Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
17.06.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 01.06.2015
koht Kohtuasja number
1-14-3802
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.A , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 19.12.2014 ja lõpp 29.07.2015
Vabastada A.A temale Tartu Maakohtu 12.06.2014 kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.11.2014 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest, koos tema allutamisega katseajaks käitumiskontrolli nõuetele. Määrata A.A kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada A.A katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohaldada A.A suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle, omandama üldharidust või võtta end Töötukassas arvele 3 (kolme) nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabastada A.A tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, A.A-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 12.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3802 tunnistati A.A süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 24.10.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati isiku eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 7 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 472 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 30.06.2015. Harju Maakohtu 12.11.2014 määrusega pöörati täitmisele A.A-le Tartu Maakohtu 12.06.2014 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 7 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 19.12.2014. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas kannab karistust esimest korda. Mõlemad kuriteod on süstemaatilised vargused. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Kõiki vargusi iseloomustab majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Süüdistatav kriminaalasjas. Isik on läbinud edukalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus tunnistab, et peab vabanedes alkoholi tarvitamise harjumustes muudatusi tegema. Alates 17.02.2015 on suunatud vabanemiseelsele nõustamisele KESA projekti raames ning alates 16.01.2015 on hõivatud vangla majandustöödel. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Enne vangistust elas kinnipeetav koos tuttava U K aadressil xxxx. Tegemist on 2-toalise heas seisukorras korteriga, kus kinnipeetaval on omaette tuba. Vabanemisel saab kinnipeetav asuda elama samale aadressile. U K kui korteri omaniku kirjalik nõusolek selle kohta on olemas. Kinnipeetav omab ainult algharidust. Ta alustas oma haridusteed Mõisaküla Koolis, kus õppis kuni 2.klassini. Seejärel õppis Ämmuste koolis, kuid jättis kooli pooleli peale 8.klassi, kuna puudus motivatsioon. Kooli ja hariduse vajalikkust analüüsib ja saab aru, kuid motivatsiooni kooli minna siiski puudub. Kinnipeetav on osaliselt töövõimetu xxxx. Vabaduses ei töötanud ega õppinud ning ei olnud ka motiveeritud seda tegema. Omab võlgnevusi, mida ei suutnud
tasuda. Ta elas töövõimetuspensionist ja tuttava U K arvelt. Üldiselt suhtub töötamisse positiivselt ning on hõivatud tööga vanglas. Vabaduses garanteeritud töökohta ei ole, kuid U K on nõus teda ka peale vangistusest vabanemist majanduslikult toetama. Vabaduses on riskiks kiire majandusliku kasu saamine kuritegelikul teel. Kinnipeetava suhted perekonnaga on keerulised: mõlemad vanemad on alkohoolikud ning isikul ei ole nendega toetavaid suhteid ega kontakti. Kinnipeetavat toetav isik on Tallinna Vabaõhukooli õpetaja U K, kelle juures elas kinnipeetav viimased 2 aastat ning kellega jätkab suhtlemist ka praegu. Omavahelised suhted on väidetavalt head. Kinnipeetava tutvusringkonnas on olnud kriminaalkorras karistatuid isikuid, kellega koos pani toime kuritegusid. Lisaks, on ta kohati mõjutatav teiste poolt. Alkoholi tarvitamist alustas 14-aastaselt. Viimati tarvitas tihti, ca 6 korda kuus. Kinnipeetav tunnistab, et vabanedes peab alkoholi tarvitamise harjumustes muudatusi tegema. Narkosõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Arvestades A.A alkoholi ja narkootikumide tarbimist ning kriminaalset käitumist, puudub otsene seos nende käitumiste vahel. Tegemist on xxxx ja osaliselt töövõimetu xxxx isikuga. A.A hoiak enda suhtes on kohati negatiivne, kuna perekonnas on olnud palju probleeme, häbeneb vanemate alkoholilembust. Varem esinesid kinnipeetaval ka psühhiaatrilised probleemid ning suitsiidimõtted. Hetkel saab psühhiaatrilist ravi. Kuritegude põhjused on seotud rahalise kasu saamisega. A.A peab ennast sotsiaalses sfääris nõrgaks, seetõttu eelistab teistega vähem suhelda ja vabaduses otsib abi alkoholist. Probleemide lahendamise oskus on nõrk, analüüsivõime nõrk. Eesmärkide püstitamises probleemne, ei oska tulevikku planeerida, ega eesmärke püstitada. Mõistab küll stabiilse elu eeliseid ja loodab sellisele tulevikule (töö, oma kodu, pere jne), aga kuna see elu nõuab ka jõupingutusi, siis kaotab kergesti sihi (kooli jättis pooleli; ei töötanud). On varem kahel korral olnud arvel kriminaalhooldusel, koostöö oli pinnapealne. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Esines probleeme ka ÜKT kohustuse täitmisega. Seadustest on ta üle astunud peamiselt tagajärgedele mõtlematust käitumisest ning teiste mõjust. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus vangla hinnangul järgmise 2 aasta jooksul on 48%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla A.A tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata A.A-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas isikule määrata KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4 sätestatud lisakohustuste täitmine. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ning nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele. Prokurör toetab kinnipeetava vabanemist, kuna nüüd oleks talle elukorraldusel toeks kriminaalhooldaja ja antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada kinnipeetava kriminaalhooldusele allutamisega ning talle lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli
kuue kuu kestel. Kinnipeetava taasühiskonnastamise huvides toetab prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta. Maakohtu istung 01.06.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaega vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad A.A ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. A.A on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral, vanglas viibib esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumisele vangistuses ei saa midagi ette heita. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele, mille läbis läbiviija sõnul edukalt. Samuti on isik suunatud vabastamiseelsele nõustamisele ning alates 16.01.2015 on hõivatud töötamisega vangla majandustöödel. Samuti puuduval isikul distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Samuti on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1-91-06), mis käesoleval juhul on täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul probleeme narkootikumide tarvitamise ega alkoholi kuritarvitamisega, samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et isiku poolt toimepandud kuritegude ja sõltuvusainete tarvitamise vahel oleks seos. Kinnipeetaval on vabaduses kindel alaline elukoht, kuid garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava mõlemad kuriteod on süstemaatilised vargused, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning grupi mõjul. Grupis toimepandud kuriteod viitavad sellele, et isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus leiab, et majandusliku kasu saamise eesmärgil uue kuriteo toimepanemise tõenäosust grupi mõjul on võimalik maandada kinnipeetavale käitumiskontrolli teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p-s 7 sätestatud lisakohustuse panemisega, s.o kohustusega mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti aitab eelnimetatud riski vähendada kinnipeetava sõber, kelle juurde ta vabanedes elama asub ning kes on lubanud kinnipeetavat vabanedes materiaalselt toetada. Arvestades kinnipeetava karistatust, on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu vangla hinnangul 48%, mida võib pidada keskmisest enamarvestatavaks riskiks, kuid mida saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks A.A-le KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kuigi käesolev kuritegu on
toime pandud katseajal, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.