristo XXX kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli plaan alkohol varastada selleks, et see hiljem koos ära juua. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelses menetluses on süüdistatava tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava ning R. XXX i ja F.A kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, saab järeldada, et vargus pandi toime vastavalt ühtsele teoplaanile. E.Z ja R. XXX panid alkoholipudelid ostukorvi, R. XXX ulatas ostukorvi üle eskalaatori piirde F.A . Lisaks tõendab seda ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega ja CD (I kd tl 35-39), milles on vaadeldud videosalvestust kaupluses Pirita Selver, millest nähtub, kuidas 04.11.2013 kaks noormeest (E. Z ja R. XXX ) panevad alkoholipudelid korvi ja sõidavad eskalaatoriga ülespoole ning eskalaatorile läheneb K. Koppel. Seega on tuvastamist leidnud, et tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt rollijaotusele ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Episood 22.05.2014 Viru Keskuse Hesburgeri juures (E.Z) Kohus leiab, et 22.05.2014 kella 13.00 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuva Viru Keskuse söögikoha Hesburgeri juures XXX mobiiltelefon LG G2, väärtusega 408 eurot, avaliku varguse toimepanemine E.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega ning tunnistajate ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava E.Z ütluste (II kd tl 102-104) kohaselt tunnistab ta oma süüd XXX mobiiltelefoni varguses. Ta küsis kannatanu XXX käest mobiiltelefoni, et sellega helistada ja saades telefoni enda kätte, tagastas ta XXX mobiiltelefonis olnud SIM kaardi ja telefoni ümber olnud kaaned. Mobiiltelefoni ta kannatanule ei tagastanud, vaid lahkus. Samuti tunnistab, et palus telefoni pantimises abi E.Z , kes pandimajas sai telefoni eest 100 eurot. Kahetseb tehtut. E.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXX ütlused (II kd tl 48-49) tõendavad,

et E. Z oli koos sõbraga 22.05.2014 ühes seltskonnas XXX ning ta nägi, et E.Z küsis XXX mobiiltelefoni helistamiseks. Vargust ta pealt ei näinud. Äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (II kd tl 50-52) nähtub, et XXX tunneb ära Andro XXX kui isiku, kes viibis 22.05.2014 koos E.Z-iga. Andro XXX kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 113-115, III kd tl 12-13) kohaselt E.Z soovis, et ta aitaks tal kannatanult võetud mobiiltelefoni pandimajja viia ja tema aitas oma sõpra selles. Pandimajas sai telefoni eest 100 eurot, mille andis kohe E. Z-ile. Üleandmise-vastuvõtmise akt ja ID-kaardi koopia (II kd tl 54-55) ning ostu-müügi leping tõendab seda, et kannatanult võetud mobiiltelefoni LG G2 imei koodiga XXX andis 22.05.2014 Lombard24 pandimajja Andro XXX . Kannatanu XXX ütlustest (II kd tl 40-41, 42-44) nähtub, et 22.05.2014 oli ta Viru Keskuse juures XXX , kui tuli E.Z ja küsis telefoni, et helistada. Kartis, et muidu teda lüüakse ja andis telefoni E.Z-ile. E. Z võttis telefonist SIM kaardi ja kaaned ning andis talle tagasi, kuid telefoni ei tagastanud ja läks minema. Kannatanu XXXütlustest (II kd tl 45-46) nähtub, et kannatanule helistas tema poeg Arnold, kes teatas, et temalt varastati mobiiltelefon LG G2 väärtusega 408 eurot. Seega on sedastatav, et mobiiltelefon oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga mobiiltelefon pandimajja viia ja saadud raha kasutada alkoholi ostmiseks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul, nii süüdistatava kui tunnistaja ütluste kohaselt E.Z küsis kannatanu XXX käest mobiiltelefoni ja saades telefoni enda kätte, seda enam kannatanule ei tagastanud, vaid lahkus. Seega pani süüdistatav varguse toime kannatanu ja kolmandate isikute nähes, s.o avalikult ilma vägivalda kasutamata. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Episood 23.05.2014 Tallinnas XXX (E.Z, F.A. T.I) Kohus leiab, et 23.05.2014 ajavahemikul kella 07.00-st kuni 20.15-ni XXX üürikorterist Tallinnas XXX XXX kuulunud robottolmuimeja Samsung väärtusega 298,90 eurot, pesumasina Bengt väärtusega 220 eurot ja minilaser valgusti väärtusega 85,50 eurot varguse toime panemine E.Z , F.A ja T.I poolt on tõendatud süüdistatavate süü tunnistamisega ning tunnistajate ütlustega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava T.I ütluste (I kd tl 201-203) kohaselt tunnistab ta end süüdi selles, et 23.05.2014 koos E.Z ja F.A-ga viisid kannatanu asjad pandimajja. Kahetseb tehtut.

