Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistused Leonid Tserel`ile süüdistatakse selles, et tema, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, pani 2014.a. novembris Eesti Vabariigis s toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: 2014.a. novembris, täpselt kindlaks tegemata ajal enne 12.11.2014.a. kella 19:30 omandas Leonid Tserel eeluurimisel tuvastamata isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – 820,9 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 163 grammi puhast amfetamiini. Seejärel Leonid Tserel 12.11.2014.a. ebaseaduslikult valdas suures koguses narkootilist ainet – 820,9 grammi amfetamiinipulbrit, mis sisaldas 163 grammi puhast amfetamiini – ebaseaduslikult hoides seda tema kasutuses olevas sõiduautos MB C 200CDI (reg nr XXX) ja ebaseaduslikult vedades nimetatud narkootilist ainet kõnealuse sõiduautoga oma teekonnal linnas kuni Valget tn 18E asuva majani. Nimetatud maja juures väljus Leonid Tserel tema kasutuses olevast sõiduautost, võttes endaga kaasa pakendi eelmärgitud narkootilise ainega. 12.11.2014.a. kell 19:46 peeti Leonid Tserel s Valge tn 9 asuva hoone läheduses politseiametnike poolt kinni. Vahetult enne kahtlustatavana kinnipidamist viskas Leonid Tserel pakendi suures koguses narkootilise ainega – 820,9 grammi amfetamiinipulbriga, milles sisaldus 163 grammi puhast amfetamiini – maha Valge tn 9 territooriumi ümber oleva piirdeaia läheduses asuva jalgraja kõrvale, kust see järgnenud sündmuskoha vaatluse käigus ära võeti. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist puhta ainena. Oma tegevusega pani Leonid Tserel, varem narkokuriteo sooritanud isikuna, toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Leonid Tserel , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.06.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Leonid Tserel süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 /neli/ aastat ja 11 /üksteist/ kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 23.08.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 /kaks/ aastat 1 /üks/ kuu ja 8 /kaheksa/ päeva vangistust – võrra ja mõista Leonid Tserel`ile lõplikuks liitkaristuseks 7 /seitse/ aastat ja 8 /kaheksa/ päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Leonid Tserel`i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 12.11.2014.a. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Leonid Tserel`ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 40 /nelikümmend/ eurot, mis on Harju Maakohtu 17.02.2015.a. määrusega arestitud ning kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Leonid Tserel`ilt 2 000 /kaks tuhat/ eurot, mis on Leonid Tserel`i suhtes konfiskeerimise tagamiseks kantud (deponeeritud) prokuratuuri tagatiste kontole järgmiselt: Saaja: Rahandusministeerium Pangakonto: EE891010220034796011 Pank: AS SEB Pank Viitenumber: 3100057361 Summa: 2 000.00 EUR Selgitus: Leonid Tserel, konfiskeerimise tagamiseks kriminaalasjas nr 14221000162. KarS § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule Alevtina XXX(ik XXX) kuuluv sõiduauto Audi A3 (reg nr XXX, VIN-kood XXX), mis oli Leonid Tserel`i kasutuses. Nimetatud sõiduauto on Ringkonnakohtu 12.03.2015.a. määruse alusel konfiskeerimise tagamiseks arestitud ning asub Politsei-ja Piirivalveameti parklas, aadressil Rahumäe tee 6 Tallinn. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad järgmised asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - läbipaistvad kilekotid, kilekott, Prisma Peremarket AS-i 04.11.2014.a. kuupäeva tšekk

tootele süsivesikupulber Dextro DVD ja CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 336 eurot, ekspertiisikulu 228 eurot riigituludesse. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus ajatamisega, kuid ei nõustunud vähendamisega. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Leonid Tserelil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamisega seoses esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.