Kohtulahend

Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Esitatud süüdistus F.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema 02.11.2014 kella 22:20 paiku Tallinn Madara 22 maja juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit Mitsubishi Eclipse reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis ( EKEI uuringuakti nr 2836 T järgi oli veres tuvastatud alkoholisisaldus 1,80 ml/g, laiendmääratlusega +/- 0,06 mg/g), millega rikkus millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega F.M pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Samuti tema 02.11.2014 kella 18:30 paiku aadressil Tallinn XXXlõi konflikti käigus elukaaslasele XXXmitmeid kordi käega pea piirkonda, samuti mitmel korral lahtise käega rinna piirkonda , tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustuse- pea piirkonnas punetus. Samuti lõi rusikaga XXX, kes püüdis sekkuda lapselapse XXXja F .M-i konflikti, vasaku õla piirkonda ja samuti alakeha piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus. Kui kannatanu oli uuesti püsti, siis lõi F.M teda uuesti rindkere piirkonda rusikaga, tekitades sellisel viisil füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomid vasaku küünarnuki juurde, parema käe peopesale pöidla juurde, vasaku jala varbale. Seega F.M pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valuta tekitamisele, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo ( alates 01.01.2015 redaktsiooni kohaselt on KarS § 121 lg 2 p 2 – teise inimese tervise kahjustamine, valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui on toime pandud lähisuhtes). Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1) F .M-i süüdi mõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega;

2) F .M-i süüdi mõistmist KarS § 121 (vastab kehtiva KarS redaktsiooni §-le 121 lg 2 p 2) järgi ja karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega; 3) KarS § 64 lg 1 alusel F.M-ile mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamist ja F.M-ile liitkaristuse - 10 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 4) KarS § 68 lg 1 alusel karistusest 3 päeva eelvangistuse maha arvestamist; 5) KarS § 65 lg 2 alusel F.M-ile mõistetava ja kandmisele kuuluva 9 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse suurendamist eelmise, Harju Maakohtu 22.08.2014 otsuse alusel mõistetud ja ära kandmata karistuse – 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning F .M-ile lõpliku liitkaristuse – 1 aasta, 1 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse mõistmist; 6) KarS § 69 lg 1 alusel F .M-ile mõistetud lõpliku liitkaristuse – 1 aasta, 1 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse asendamist 420 tunni üldkasuliku tööga; 7) KarS § 69 lg 3, 4 alusel F.M-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuu määramist ning isiku allutamist KarS §-s 75 lg 1 loetletud käitumiskontrolli nõuetele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et F .M-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb F.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. F.M pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas viidi läbi F .M-i joobe tuvastamiseks ekspertiis, mille maksumus oli 24,00 eurot. F.M-ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 120,00 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks F.M-ilt välja mõista ekspertiisitasu 24,00 eurot ja kaitsjatasu 120,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus märgib, et menetluskulude kogusumma on võrdlemisi suur: 729,00 eurot. F.M-ile käib menetluskulude korraga tasumine ilmselgelt üle jõu ning on mõistlik rahuldada F.M-i taotlus selles, et ta võib väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.