Süüdistatava E. Z ütluste (I kd tl 212-214) kohaselt tunnistab ta, et viis koos T.I ja F.A-ga kannatanule kuulunud esemed pandimajja. Saadud raha eest osteti kõigile rongipiletid Kohilasse ning alkoholi, mis joodi kolmekesi ära. Süüdistatava F.A ütlustest (I kd tl 219-222) nähtuvalt ühendas tema lahti kannatanu pesumasina, et see pandimajja viia. Ettepaneku selleks tegi E.Z , kuna alkohol sai otsa ja oli tarvis raha. Pantis tolmuimeja, kuna temal oli dokument kaasas ja müüs pesumasina maha pandimajas viibinud isikule. Saadud raha läks osaliselt E.Z kätte, selle eest osteti rongipiletid ja alkoholi. Kahetseb oma tegu. Kohus viitab ka tunnistaja XXX ütlustele (I kd tl 167-169), millest nähtub, et 23.05.2014 lõunasel ajal tuli ABC Laenude AS-i pandimajja seltskond purjus noorukeid, kes üritasid pakkuda pandimajale müügiks pesumasinat ja tolmuimejat. Tolmuimeja oli pakendis ja selle võttis pandimaja vastu. Leping sõlmiti noormehega, kellel oli dokument kaasas. Pesumasina ostis aga ära pandimaja klient, keda ta ei mäleta, kuna pandimajas liikus rohkem rahvast. Üleandmise-vastuvõtmise aktist (I kd tl 161-162) nähtuvalt andis XXX ABC Laenude AS esindajana politseile välja laenulepingu ja tolmuimeja Samsung. Laenulepingu ja pandilepingu kohaselt on kannatanult võetud tolmuimeja osas pandimajaga lepingu sõlminud 23.05.2014 F.A. Lisaks eeltoodud tõenditele juhib kohus tähelepanu ka tunnistajate ütlustele, mis kinnitavad et varguse panid toime süüdistatavad koos. Tunnistaja XXX ütlustest (I kd tl 189-191) nähtuvalt oli ta maikuus 2014 koos süüdistatavatega kannatanu XXX korteris ning nägi, kuidas süüdistatavad viisid kannatanule kuulunud pesumasina ja tolmuimeja pandimajja. Tunnistaja XXX ütlustest (I kd tl 192-194) nähtub, et 23.05.2014 läks ta koos E. Z-iga kannatanu XXX korterisse, kus elasid ka T.I ja F.A ning korteris tegi E. Z ettepaneku viia pesumasin pandimajja. F.A ühendas selle lahti ning koos viisid T.I, E.Z ja F.A kannatanule kuulunud pesumasina, laservalgusti ja tolmuimeja pandimajja. Tunnistaja XXX ütluste (I kd tl 195-197) kohaselt viibis ta koos E. Z-iga , kui viimasele helistas T.I ja kutsus XXX -nimelise meesterahva juurde midagi tassima. Hiljem nägi ta, et Aivar, Kairo ja Silver viisid XXX korterist pesumasina, tolmuimeja ja laservalgusti pandimajja. Nagu kannatanu XXX ülekuulamise protokollist (I kd tl 118-120) nähtub elas ta XXX üürikorteris ja vahel peatusid seal ka T.I ja XXX , kellel on ka korteri võtmed. 22.05.2014 õhtul oli tal külas XXX ja kell 3 tuli Silver. Hommikul läks ta tööle ja kui tagasi koju jõudis oli puudu 604,40 euro väärtuses kodutehnikat. Helistas XXX , kes ütles, et Silveril olid külas käinud E.Z ja F.A ja Kirli XXX . E.Z ettepanekul oli korraldatud asjade äravõtmine ja järgi oli kutsutud auto. Korteris oli tarvitatud alkoholi. Varastatud oli talle kuulunud esemed robottolmuimeja Samsung väärtusega 298,90 eurot, pesumasina Bengt väärtusega 220 eurot ja minilaser valgusti väärtusega 85,50. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatavad on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga need esemed pandimajja viia ja saadud raha kasutada alkoholi ostmiseks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele.

KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate ja tunnistajate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Kõik kolm süüdistatavat võtsid kannatanu üürikorterist esemeid ja viisid need koos pandimajja. Kuna F.A oli dokument kaasas, siis andis ta tolmuimeja oma nimel panti. Pesumasin müüdi pandimajas viibivale isikule maha. Saadud raha eest osteti Kohila rongipiletid ja alkoholi, mida koos tarbiti. Seega tegutseti ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistatavate ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatavad panid teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul panid süüdistatavad toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Episood 28.05.2014 Tallinnas Viru Keskuse juures (E.Z) Kohus leiab, et 28.05.2014 kella 18.00 paiku Tallinnas Viru Väljak 4 asuva Viru Keskuse välisuste juures XXX LG E460 Optimus L5 II, IMEI koodiga XXX , väärtusega 90,83 eurot, varguse toimepanemine E.Z poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, videosalvestusega, tunnistajate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava E.Z ütluste (II kd tl 102-104) kohaselt tunnistab ta oma süüd kannatanu XXX mobiiltelefoni varguses ja kahetseb tehtut. Küsis XXX telefoni helistamiseks ja seda enam tagasi ei andnud. Siis helistas T.I-le ja palus tal dokumendid kaasa võtta ja Viru Keskuse bussiterminali tulla. Mobiiltelefoni andis F.A kätte. Palus neil telefon pandimajja viia ja saadud 40 euro eest läksid kõik koos alkoholi jooma. E.Z-ile inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatava süü ülestunnistamisele ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja XXX ütluste (II kd tl 82-84) kohaselt viibis ta päeval, kui kannatanult telefon varastati, koos nii XXX kui E.Z-iga . XXX ütles talle, et E.Z võttis temalt ära mobiiltelefoni. Hiljem nägi kuidas F.A andis XXX telefoni T.I kätte, kes viis selle pandimajja ja sai selle müügist 40 eurot. Tunnistaja XXX ütluste (II kd tl 97-99) kohaselt viibis ta kannatanuga koos ja nägi, kuidas E.Z võttis kannatanult ära mobiiltelefoni ning seda tagasi ei andnud, kuigi nad korduvalt küsisid. Hiljem bussis ütles E.Z temale, et T.I müüs telefoni pandimajja. Tunnistaja XXX ütluste (II kd tl 88-90) kohaselt oli ta kannatanuga ühes seltskonnas ja nägi, kuidas E.Z küsis kannatanult telefoni ning ütles, et tagasi kannatanu telefoni ei saa. Samuti kuulis hiljem, kuidas E.Z ütles T.I-le , et viimane viigu kannatanult võetud telefon pandimajja. Saadud raha läks kohe E. Z kätte, kes ostis selle eest poest alkoholi. Tunnistaja T.I ütlustest ( II kd tl 100-101) nähtub, et E. Z soovis, et T.I viiks kannatanult võetud mobiiltelefoni pandimajja. Ta käis seal koos E.Z ga, pantis telefoni oma ID-kaarti kasutades ja saadud 40 eurot andis ta E.Z-ile, mille eest osteti alkoholi ja tarbisid seda kõik koos.

