Kohtulahend

Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310 lg 1; § 311; § 313; KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1; § 68 lg 1; 69 lg 1, 3, 4, 6, 7 § 75 lg 1 p.p 1-6; § 75 lg 2 p.p 2, 8; § 83 lg 1 kohus otsustas:

1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema, olles 16.05.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2; § 224 lg 2; § 207 järgi kvalifitseerita väärteo ja 27.10.2014 LS § 201 lg 2; § 224 lg 2; § 207 järgi kvalifitseerita väärteo toimepanemise eest s.o. muuhulgas korduva mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 16.05.2015 kell 16:32 ajal Harjumaal, Saku vallas, Tallinn-Rapla-Türi maantee 16-dal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema 16.05.2015. a. kella 16:32 ajal juhtis tahtlikult Harjumaal Saku vallas TallinnRapla-Türi maantee 16-dal kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,90 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09mg/l (lõplik tulemus 0,81 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus L.Z liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem./ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides./ ja § 34 lg 4 / Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. L.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti pani L.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

süüdi tunnistamist KarS § 423 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel taotletakse kohtult liitkaristuse 1 aasta ja 6 kuud vangistust moodustamist, KarS § 68 lg alusel arvestada L.Z-i karistusaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 16.05.2015.a kuni 17.05.2015.a s.o 2 päeva vangistust ja lõplikuks L.Z-i karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust s.o 543 päeva, milline asendada 543 tunni üldkasuliku töö tunniga, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Vastavalt KarS § 64 lg 4 kohustada L.Z üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p.p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt kohustada L.Z elama kohtu

määratud elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu -, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p.p 2, 8 juhindudes on L.Z käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et süüdistatav L.Z on käesoleva kriminaalasja menetluse käigus andnud omapoolse nõusoleku temale kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXXkonfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel ning märgitut ka abiprokurör Urmo Paal kohtult taotleb. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et L.Z on kinnitanud, et tema on nõus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti nähtub sõlmitud kokkuleppest, et L.Z-ile on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb temalt menetluskulu kaitsjatasu väljamõistmine ning samuti on ta kohustatud tasuma riigituludesse sundraha teise astme kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 16.06.2015.a toimunud kohtuistungil L.Z kinnitas, et kohtuistungile ta kaitsjat kutsuda ei soovi ning tunnistas end temale KarS § 424 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kinnitada. Abiprokurör Urmo Paal jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et L.Z tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 423 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks menetluskulu s.o kaitsjatasu riigituludesse väljamõistmist L.Z-ilt ning seda viimasele kohtueelsel uurimisel riigi määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi teenuse osutamise eest kogusummas 120.- eurot. Samuti kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.eurot. Süüdistatavalt sundraha ja menetluskulude välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2.

Samuti kuulub KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimisele süüdistatava L.Z-ile kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.