Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 17.06.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 01.06.2015. Kohtuasja number
1-14-10087
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sulev Laurfeldi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Sulev Laurfeld, isikukood 36211080249, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 05.11.2008 ja lõpp 05.03.2019
Jätta Sulev Laurfeld elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sulev Laurfeldile ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 09.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sulev Laurfeldi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.12.2014 määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks täies mahus Sulev Laurfeldi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi II astme kohtu 31.05.2012 otsuse täitmine Eesti Vabariigis. KrMS § 485 lg 2 alusel määrati Sulev Laurfeldi poolt Soomes toime pandud teo eest Eestis täidetavaks karistuseks 10 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.11.2008.
Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolev kuritegu on narkootikumide omamine ja vahendamine grupis. Isiku kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse kasu saamiseks, tapmise eest on karistatud ühel korral, narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest kolmel korral. Soodusteguriks on olnud impulsiivsus ja soov kiiresti rikastuda ning elu nautida. Kinnipeetav saabus Viru Vanglasse 10.02.2015, seega ei ole kinnipeetav veel jõudnud läbida planeeritud tegevusi. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on alates juulist 1996 olnud vabaduses kokku alla 1 aasta. Vabanemisel on tal võimalik elada xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulus kinnipeetava emale, kes suri 2014. aastal. Poolvenna sõnul on korter pärandatud talle, kuid dokumendid on veel vormistamisel. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadme paigaldamiseks. Poolvend on andnud kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist. Kinnipeetava abikaasa elab xxxx, kuid vabanemisel kinnipeetav sinna esialgu asuda ei saa, sest isikul on kehtiv sissesõidukeeld xxxx. Isik on praktiliselt viimased 14 aastat kandnud Soomes vanglakaristust (sellest eelmise ja käesoleva vangistuse vahele jäävad 3 kuud oli vabaduses). 1980-ndate lõpus hakkas tegelema ettevõtlusega - tänavatoitlustus, metalli- ja kinnisvara äri, vahendus jne. Eesmärgiks on olnud soov teenida kiiresti palju raha. Ihales hedonistlikku elustiili ("ilusat elu"), mis viis lõpuks narkokuritegudeni. Käesoleva vangistuse ajal Jokela vanglas sai tööle alles pärast kohtuotsuse jõustumist, mil paigutati avaosakonda. Abikaasal on xxxx koristusfirma, aitas abikaasat lühiajaliste väljasõitude ajal. Enda sõnul on järele mõelnud ja leiab, et talle pakub rahuldust firma majandamine kui tegevus ja stabiilne tulu, mis võimaldab head äraelamist. Luksust enam taga ei ajaks. Vabanemisel töökoht puudub. Poolvend on nõus isikut vabanemisel materiaalselt toetama. Isik on kasvanud kahelapselises peres, isa oli meremees, ema oli lastearst. Vanemad surnud. Isikul on vanem õde ja poolvend. Materiaalses mõttes oli külluslik lapsepõlv. Vanemate ajutisest lahuselust tingitud heaolu langus ja sanatoorses internaatkoolis varakult kogetud vabadus kujundasid isiku väärtushinnagud, mis viisid kuritegelikule teele. Isik on teist korda abielus, esimesest abielust on täiskasvanud poeg. Praeguse abikaasaga tutvus xxxx õppides. Tutvuskonnas domineerisid varem kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud, kuid pika vangistuse tõttu välisriigis on vanad sidemed väidetavalt katkenud. Hea manipuleerimisoskusega, endale soodsaid võimalusi ära kasutav ja riskivalmis. Võib kaasa minna huvipakkuva ideega, kuid otseselt mõjutatav ei ole. Puudub informatsioon alkoholi kuritarvitamise kohta. Kuriteod toime pandud kainena. Isikut on alates 1978. aastast seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, sh kolmel korral narkokuritegude eest. Kaks viimast karistust on üle 10 aasta, vabanes tingimisi ennetähtaegselt ja 3 kuud hiljem sooritas uue kuriteo. Kuritegudeni viinud asjaolusid seostab ühiskonna toonaste oludega. Ametnike suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Esimese narkokuriteo pani toime katseajal. Emotsionaalselt jahe, ohvriempaatia puudulik, normide suhtes ükskõikne. Kuritegevusest loobumise motivatsioon seostub peamiselt eaga. Isik hindab oma tervist heaks, kroonilisi haigusi ei põe, psühhiaatrilist abi ei ole vajanud. Ühel korral karistatud tapmise eest, ei võta kuritegu omaks. Orienteeritud positiivsele tulemusele, ei analüüsi võimalikke riske, pigem nautis neid. Riskivalmidus on ea kasvades vähenenud. Probleemide lahendamisel ei ole eristanud kriminaalseid ja legaalseid vahendeid, valis selle, mis tõotas kiiremat tulu ja lahendust. Olemas realistlikud tulevikueesmärgid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise
järelevalve alla ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud ja katseaeg kuni 05.03.2019. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sulev Laurfeldile täitmiseks KarS § 75 lg 2 p-des 4, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks teeb vangla ettepaneku 6 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses nõustutakse kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, on prokurör seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Vangistuses viibib ta neljandat korda. Seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik. Lisaks on kinnipeetav varasemalt ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt Soome Vabariigis ja uue kuriteo toimepanemisel mõisteti talle liitkaristus ning karistatud kahe raske kuriteo eest - narkokuriteo ja raske isikuvastase kuriteo (tapmise) eest. Isik kannab karistust mh I astme rahvatervisevastase kuriteo korduva toimepanemise eest. Harju Maakohtu 29.12.2014 kohtumäärusest tulenevalt pani kinnipeetav toime märkimisväärselt suures koguses (peaaegu 8825 g metamfetamiini ja 1049 Subitex 8 mg tabletti) narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Tulenevalt toime pandud kuriteo tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste tervisele ja turvatundesse. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle kolme aasta ja üheksa kuu, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 10 aastat 4 kuud vangistust – ning ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Prokurör leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas, mis on olnud üldjoontes rahuldav, ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisjärgse eluaseme vastavus elektroonilise valve nõuetele, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest vabastamist.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kuna varasemad karistused ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, puudub prokuratuuril veendumus, et käitumiskontroll hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ning kinnipeetav suudab katseaja, mis on kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.03.2019 läbida probleemideta ja nõuetekohaselt. Teisalt, KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühimana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Seega kujuneks eelnimetatud süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes ebamõistlikult pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Seetõttu tuleb Sulev Laurfeldil jätkata karistuse vangistuses kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Lähtudes eeltoodust leiab prokuratuur, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik ning on seetõttu tema ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 01.06.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et ta on varsti juba 7 aastat kinni istunud ja tal on oma elu paika pandud juhuks, kui ta peaks vabanema. Selgitab, et esimesed narkokuriteod olid 20 aastat tagasi. 2012. aastal isik abiellus ning tal on lapselapsed sündinud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vangistuses viibib isik lausa neljandat korda. Karistust kannab kinnipeetav raske esimese astme ühiskonnavastase narkokuriteo ning eluvastase kuriteo (tapmise) toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on märgitud impulsiivsus ja soov kiiresti rikastuda ning elu nautida. Kuriteod on toime pandud valdavalt materiaalse kasu saamiseks, sh narkootikumide vahendamise teel. xxxx on kinnipeetavale vabanedes garanteerinud töökoha abitöölise ametikohal. Samuti on isikul poolvend, kes on nõus kinnipeetavat vabanedes materiaalselt toetama. Antud juhul puudub kohtul siiski kindlus igapäevase toimetuleku kohta käesoleval korral vabanedes, kuivõrd toetav lähivõrgustik on isikul olnud ka enne vangistust ning samuti on isik enne vangistust tegelenud ettevõtlusega, seega on tal olnud sissetulek, mis
aga ei rahuldanud isiku vajadusi majanduslikult toime tulla soovitud viisil ja mahus. Samuti on isik varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Seega ei ole ka varasemad karistused ja tingimuslikud karistused täitnud isiku suhtes vajalikku preventatiivset eesmärki kuritegude toimepanemisest edaspidi hoiduda ning isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning seda ka lühikese vabaduses oldud aja jooksul (vangla iseloomustusest nähtuvalt oli kahe vangistuse vaheline aeg 3 kuud, mille isik veetis vabaduses ning mille kestel pani toime uue kuriteo). Positiivseks on kinnipeetava puhul asjaolu, et isikul puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, samuti on ta vanglaametnike suhtes olnud positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Samas, süüdimõistetu käitumine vanglas, mis on olnud vangla iseloomustusest nähtuvalt üldjoontes hea, ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, kuriteo asjaolusid ning varasemate katseaegade läbimise asjaolusid. Samuti tuleks mainida, et vangla iseloomustuse kohaselt on isiku tutvusringkonnas domineerinud kriminaalse taustaga isikud, kuid nüüdseks, pika vangistuse tagajärjel välismaal, on sidemed väidetavalt katkenud. Samuti puudub teadaolev seos kuritegude toimepanemise ja alkoholi tarvitamise vahel, mistõttu puudub alkoholi kuritarvitamisega seotud risk uute kuritegude toimepanemisel. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 13%, vägivaldse kuriteo puhul aga 19%, milliste näol on tegemist suhteliselt madalate, kuid siiski olemasolevate arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Sulev Laurfeldi puhul käesoleval ajal selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lisaks märgib kohus, et kuigi vangla toetab isiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist ning kohus võtab nii vangla kui ka prokuratuuri seisukohti otsustamisel arvesse, ei ole vangla ega prokuratuuri seisukohad kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sulev Laurfeldi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.