Lisaks viitab kohus ka F.A kahtlustatavana antud ütlustele (II kd tl 108-110), mille kohaselt tahtis E. Z alkoholi juua ja ütles, et kui Juudilt (XXX ) telefon ära võtta, siis on selleks ka raha. Nii E. Z tegigi ja ta nägi, kuidas E.Z võttis ära XXX-nimeliselt noormehelt mobiiltelefoni. Pärast hoidis ka tema telefoni oma käes ja siis andis telefoni T.I-le , kes viis selle pandimajja. Saadud raha eest osteti viina, mida koos tarbiti. Andro XXX kahtlustatavana antud ütlustest ( II kd tl 113-115) nähtub, et ta oli koos F.A ja E.Z-iga ning nägi, kuidas E. Z võttis kannatanult ära mobiiltelefoni. Vahepeal hoidis ka tema telefoni oma taskus ja siis andis F.A-le. Pärast läksid koos T.I-ga pandimajja, kus T.I pantis kannatanu mobiiltelefoni ja sai selle eest 40 eurot, mille andis E. Z-ile. Selle raha eest osteti alkoholi. Kohus viitab veel asitõendi vaatlusprotokollile (II kd tl 127-129), milles on vaadeldud Express Credit Eesti OÜ pandimaja turvakaamerate salvestust 28.05.2014 kella 19:47:49 kuni 19:48:44 ja kella 20:03:19 kuni 20:08:58. Sellelt nähtub, et isik, kelleks on menetluse käigus tuvastatud T.I , annab teenindajale mobiiltelefoni ning teenindaja annab dokumendi alla kirjutamiseks ning raha. Üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd tl 69-72) tõendab, et kannatanult võetud mobiiltelefoni osas on pandimajaga sõlminud 28.05.2014 lepingu T.I. Asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 73-74), milles on vaadeldud ExpressCredit Eesti OÜ poolt üle antud mobiiltelefoni LG- E460 imei koodiga XXX , tõendab et tegemist on sama telefoniga, mis kannatanult XXX varastati. Lisaks eeltoodule tõendab süüteo toimepanemist E.Z poolt ka asitõendi vaatlusprotokoll ja CD (II kd tl 120-126), milles on vaadeldud Viru Väljak 4 asuva Viru keskuse turvakaamerate salvestisi 28.05.2014 kella 18:07:47 kuni 18:16:51, millest nähtub, et halli värvi dressipluusiga meesterahvas (menetluse käigus tuvastatud kui E.Z), saab teiselt noormehelt enda kätte telefoni, kuid tagasi E.Z telefoni ei anna. Kannatanu XXX ütlustest, kuhu on lisatud koopiad arvetest, lepingutest (II kd tl 57-65) nähtub, et 28.05.2014 oli ta XXX , Timo ja Viljo XXX Viru keskuses, kui E.Z küsis temalt mobiiltelefoni LG-E460 imei koodiga XXX enda kätte ja hiljem seda ei tagastanud. SIM kaardi ja mobiiltelefoni koti andis tagasi. Hiljem sosistas Viljo talle, et ta nägi, kuidas T.I viis telefoni Express Creditisse ja sai selle eest 40 eurot, mille andis E. Z-ile . Kannatanu XXX ütlustest (II kd tl 66-67) nähtub, et talle helistas tema poeg XXX , kes teatas, et E.Z võttis temalt mobiiltelefoni, mida ei tagastanud ning see oli viidud pandimajja. Mobiiltelefoni ostis tema oma pojale. Seega on sedastatav, et mobiiltelefon oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga mobiiltelefon pandimajja viia ja saadud raha kasutada isiklikuks otstarbeks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et eseme äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Kui isikut märgatakse varguse toimepanemisel ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuks varguseks või selle katseks (RKKK 3-1-1-93-96). Antud juhul, nii kannatanu kui süüdistatava kui tunnistajate ütluste kohaselt E.Z küsis kannatanu XXX käest mobiiltelefoni helistamiseks ja saades telefoni enda kätte, ei olnud nõus seda enam tagastama. E.Z ütles veel, et telefoni kannatanu enam tagasi ei saa ja lahkus. Seega pani süüdistatav varguse toime kannatanu ja kolmandate isikute nähes, s.o avalikult ilma vägivalda kasutamata.

Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatav pani teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Episood 09.07.2014 Tallinnas XXX korterist (T.I, F.A) Kohus leiab, et 09.07.2014 ajavahemikul kella 13.15-st kuni 15.00-ni XXX üürikorterist Tallinnas XXX XXX kuulunud tahvelarvuti APPLE iPad 4 imei koodiga XXX , väärtusega 550 eurot, varguse toime panemine F.A ja T.I poolt on tõendatud süüdistatavate süü tunnistamisega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava T.I ütluste (I kd tl 205-207) kohaselt tunnistab ta end süüdi, et 09.07.2014 koos F.A-ga võtsid kannatanu tahvelarvuti ja viisid pandimajja. Raha oli vaja Tartu sõitmiseks. Saadud raha tegid nad F.A-ga pooleks, kumbki sai 75 eurot. Süüdistatava F.A ütluste (I kd tl 219-222) kohaselt tunnistab ta end süüdi XXX tahvelarvuti varguses ja et pandimajast said nad 150 eurot, mille tegid pooleks. Raha oli vaja Tartusse sõitmiseks. Kahetseb oma tegu. F.A-le ja T.I-le inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatavate süü ülestunnistamisele ka üleandmise-vastuvõtmise akt ja pandimaja leping (I kd tl 174-175). Sellest nähtuvalt annab XXX Fenelex Laen OÜ nimel politseile välja laenulepingu ja tahvelarvuti Apple iPad 4 gen 32GB IMEI koodiga XXX , mis tõendab, et kannatanult võetud tahvelarvuti osas on pandimajaga lepingu sõlminud T.I. Nagu kannatanu XXX ütlustest ja lisatud arvest (I kd tl 171-173) nähtub, varastati 09.07.2014 tema üürikorterist temale kuuluv tahvelarvuti Apple iPad 4 gen 32GB IMEI koodiga XXX väärtusega 550 eurot. Kahtlustab T.I, kes elas samas korteris ja kellel oli võti ja kes võis selle viia pandimajja. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara ning süüdistatavad ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovisid süüdistatavad lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatavate poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatavad on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse toime pannud eesmärgiga arvuti pandimajja viia ja saadud raha kasutada Tartusse sõiduks. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli

all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Süüdistatavatel oli vaja raha Tartusse sõitmiseks. Seega otsustasid võtta kannatanu üürikorterist arvuti ja viia see koos pandimajja. Panti andmise lepingu sõlmis T.I . Saadud raha tehti pooleks. Seega tegutseti ühise eesmärgi nimel ja kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Süüdistatava ütlustest ja kuriteo asjaoludest lähtuvalt saab tõdeda, et süüdistatavad panid teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul panid süüdistatavad toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Episood 17.09.2014 Sikupilli Prisma (T.I) Kohus leiab, et 17.09.2014 kella 16.25 paiku Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Prisma Peremarket AS-ile kuuluvas kaupluses Sikupilli Prisma kauba kogumaksumusega 88,38 euro varguse katse toime panemine T.I poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatava T.I ütluste (II kd tl 27-30) kohaselt tunnistab ta end süüdi ja kahetseb tehtut. Võttis koos Andres XXX kauplusest kaupa ja asetasid kauba garderoobiosakonnas seljakotti ning möödusid kassadest kauba eest maksmata. Peale seda pidas turvatöötaja nad kinni. Andres i kahtlustatavana antud ütluste (II kd tl 25-26) kohaselt võttis ta T.I-ga kauplusest kaupa ja asetasid kauba garderoobiosakonnas seljakotti ning möödusid kassadest kauba eest maksmata. Seljakott kuulus talle. Peale seda pidas turvatöötaja nad kinni. T.I-le inkrimineeritava varguse katse toimepanemist tõendavad lisaks süüdistatavate süü ülestunnistamisele ka tunnistaja ütlused. Tunnistaja XXXütlustest (II kd tl 7, 8) nähtub, et olles turvatöötajana tööl Sikupilli Prisma kaupluses, nägi, kuidas musta särgiga noormees pani alkoholiosakonnas kaupa korvi ja garderoobi osakonnas koos valge särgiga noormehega tõstsid kaubad kaasasolnud seljakotti. Valges särgis noormees aitas mustas särgis noormeest seljakotti tassida ning kell 16.25 möödusid kassadest jättes kauba eest tasumata. Musta särgiga noormehe juurest avastati poele kuuluvat kaupa, valge särgiga noormehe juurest mitte. Kinnipidamise protokollist (II kd tl 12-17) nähtub, et 17.09.2014 kell 17.50 Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses üheks kinnipeetuks isikuks osutus T.I ja teiseks isikuks osutus Andres (II kd tl 10-11). Nagu AS Prisma Peremarketi poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist (II kd tl 4, 5-6) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isikud, kes 17.09.2014.a kella 16.25 paiku Sikupilli Prisma kauplusest panid toime õigusvastase teo, kui Andres i juurest avastati AS Prisma Peremarketile kuuluvat kaupa, mis on tagastatud rikkumata. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale kassast möödumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav on oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt varguse katse toime pannud eesmärgiga alkohol hiljem ära tarbida. Selline selgitus viitab üheselt sellele, et esemete äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kohtueelses menetluses on süüdistatavate tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 7 tunnustele. KarS § 199 lg 2 p 7, s.o tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21). Hinnates süüdistatava ja A. i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult. Lisaks tõendab seda ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (II kd tl 20-24), milles on vaadeldud 17.09.2014 videosalvestust kaupluses Sikupilli Prisma toimuvast. Kell 16.22 seisab musta värvi särgiga (A. ) noormees koos valges särgis noormehega (T.I) alkoholi riiuli juures ja panevad alkoholi pudeleid ostukorvi. Riiulist eemaldudes kannab ostukorvi T.I, kell 16.23 võtab korvi enda kätte A. . Riiete osakonnas laob A. kõik ostukorvis olevad pudelid seljakotti, siis möödutakse kassadest kauba eest maksmata ja seljakott alkoholiga on A. i seljas. Seega tegutsesid isikud ühiselt ja kooskõlastatult, koos valiti alkoholi riiulist alkoholi pudeleid, koos tõsteti need korvi ja hiljem seljakotti, koos mööduti kassadest kauba eest maksmata. Seega tegutseti ühise eesmärgi nimel kooskõlastatult ning see vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seega leiab kohus, et antud episoodi puhul pani süüdistatav toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Süüdistatava ütluste kohaselt mindi poodi eesmärgiga alkoholi varastada, seega saab tõdeda, et süüdistatav panid teo toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on F.A süütegu kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kuna antud kriminaalasjas mõistetakse F.A 2 varguse episoodi toimepanemises süüdi, siis vastab süüdistatava F.A tegevus KarS § 199 lg 2 p 4 toodud kvalifikatsioonile. Riikliku süüdistaja poolt on E. Z ja T.I süüteod kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatavate tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et E. Z pani toime 3 vargust ja 1 varguse katse ning seda lühikese

ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 04.11.2013 kuni 28.05.2014. T.I pani toime 2 vargust ja 1 varguse katse ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 23.05.2014 kuni 17.09.2014. Nimetatud süüdistatavate käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on süüdistatavate jaoks muutunud sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks. Seega leiab kohus, et süüdistusaktis on õigesti kvalifitseeritud E.Z ja T.I teod KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena. Samuti on kohus juba ülalpool leidnud (episoodid 04.11.2013; 23.05.2014; 09.07.2014; 17.09.2014), et E.Z ja T.I ja F.A panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis. Samuti on kohus juba ülalpool leidnud, et E. Z (episoodid 22.05.2014; 28.05.2014) pani toime KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o varguse toimepanemine avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus E.Z , T.I ja F.A poolt toimepandud süütegude episoodides ei tuvastanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et E. Z pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, avalikult ja süstemaatiliselt. Samuti on kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et F.A pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud grupi poolt. Samuti kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtuliku uurimisega tuvastamist leidnud, et T.I pani toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt.

korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi summas 305,50 eurot (I kd tl 186-187). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 23.05.2014, toimepandud vargusga (laservalgusti 85,50 eurot ja pesumasina 220 eurot vargus) tekitasid XXX varalist kahju E.Z, T.I ja F.A. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu XXXesitanud tsiviilhagi summas 408 eurot (II kd tl 47). Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 22.05.2014, toimepandud vargusega (mobiiltelefon) tekitas XXXvaralist kahju E. Z. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine otseselt seotud süüdistatava(te) poolt kavatsetult toime pandud süütegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava(te) õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava(te) süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isiku(te)le kuuluvate varaliste vahendite arvelt. Vastavalt VÕS § 137 lg 1 sätetele kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et 23.05.2014 on süüdistatavad E.Z , T.I ja F.A põhjustanud isikute grupis toime pandud vargusega kannatanule XXX varalist kahju, mistõttu on tegemist samal alusel kannatanule tekitatud sama kahjuga, mis tingib hüvitise maksmise solidaarselt. Kohus asub seisukohale, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad tunnistasid tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatavate suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Hinnates E.Z süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 3 lõpuleviidud varguse toimepanemist ning 1 varguse katse toimepanemist, millega tekitati 2-le kannatanule varalist kahju. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et nagu juba eelpoolt tuvastamist on leidnud, siis süüdistatav pani kuriteo episoodid toime kavatsetult. Samuti arvestades varavastaste kuritegude rohkust ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kolme kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates E.Z süü on hinnatav keskmisest suuremana. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses väljendatud kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsust võib pidada siiraks, kuivõrd vaatamata pikale ajavahemikule kuritegude toimepanemise ja asja kohtuliku arutamise vahel, ei ole süüdistatav uusi süütegusid toime pannud ning on asunud tööle. Seetõttu on kahetsus kergendava asjaoluna arvestatav. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Samas ei ole süüdistatava tekitatud rahaliselt hinnatav kahjulik tagajärg märkimisväärne. Lisaks sellele jäi üks süütegudest katse staadiumisse, mis samuti vähendab isiku süüd. Seega on kohtu arvates võimalik karistust mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav vabanes viimase karistuse kandmiselt kaks aastat tagasi ning viimane kuritegu, mille eest teda karistati, on käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud, samuti arvestades seda, et süüdistatav on asunud tööle, peab kohus võimalikuks jätta mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata. Arvestades aga süütegude rohkust peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile. Hinnates F.A süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 lõpuleviidud varguse toimepanemist, millega tekitati 1-le kannatanule väike varaline kahju. Arvestades seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates F.A süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav avaldanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada. Arvestades ka, et süüdistatava tekitatud varaline kahju ei ole suur, leiab on kohus, et antud juhul on võimalik karistust mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav F.A temale inkrimineeritud ühe vargustest toime pannud enne Harju Maakohtu 02.07.2014 otsust. Seega tuleks selle episoodi eest mõista eraldi karistus ning KarS § 65 lg 1 alusel liita Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega mõistetud karistusega. Seejärel mõista karistus aga pärast eelmärgitud kohtuotsust toime pandud kuriteo eest. Samas aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega on mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel ning Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega mõistetud karistuse võrra osaliselt. Seega on juba kahe kohtuotsuse osas mõistetud liitkaristus. Sama otsusega on küll määratud, et erinevate otsustega mõistetud karistuste osad kuuluvad täitmisele sisuliselt iseseisvalt. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et üks süüdistatavale inkrimineeritud kuritegudest on toime pandud pärast 02.07.2014 otsuse kuulutamist, ei saa kohus enam selle otsusega mõistetud karistusega liitkaristust mõista, kuivõrd karistuse osalise täitmisele pööramise tingimused määrati alles Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega. Lisaks sellele tekiks olukord, kus pärast Harju Maakohtu 02.07.2014 otsust toime pandud kuriteo eest tuleks mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, samas liites selle liitkaristuse Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega mõistetud karistusega. Mõlemal juhul

on aga süüdistatava suhtes jäetud karistus kohaldamata KarS § 73 alusel. Seetõttu leiab kohus, et eelmise liitkaristuse ja käesoleva otsusega mõistetava liitkaristusega tuleb tekkinud olukord likvideerida ning mõista kõigi kolme otsuse osas ühine liitkaristus ühise täitmisele pööramise tingimusega, et otsusest saaks aru nii süüdistatav kui ka otsust täitmisele pöörav asutus. Kuna Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega on juba liitkaristus mõistetud Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega, siis on vaatamata täitmise erisustele tegemist siiski ühe liitkaristusega ning kohus ei saa enam üht liidetavatest eraldi täitmisele pöörata. Seetõttu leiab kohus, et kuna süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud enne 25.02.2015 otsuse kuulutamist, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteis, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata liitkaristuse võrra ning jätta kohtuotsuste kogumis mõistetav liitkaristus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata. Hinnates T.I süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 lõpuleviidud varguse toimepanemist ning 1 varguse katse toimepanemist, millega tekitati 1-le kannatanule varalist kahju. Arvestades varavastaste kuritegude rohkust ja seda, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, siis kohtu arvates T.I süü on hinnatav keskmisena. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Hinnates süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil väljendatud kahetsust, siis leiab kohus, et süüdistatava kahetsust võib võtta siirana. Käesoleval ajal kannab süüdistatav pikemaajalist vangistust ning kohtu arvates on ka see asjaolu süüdistatava suhtumist muutnud. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust ning kergendava asjaolu esinemist võib süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Pärnu Maakohtu 14.10.2014 otsusega on T.I süüdi mõistetud KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 järgi ja määratud karistuseks vangistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 65 lg 1 järgi, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavale eelmise otsusega mõistetud karistuse rangust ning käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistuse suhteliselt väiksust, peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistuste liitmise kergeimat viisi ja loeb käesoleva otsusega mõistetava karistuse kaetuks raskeima karistusega, lugedes karistuse ärakandmist alates 17.09.2014.

toime varavastaseid kuritegusid. Seega tegemist ei olnud juhusliku süüteoga, vaid harjumuslikuks muutunud käitumisega. Kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Peale selle on süütegude toimepanemine olnud süüdistatavate vaba ja teadlik valik. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T.I enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.10.2014 otsusega KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti temalt välja ka esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 887,50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas mõistetakse liitkaristus eelnimetatud otsusega mõistetud karistusega KarS § 65 lg 1 alusel. Seega pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses ja süüdistatavalt tulnuks välja mõista sundraha ühekordselt. Kuivõrd süüdistatavalt on juba sundraha välja mõistetud seoses esimese astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tule. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on F.A enne käesolevat kohtuotsust süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 1 ettenähtud kuriteo eest. Sama otsusega jäeti sundaraha välja mõistmata tulenevalt kriminaalmenetlustes juba välja mõistetud sundraha nõudest. Kuivõrd süüdistatavalt on juba Harju Maakohtu 02.07.2014 otsusega sundraha välja mõistetud seoses teise astme kuriteos süüditunnistamisega, siis käesolevas kriminaalasjas sundraha välja mõista ei tule. Arvestades aga eelmises kohtumenetluses T.I-lt välja mõistetud menetluskulu suurust ning asjaolu, et määratud kaitsja tasu sisaldab endas ka sõidukulusid, siis leiab kohus, et kuivõrd T.I kannab pikemaajalist vangistust ning temalt on välja mõistetud ka eelmise otsusega suhteliselt suur menetluskulu, millele lisandub käesolevas kriminaalasjas ka tsiviilhagi, siis leiab kohus, et T.I-lt välja mõistetavat menetluskulu tuleb vähendada ning osa menetluskulust jätta riigi kanda. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavate menetluskulude summa suurust, samuti konkureerivat kohustust tsiviilhagi hüvitamise näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistatavatel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.